KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 4. märts 2011, Tartu Haldusasja number 3-09-1534 Haldusasi Svetlana Kaštani kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 26. jaanuari 2009. a ettekirjutuse nr 7.3.2/1 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 29. märtsi 2010. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Svetlana Kaštani apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 6. oktoober 2010 Menetlusosalised Kaebaja Svetlana Kaštan, esindaja v. adv vanemabi Allan Valk Vastustaja Narva-Jõesuu Linnavalitsus RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. märtsi 2010. a otsus muutmata. 2. Jätta menetluskulud apellandi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 4. aprillini 2011. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 26. jaanuari 2009. a ettekirjutusega nr 7.3.2/1 kohustati Svetlana Kaštanit kui Narva-Jõesuu linnas asuva Xxx kinnistu omanikku viima 30. aprilliks 2009 ehitusseadusega (EhS) kooskõlla (koostama tehnilise tööprojekti vastavalt väljastatud projekteerimistingimustele ja taotlema ehitusloa) kahekorruselise kiviehitise aadressil Xxx, Narva-Jõesuu linn. S. Kaštan esitas ettekirjutusele vaide, kuid Narva-Jõesuu Linnavalitsus jättis vaide rahuldamata. 3-09-1534 2. S. Kaštan esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 26. jaanuari 2009. a ettekirjutuse nr 7.3.2/1 tühistamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt rikub vaidlustatud haldusakt S. Kaštani õigusi heale haldusele, sest Viru Maakohtus on pooleli S. Kaštani 18. augustil 2008 esitatud kaebuse alusel algatatud menetlus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse väärteoasjas nr 4-14/08. Kaevatav ettekirjutus on õigusvastane, kuna selle alused ja õigused antud juhul puudusid. 3. Tartu Halduskohtu 29. märtsi 2010. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatav ettekirjutus seadusega kooskõlas ja tema tühistamiseks puudub alus. Kuna vaidlustatav ettekirjutus on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele, ei riku see kaebaja õigust heale haldusele. Ebaõige on kaebaja väide, et kaevatav korraldus on õigusvastane, kuna selles puudub viide korralduse andmise aluseks olevale õigusnormile. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. S. Kaštani apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Halduskohus on jätnud täielikult tähelepanuta kaebuses esitatud väite Viru Maakohtu jõustunud otsuse kohta väärteoasjas nr 4-08-8300 ja sellest tulenevalt aluste puudumise kohta, alustada samadel alustel uut menetlust. Vaidlustatud ettekirjutuse aluseks olevate väidetavate ehitusseaduse rikkumiste osas on Viru Maakohus 2. oktoobri 2009. a otsusega väärteoasjas nr 4-08-8300 S. Kaštani EhS § 29 lg 1 p 1 rikkumise osas täielikult õigeks mõistnud. Viru Maakohtu nimetatud otsus oli halduskohtu otsuse tegemise ajaks jõustunud. S. Kaštani karistamine samadel alustel on vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 23 ning halduskohus on kaebust rahuldamata jättes rikkunud halduskohtumenetluse seadustiku § 25 lõikeid 2 ja 4.
- b)Halduskohus ei ole põhjendanud oma seisukohti, et vaidlustatav ettekirjutus on seadusega kooskõlas ja tema tühistamiseks puudub alus ning et vaidlustatav haldusakt vastab kõigile haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud haldusakti tunnustele.
- c)Ebaõige on halduskohtu arvamus, et S. Kaštan ei ole vaidlustanud vaidlustatud ettekirjutuse andmisel kohaldatud materiaalõiguse norme. S. Kaštani esindaja selgitas kohtuistungil seda, miks antud juhul ehitusluba nõutud ei ole ning miks S. Kaštan leiab, et kõik tema ehitised vastavad ehitusseaduse nõuetele. Halduskohus on jätnud selgitamata, miks ta antud väidetega ei nõustunud.
- d)S. Kaštani suhtes on rikutud hea halduse tava, kui samas asjas, samadel alustel on läbi viidud kolm iseseisvat menetlust ja tehtud otsused, arvestamata varasemaid otsuseid. Halduskohus pole arvestanud HMS § 51 lg-ga 1 ja §-ga 54, kuna on põhjendamatult lugenud seaduspäraseks ettekirjutuse, mille väljastamise alused ja õigused puudusid. 5. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:
- a)Xxx krundile ehitati uus kahekorruseline kivihoone, mille kohta puudub kooskõlastatud projekt ja ehitusluba. Sellega rikkus omanik EhS § 29 lg lp 1, § 29 lg l p 3 ning ehitusloa puudumise tõttu ka EhS § 12 lg-t 2.
- b)Ebaõiged on S. Kaštani väited, et tulenevalt Viru Maakohtu otsusest väärteoasjas nr 4-088300 oleks kaebus pidanud kuuluma rahuldamisele juba üksnes seetõttu, et Narva-Jõesuu Linnavalitsus on alustanud menetlust ning teinud otsuse küsimuses, milline on juba kohtu korras lahendatud. Viru Maakohtu nimetatud otsus oli tehtud väärteoasjas ning väärteoasja menetluse käigus ei vaadatud läbi ehitusseaduse rikkumist. Nimetatud otsusega leidis Viru 2 3-09-1534 Maakohus ainult seda, et rikuti väärteomenetluse seadustiku menetlusnorme protokolli koostamisel ja otsuse tegemisel.
- c)Apellatsioonkaebuses ei ole põhjendatud, kuidas vaidlustatud ettekirjutus rikub S. Kaštani õigust heale haldusele. 6. Pärast ringkonnakohtu istungit uuendas ringkonnakohus täiendavate tõendite kogumise eesmärgil 21. oktoobri 2010. a määrusega haldusasja menetluse ning andis pooltele võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 8. Vaidlus käib asjas selle üle, kas Xxx krundil toimunud ehitustööd olid sellised, mis vajasid ehitusluba või mitte. Asja materjalide hulgas on järgmised tõendid toimunud ehitustööde kohta: - Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 26. jaanuari 2009. a ettekirjutus, mille kohaselt „ehitisregistri andmetel asub krundil kaks ehitist: ühekorruseline puukuur ja garaaž. /…/ kontrolli käigus ilmnes, et sinna on ehitatud uus kahekorruseline kivihoone, mille kohta puudub /…/ projekt ja ehitusluba.“ (tl 8); - Ehitisregistri väljavõte, millest nähtuvalt asuvad Xxx ainult ühekordsed ehitised (tl 4343p); - Xxx krundi geodeetilised plaanid 1996. aastast ja 2007. aastast, mille võrdlusest nähtub, et 1996. geodeetilise plaaniga võrreldes on kuuri piirid mõnevõrra laienenud ning kuurile on lisatud märge „2K ehit“ (tl 99-100); - Ehitusjärelevalve ametniku poolt koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll, milles märgitakse, et „Ehitisregistris registreeritud ühekorruselise puukuuri ja plokkidest garaaži asemel on nimetatud territooriumile ehitatud kahekorruseline kivihoone ilma ehitusprojektita ja ehitusloata…“, ning vaatlusprotokollile lisatud fotod (tl 101-108). Fotodelt nähtuvalt on valminud ehitisel kaks korrust. - Pärast menetluse uuendamist ringkonnakohtus on kaebaja omaks võtnud, et ehitustöödena toimus nelja erineva väikeehitise seinte soojustamine penoplastiga ja pahteldamine, vana katusematerjali mahavõtmine ja uuega asendamine ning katuse roovituse vahetus, garaažil väravate ja välisuste vahetamine, kuuride välisuste vahetamine ning saunal akende ja uste vahetamine (tl 115). Ka ringkonnakohtu istungil kinnitas kaebaja esindaja, et vahetati välisviimistlusmaterjalid ja katus (tl 91p92). - Väärteoasjas nr 4-08-8300 on Viru Maakohtu poolt 2. oktoobril 2009 tehtud otsus, millest nähtuvalt oli tunnistajana üle kuulatud S. Kaštani naaber öelnud, et S. Kaštanil oli „ … ühes kohas koondatud abiruumid: saun, puukuur, garaaž. Varemalt oli nende ehitiste kohal kahe kaldega katus. Katuse all oli kaks tuba. Kõik lõhuti ära, valati uus vundament ja ehitati kahekorruseline hoone. Vesi voolab katuselt J. hoovi peale. Ta ei tea ega pole mõõtnud, kas ehitis muutus kõrgemaks ja pikemaks.“. 9. Ringkonnakohus möönab, et nende tõendite põhjal ei ole üheselt tuvastatav kogu toimunud ehitustööde maht ning selle tulemusena toimunud muutused ehitiste välismõõtmetes. Haldusmenetluses on üheselt fikseerimata enne ehitamise alustamist valitsenud faktiline olukord ning pärast ehitamist muutunud faktiline olukord. Läbiviidud haldusmenetlus ei ole seega olnud korrektne. 3 3-09-1534 Seetõttu pole vastustaja poolt väidetud asjaolud tõendatud. Vastustaja väite, et seni ühekorruseline ehitis muudeti kahekorruseliseks, seab kahtluse alla kaebaja poolt pärast apellatsioonimenetluse uuendamist esitatud 24. augusti 1960. a projekt pesuköök-garaaži kohta, millest nähtuvalt oli hoonele ette nähtud ka katusealused toad (mansardkorrus) (tl 120). Ka väärteoasjas tehtud otsusest nähtuvalt kinnitas S. Kaštani naaber, et „… Varemalt oli nende ehitiste kohal kahe kaldega katus. Katuse all oli kaks tuba.“ Nähtuvalt vastustaja poolt apellatsioonimenetluses esitatud fotodest (tl 102-108) oli ka valminud uuel ehitisel teisel korrusel otsaaknad seintes ning katuseaknad. Asjaolule, et ehitisregistris olid kajastatud üksnes ühekordsed hooned, ei saa omistada määravat tähtsust. Ka 27. oktoobri 2010. a seisuga kajastas ehitisregister Xxx krundil üksnes ühekordseid hooneid, ehkki käesoleval ajal on seal väidetavalt kahekordne hoone (tl 118). Ehitisregistri ekslikkusele ning ka varem vähemalt mansardkorrusega hoone olemasolule viitab ka 2007. a veebruarikuu seisu kajastav Xxx krundi geodeetiline plaan, kus pesuköökgaraaži juurde on märgitud tähis „2K ehitis“ (tl 99). Nimetatud tähistus ei saanud kajastada praeguseks valminud ehitist, kuna kaebaja kinnitusel alustati vaidlusaluste ehitustöödega 2008. aastal (tl 114). Viimast asjaolu kinnitab ka see, et naaber oli seoses ehitamisega pöördunud linnavalitsuse poole 22. aprillil 2008 (tl 132), ning et poolelioleva fassaadiviimistlusega tööd fikseeriti sündmuskoha vaatlusprotokollis 22. juulil 2008 (tl 101). 10. Samas ei ole eeltoodu vaidlustatud halduskohtu otsuse ja vaidlustatud haldusakti tühistamise aluseks. Kaebaja on omaks võtnud, et ehitustööde käigus toimus seinte soojustamine penoplastiga ja pahteldamine, vana katusematerjali mahavõtmine ja uuega asendamine ning katuse roovituse vahetus, garaažil väravate ja välisuste vahetamine, kuuride välisuste vahetamine ning saunal akende ja uste vahetamine (tl 115). EhS § 2 lg 6 p 3 kohaselt on ehitamine muuhulgas ka ehitise rekonstrueerimine. Sama paragrahvi lg 8 järgi on ehitise rekonstrueerimine ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Eeltoodud ehitustööde kirjeldust arvestades (muudeti seinte füüsikalisi omandusi, asendati katus ning aknad-uksed) toimus ka käesoleval juhul ehitise rekonstrueerimine, milleks on vajalik ehitusluba. 11. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et kuna käesoleval juhul tehti ehitustöid nelja väikeehitisega, mille ehitusalune pindala jääb igaühe puhul 20-60 m2 piiresse, siis ei ole tulenevalt EhS §-st 16 vajalik ehitusluba, vaid üksnes kirjalik nõusolek. Ehitisregistri väljavõtte kohaselt koosneb ehitiste kompleks pesuköök-garaažist (48 m2), kahest kuurist (16 ja 23 m2), saunast (11 m2) (tl 118). Nähtuvalt ehitiste geodeetilistest plaanidest (tl 99-100) on kõik nimetatud ehitised ehitatud kokku ühe katuse alla ning moodustavad ühtse terviku. Täiesti ilmselt nähtub hoonete üheks tervikuks olemine ka 22. juuli 2008. a vaatlusprotokollile lisatud fotodelt (tl 102-108, fotodel on ekslikuks aastaarvuks 2007). Samuti nähtub fotodelt, et rekonstrueerimine toimus nende ehitiste suhtes üheaegselt. Seega hõlmasid üheaegselt toimunud ehitustööd kaugelt rohkem kui 60 m2 ehitisealuse pinnaga hoonet ning seega on asjakohatu viidata EhS §-s 16 sätestatud kirjaliku nõusoleku nõudele. Sellises mahus ehitustööde (rekonstrueerimistööde) tegemiseks oleks olnud vajalik ehitusluba. Lisaks leiab ringkonnakohus, et kaheldav on, kas EhS § 16 lg 1 p 1, mis sätestab, et kirjalik nõusolek on nõutav 20-60 m2 ehitiste ehitamisel, on kohaldatav kõigi EhS § 2 lg-s 6 sätestatud ehitamise liikide puhul. Nimelt hõlmab selle sätte järgi ehitamine ka ehitise laiendamise. Kaebaja tõlgenduse järgimine võiks viia järelduseni, et kui olemasolevat ehitist laiendatakse kuni 60 m2 kaupa, siis ei olegi ehitusluba vajalik. Selliselt võiks ilma ehitusloata 4 3-09-1534 ehitada kokkuvõttes, ehitist järk-järgult laiendades, väga suure ehitise. Seega võib asuda ka seisukohale, et EhS § 16 lg 1 p-s 1 sätestatud „väikeehitise ehitamist“ tuleb tõlgendada üksnes kui „väikeehitise püstitamist“. 12. Kaebaja väitel ei toimunud vaidlustatud haldusakti andmise menetluses tema ärakuulamist. HMS § 58 kohaselt ei ole menetlusviga haldusakti tühistamise aluseks, kui menetlusviga ei võinud mõjutada asja otsustamist. Käesoleval juhul on kaebaja ise omaks võtnud, et toimus ehitise rekonstrueerimine ning et see toimus kõigil sama katuse all olevatel väikeehitistel üheaegselt. Sellise tegevuse jaoks on ilmselgelt vajalik ehitusluba. Seega ei saanud kaebaja väidetav ärakuulamata jätmine viia käesoleval juhul vale otsustuseni. Ringkonnakohus peab oluliseks sedagi, et vaidlustatud haldusaktiga kohustati kaebajat üksnes ehitusprojekti esitamiseks ja ehitusloa taotlemiseks. Seega ei ole haldusakt kaebaja jaoks märkimisväärselt koormavam võrreldes kirjaliku nõusoleku taotlemisega, mida on õigeks pidanud kaebaja ise. Ehitusprojekti esitamise ja ehitusloa taotlemise menetluse käigus on võimalik tuvastada ka täpsemalt valminud ehitise muudatused võrreldes varasema ehitisega. 13. Apellandi viited väärteoasjas tehtud otsuse tühistamisele ei ole asjakohased. Väärteokaristus tühistati eeskätt väärteomenetluses tehtud menetlusvigade tõttu. Haldusmenetluses ettekirjutuse tegemine ehitise seadustamiseks ei ole käsitatav isiku karistamisena. 14. Eeltoodust tulenevalt jääb S. Kaštani apellatsioonkaebus rahuldamata. HKMS § 92 lg-st 1 tulenevalt jäävad apellandi menetluskulud tema enda kanda. Maili Lokk Agu Timmi 5 Einar Vene