3-11-780/20

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-780 Otsuse kuupäev

1. juuli 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi N. S kaebus Narva linna Sotsiaalabiameti 01.03.2011 toimetulekutoetuse määramata jätmise otsuse nr 12-TTT tühistamiseks ja toetuse maksmisele kohustava ettekirjutuse tegemiseks Kohtuistung 14.07.
2. Menetlusvorm Menetlusosalised Kaebaja: N. S /isikukood xxx/, Vastustaja: Narva linna Sotsiaalabiamet /registrikood 75009148/, esindaja Aleksei Forstiman Resolutsioon Jätta N. S kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 22.08.
3. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. 15.02.2011 esitas N. S taotluse (tl 36) veebruari kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks. 01.03.2011 otsusega nr 12-TTT (tl 42) jättis Narva linna Sotsiaalabiamet taotluse rahuldamata põhjusel, et töövõimetuspensioni ja enammakse tagastuse näol saadud perekonna eelmise kuu üldsissetulek oli üle toimetulekupiiri. 29.04.2011 otsusega nr TTT-18 (tl 41 jäeti N. S vaie (tl 37) rahuldamata.
5. 28.03.2011 esitas N. S Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1), milles palus abi oma toimetulekutoetuse lahendamisel. Hiljem lisatud riigi õigusabi taotluses (tl 14-15) märkis ta eesmärgiks toimetulekutoetuse määramata jätmise otsuse tühistamise ja veebruari kuu eest toimetulekutoetuse saamise. Kaebaja leidis, et Swedbank Liising AS tagastatud summa ei ole töötasu või muu sissetulek, vaid on tema oma raha tagastus ilma mingi tuluta. 06.06.2011 esitatud vene keelses selgituses (tl 52-57) kirjeldas kaebaja põhjalikumalt toimunu käiku ja oma seisukohti ning palus lahendada küsimus õiglaselt.
6. Narva linna Sotsiaalabiameti vastuses (tl 34-35) paluti kaebus rahuldamata jätta ning leiti sotsiaalhoolekande seaduse § 222 lg 1 , 1’, 2, 5 ja 6 tuginedes, et Swedbank Liising AS poolt tagastatud 200,40 eurot ei kuulu tulude hulka, mida ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel perekonna sissetulekute hulka, mistõttu oli kaebaja perekonna sissetulek üle toimetulekupiiri. Veel märgiti, et kuna kaebuse esitamise hetkel toimus vaidemenetlus, tuleb jätta kaebus läbi vaatamata, kuna kaevatav peab olema vaideotsus, mitte aga 01.03.2011 otsus nr 12-TTT.
7. Kohtuistungil jäi Narva linna Sotsiaalabiameti esindaja Aleksei Forstiman kirjalike väidete ja taotluse juurde, möönis kaebaja õigust kohtusse pöörduda ning märkis, et toimetulekutoetuse määramise aluseks on toimetulekuks piisavate vahendite puudumine, kaebajal olid need tagastuse näol aga olemas. N. S kohtuistungile ei ilmunud teatades eelnevalt (tl 61-62), et ei saa majanduslike põhjuste ja muude asjatoimetuste tõttu tulla. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Toimetulekutoetuse määramise aluseid ja korda reguleerib sotsiaalhoolekandeseadus, mille § 22 lg 1, 2 ja § 222 lg 1 kohaselt on seda toetust õigustatud saama üksi elav isik või perekond, kelle kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek on pärast jooksva kuu arvestuslike eluruumi alaliste kulude mahaarvamist alla kehtestatud toimetulekupiiri. Narva linna Sotsiaalabiamet 01.03.2011 otsuse nr 12-TTT (tl 42) kohaselt keelduti N. S 15.02.2011 avalduse (tl 36) alusel toimetulekutoetust määramast põhjusel, et perekonna jaanuari kuu sissetulek oli 277,47 eurot. Seejuures on arvesse võetud kaebaja pojale 05.01.2011 makstud 77,07 euro suurune pension (tl 39) ja tema enda arveldusarvele 25.01.2011 Swedbank Liising AS laekunud 200,40 euro suurune tagastus (tl 38). Kaebaja ise leiab, et kuna viimatinimetatud rahasumma oli tema poolt makstud liisingusummade tagastus, et saa seda pidada sissetulekuks.
9. Sotsiaalhoolekande seaduse § 222 lg 2 on loetletud need rahalised vahendid, mida ei arvata sissetulekute hulka. Seejuures on ära nimetatud üksnes riigi- või kohaliku eelarve vahenditest makstud ühekordsed toetused, puuetega inimestele sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavad toetused, välja arvatud puudega vanematoetus, riigi tagatisel antud õppelaen ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel tööturukoolituses, tööpraktikas ja tööharjutuses osalemise korral makstav sõidu- ja majutustoetus ning tööturukoolituses osalemise korral makstav stipendium. Panga, liisingufirma või mistahes muu sarnase asutuse tagasimakseid ei ole arvatud nende sissetulekute hulka, mida ei pea arvesse võtma. Seega tuleb toimetulekutoetuse määramise aluseks oleva sissetuleku määratlemisel nende summadega arvestada ning ei oma mingit tähendust, missugusel konkreetsel põhjusel on need saadud. Sama seaduse § 223 lg 3 kehtestab juhud, millistel võib toimetulekutoetuse määramisest keelduda ning seejuures on kolmandas punktis ära nimetatud perekonna kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad, mis tagavad temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid. Liisingu tagastusega 25.01.2011 kaebajale üle kantud 200,40 euro suurust rahasummat (tl 38) on võimalik käsitleda niisuguse vallasasjana, mis tagas N. S perekonnale piisavad vahendid toime tulemiseks käesoleva aasta veebruari kuus ja seetõttu polnud Narva linna Sotsiaalabiametil alust rahuldada tema taotlust ega määrata talle selles kuus toimetulekutoetust.
10. Sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lg 1 ja 2, § 22’ lg 1, § 222 lg 1 ja 2, § 223 lg 1, 2 ja 3 sätestatust tuleneb, et toimetulekutoetus on riigi vahenditest kohaliku omavalitsuse vahendusel ühe kuu kaupa antav rahaline abi isikutele, kes ei ole mingitel põhjustel võimelised ise igapäevaste minimaalsete elamiskuludega toime tulema. Tegemist ei ole igakuiselt makstava alalise toetusega ning seda ei 2 määrata niisugustele isikutele, kellel on olemas võimalused toime tulla muul viisil või kes on kuidagi juba saanud ilma abita hakkama. Viimatinimetatut kinnitab täiesti üheselt mõistetavalt seaduse § 223 lg 1, milles on kehtestatud, et eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata. Seega ei saa halduskohus ka toimetulekutoetuse määramisest alusetu keeldumise korral teha ettekirjutust selle tagantjärele määramiseks ja maksmiseks.
11. Eeltoodud järeldustel tuleb N. S kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta. Kaebaja on kohtumääruse (tl 23) alusel täielikult riigilõivu tasumisest vabastatud. Narva linna Sotsiaalabi amet oma kulude kohta taotlust ei esitanud (tl 68). Raili Randlane Kohtunik 3