← Eesti

3-10-186/36

3-10-186 KOHTUMÄÄRUS Pärnus

  1. juulil 2011.a. Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel vaadanud läbi S. G’i kaebuse materjalid t e g i k i n d l a k s: 22.01.2010 esitas S. G Tallinna Halduskohtule tuvastamiskaebuse nõudega teha kindlaks S.G’i soodustingimustel vanaduspensionile õigust andev tööstaaž Vabariigi Valitsuse kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervist kahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 osa XX Ühiskutsed märgitud erialal koodiga 13775 (kompressorseadmete masinist töötamisel vähemalt 3.ohuklassi kahjulike ainetega) ja erialakood 14341 all märgitud ammoniaak-külmutusseadmete masinistina ajavahemikel 14.01.1980 – 30.06.1981 (P), 01.09.1982 – 30.06.1984 (K), 01.10.1984 – 30.04.1986 (Pärnu Linakombinaat) ja 05.06.1986 -12.01.1987 (Ões, kelle juriidiline järglane R AS) . 06.04.2010 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta (tl 27). Kaebajal tuli kohtule kirjeldada, milles seisnes tema töö kompressorseadmete masinistina ja millist tööd tegi ammoniaak- külmutusseadmete masinistina, kas ja millised olid ettenähtud soodustused tervistkahjustava töö tegemise eest. Samuti vajas täpsustamist milliste tervistkahjustavate ainetega kaebaja töötamisel kompressorseadmete masinistina kokku puutus ja kas ta teadis, et tegemist oli
  2. ohuklassi kuuluvate ainetega. Täiendavalt oli kaebajal vaja teatada tunnistajate nimed, kes teadsid anda tunnistusi kaebaja tervistkahjustavatel ametikohtadel töötamise kohta taotletaval perioodil. 18.10.2010 võttis kohus kaebuse menetluse (tl 41) Kaebaja taotlust arutati 18.11.2010 toimunud kohtuistungil (tl 92). Kohtuistungil avaldas kaebaja imestust miks talle ei ole pensioni ikka veel arvestatud, tema arvates oli kõik korras. Kohtuistungil märkis kaebaja, et tema arvestuste kohaselt peaks ta saama soodusstaaži ka selle perioodi eest kui töötas rongil külmutusvagunite peal. Soodusstaaži pidi kaebaja enda arvestuste kohaselt olema kokku 17 aastat. Kohus selgitas kohtuistungil kaebajale, et tal tuleb esitada kohtule kaebuse täiendus, tõendamist vajava soodusstaaži täpne arvestus, ülekuulamist vajavate tunnistajate täpsed andmed, lahendada tõlgi leidmise küsimus ja otsustada, kas võtab tunnistajad kohtusse ise kaasa või palub saata tunnistajatel kohtukutsed. Kohus soovitas enne kaebusele täienduse esitamist minna pensioniametisse ja uurida, kas kaebajal on üldse mingit võimalust vähemalt 12.5 aasta soodusstaaži tõendamiseks ja vajadusel võtta kaebuse koostamisel abiks jurist selgitades võimalusest taotleda kohtu kaudu riigi õigusabi. Kohus protokollilise määrusega lükkas asja arutamise edasi ja andis kaebuse esitajale aja kaebuse täienduseks, tõlgi muretsemiseks, tunnistajate küsimuse lahendamiseks ja võimaliku riigi õigusabi taotluse koostamiseks. Haldusasja nr 3-11-619 raames määrati S. Gile riigiõigusabi. 01.07.2011 teatas S. G’ile riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Pille Toom, et kaebuse esitaja S. G loobub kaebusest (tl 108-110), mida kinnitab S. Gi allkirjastatud teade kaebusest loobumise kohta (tl 111). Kaebuse esitamisest loobumise põhjenduste kohaselt jäi S. Gil soodustust andvast staažist puudu 5 kuud ja 24 päeva. Esindaja selgitas kaebajale, et juhul kui viimane soovib jääda soodustingimustel vanaduspensionile tuleks tal leida töökoht, mis kuulub nimekirja nr 2 ja töötada sellel kohal vähemalt 5 kuud ja 24 päeva. S. G avaldas esindajale, et ta on juba vana mees ning sellist tööd ta nagunii ei leiaks ning pealegi läheb ta sügisel juba enneaegselt vanaduspensionile. Adv.Pille Toomi avaldusest nähtuvalt on kaebaja saanud aru, et tal ei ole võimalik saada soodustingimustel vanaduspensionile. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 21 lg 1 kohaselt on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamiseni kohtuistungil. Kooskõlas HKMS § 21 lg 4 selgitab kohus avaldajale, et HKMS §-st 24 lg 2 tulenevalt menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja S.G uuesti pöörduda kohtusse samas asjas samadel asjaoludel. Asjas ei ole tuvastatud, et kaebusest loobumine kahjustaks teiste menetlusosaliste õigusi ja vabadusi. Seega on loobumise vastuvõtmise tingimused täidetud. Eeltoodu alusel ja juhindudes Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 24 lg 1 p 2 ja § 471 lg 3 alusel, kohus m ä ä r a b:
  3. Võtta vastu S. G’i loobumine kaebusest ja lõpetada haldusasjas nr 3-10-186 nimetatud nõude menetlus. Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul arvates kättesaamisest. Aivar Koppel, halduskohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.