KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 25. november 2010, Tartu 3-09-1480 Haldusasja number Haldusas

– § 16 lg 2 esimene lause). Asjakohatu on apellatsioonkaebuse väide, et maksuhalduril oleks väga kerge olnud kontrollida, et kaebaja ei esitanud enne

1. maid 2004 tuludeklaratsiooni ja ei registreerinud end äriregistris. Kaebajal puudus õigus maksuhaldurilt nimetatud toimingute tegemist nõuda. Tegevusetus saab olla kahjunõude aluseks vaid juhul, kui tegevusetusega rikuti isiku õigusi.
2. Seega oli kaebaja kuni
3. augustini 2008 kohustatud sotsiaalmaksu võlga tasuma. Asjaolu, et kaebaja ei saanud
4. aastal sisse nõutud rahasummasid kasutada, ei rikkunud kaebaja õigusi ega anna seetõttu RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 kohaselt alust nõuda vastustajalt kahju hüvitamist. Seega on halduskohus jätnud põhjendatult mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Liiatigi ei ole kaebaja poolt valuraha nõude põhjendusena kirjeldatud tagajärjed ning tagajärgede ja vastustaja tegevuse vaheline põhjuslik seos tõendatud. Piisava toidu ja hügieenitarbed pidi kaebajale puuduse korral tagama vangla. Vastustaja tegevus riivas kaebaja omandiõigust, kuid sellel puudub seos RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigustega.
5. Kaebaja väidab, et maksuhalduri tegevuse tulemusena on kohtutäitur ka
6. aastal pidanud tema arveldusarvelt kinni rahasummasid sotsiaalmaksu avansiliste maksetena. See väide 4 3-07-1703 on tõendamata ja lükatud ümber maksuhalduri poolt esitatud isikukonto väljavõttega (nr 3-091480, tl 69). Ainuüksi
7. märtsi ja
8. novembri
9. a rahalise nõude arestimise aktid (nr 2-08-87068, tl 13, 41) ei tõenda, et kaebaja arvelt oleks
10. aastal kantud raha üle vastustajale.
11. Raha kadumise põhjuste selgitamisega väidetavalt kaasnenud kulude osas on apellatsioonkaebus põhjendamatu. Halduskohus on oma otsuses põhjendatult asunud seisukohale, et kõnealuste kulutuste kandmine ei ole tõendatud (p 19). Sellele vaatamata ei ole kaebaja ka apellatsioonimenetluses vastavaid tõendeid esitanud.
12. Halduskohus on uurimispõhimõtet (

§ 16

lg 2 teine lause) rikkudes jätnud selgitamata küsimuse, kas käesoleval juhul olid maksuvõla sissenõudmiseks kohtutäituri poole pöördumise eeldused täidetud ning kas ja millises ulatuses peeti aastatel 2007–2009 kaebaja arveldusarvelt kinni kohtutäituri tasusid. Ainuüksi sotsiaalmaksu võla kujunemine õiguslikul alusel ei anna alust selle sundtäitmiseks. MKS § 128 lg 2 p 2 kohaselt eeldab maksuvõla sundtäitmine muuhulgas, et nõuet sisaldav haldusakt on maksukohustuslasele seadusega ettenähtud korras teatavaks tehtud. Kaebaja on käesolevas asjas järjekindlalt väitnud, et teda ei ole maksuvõlast enne selle sissenõudmist teavitatud. Kui sundtäitmise eeldused ei ole täidetud, ei tohi maksuhaldur alustada võla sundkorras sissenõudmist ega pöörduda kohtutäituri poole. Samuti ei tohi maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks pöörduda kohtutäituri poole enne, kui ta on veendunud, et sissenõude pööramine rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele ei anna tulemust (MKS § 130 lg-d 1 ja 6). Halduskohtus jäi asja läbivaatamisel selgitamata ka see, miks jätkus maksuvõla sundtäitmine pärast maksuvõla kustutamist

1. augustil 2008, kas sellega kaasnes kohtutäituri tasude kinnipidamine ning kas sundtäitmise jätkumine on põhjuslikus seoses maksuhalduri võimaliku õigusvastase tegevuse või tegevusetusega.
2. Kui maksuhaldur pöördub õigusvastaselt maksuvõla sissenõudmiseks kohtutäituri poole ja selle tulemusena peetakse isikult kinni kohtutäituri tasu, tuleb eeldada, et maksuhalduri tegevuse ja tasude kinnipidamise vahel on põhjuslik seos. Maksuvõla sissenõudmise korralduste kehtivus ei välista sissenõudmisega kahju hüvitamist (vrd halduskohtu otsuse p 18). Haldusakti vaidlustamata jätmine võib RVastS § 7 lg 1 kohaselt välistada hüvitisnõude vaid siis, kui kaebaja on jätnud haldusakti vaidlustamise võimaluse põhjendamatult kasutamata (iseäranis Riigikohtu halduskolleegiumi
3. märtsi
4. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-8-04, p 11). Arvestada tuleb, et maksuvõla laekumise mittekajastumine maksuhalduri arvestuses ei välista kohtutäituri tasude kinnipidamist (MKS § 128 lg 6).
5. Käesoleva otsuse p-des 15–16 nimetatud asjaoludele peab halduskohus andma hinnangu asja uuel läbivaatamisel (

§ 46lg 1 p 3).

Uue otsuse tegemine asja uueks läbivaatamiseks saatmata ei oleks nii ulatusliku täiendavate asjaolude uurimise vajaduse juures kooskõlas apellatsioonimenetluse funktsioonidega (

§ 31lg 1).

III

1. Vastustaja
2. aprilli
3. a otsusega arvestati kaebaja poolt enammaksutud summalt 1145,10 kr intresse summas 110 kr (nr 3-09-1480, tl 22). Intress tasuti kaebajale
4. aprillil
5. Vastustaja
6. aprilli
7. a otsust ei ole kaebaja vaidlustanud. Otsus kehtib ja on sõl- 5 3-07-1703 tumata õiguspärasusest menetlusosalistele siduv (haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2). Seega ei ole kaebajal alust nõuda vaidlusaluselt enammaksu summalt intressi suuremas summas kui on kaebajale
8. aprillil 2009 tasutud. Sõltumata eeltoodust leiab ringkonnakohus, et põhjendamatu on käesoleval juhul intressi arvestamisel lähtuda enammakse summast 1848 kr ning arvestada intressi alates
9. novembrist 2007 (vrd nr 2-08-87068, tl 40, nr 3-09-1480, tl 33). Kaebajal ei olnud enne
10. augustit 2008 enammakset ning enammakse summaks oli 1145,10 kr (käesoleva otsuse p-d 10–13). IV
11. Kaebajale tuleb tagastada apellatsioonkaebuse lisad (maksu- ja tollikeskuse vastus halduskohtule, dokument pealkirjaga „Füüsilisest isikust ettevõtja avansiline tulumaks“, koopiad nõude arestimisaktidest). Vastus ja arestimisaktide koopiad sisalduvad juba toimikus (nr 3-091480, tl 17, 56–58). Tulumaksu kohta käiv teave ei puuduta sotsiaalmaksukohustust (TsMS § 238 lg 1). Agu Timmi Einar Vene 6 Ivo Pilving