KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Ivo Pilving, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-2229 Haldusasi Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla direktori 22.05.2009 käskkirja nr 6-3/1243-D tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- veebruari 2010 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksandr Streltsovi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Aleksandr Streltsov Viru Vangla
- Jätta Aleksandr Streltsovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- veebruari 2010 otsus muutmata.
- Jätta Aleksandr Streltsovi poolt
- märtsil 2010 esitatud taotlused rahuldamata. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- Viru Vangla direktori 22.05.2009 käskkirjaga nr 6-3/1243-D karistati vahistatut Aleksandr Streltsovi kartserisse paigutamisega 10-ks ööpäevaks vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p-i 1, Viru Vangla kodukorra p-de 8.1.1, 7.5 ja 7.3 sätestatud nõuete rikkumise eest. Distsipliinirikkumine seisnes selles, et A. Streltsov, olles 22.04.2009 Viru Vangla E-hoone kambris nr x, ei allunud kell 20.20 õhtuse loenduse ajal vanglaametniku korraldusele öelda oma nimi ning ei hoidnud käsi selja taga. 25.05.2009 esitas A. Streltsov vaide Viru Vangla direktori 22.05.2009 käskkirja nr 6-3/1243-D kehtetuks tunnistamiseks. Justiitsministeerium jättis 09.10.2009 vaideotsusega nr 11-7/432 A. Streltsovi vaide rahuldamata, kuna leidis, et käskkirja andmine oli õiguspärane.
- 07.10.2009 saabus Tartu Halduskohtusse A. Streltsovi kaebus Viru Vangla direktori 22.05.2009 käskkirja nr 6-3/1243-D tühistamiseks ja nimetatud käskkirja alusel kartseris veedetud aja eest kahju hüvitamiseks summas 15 000 krooni. 14.12.2009 määrusega tagastas halduskohus A. Streltsovi kaebuse osaliselt, s. o kahju hüvitamise nõude osas halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 11 lg 31 p 1 alusel, kuna A. Streltsovil oli selle nõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebuse kohaselt rikuti vaidlusaluse käskkirjaga kaebaja õigusi. 22.04.09 kell 20.20 sisenes õhtuse loenduse ajal vanglaametnik Viru Vangla E-4 kambrisse x, kus kaebaja viibis. Vanglaametnik ennast ei esitlenud, kuid kaebaja käest hakkas nõudma, hirmutama ja ähvardama, et ta nimetaks oma perekonnanime ja paneks käed selja taha. Kaebaja selgitas, et tahab teada, kellele ta oma nime nimetab, aga ametnik näitas kaebajale oma kaelakaarti. Kaebaja ütles vanglaametnikule, et tal on kaart käes, seal on kirjas eesnimi, perekonnanimi, isanimi ja isegi foto on olemas, et vaadaku sealt. Selle peale hakkas vanglaametnik kaebajat ähvardama. Kaebaja küsis ametnikult, et miks peavad ainult kinni peetavad isikud oma perekonnanime nimetama, aga vanglaametnikud ei pea. Vanglaametnik vastas, et nii on kodukorra järgi ette nähtud. Sellised vanglareeglid rikuvad põhiseaduse (edaspidi PS) §-i 12, mille kohaselt on seaduse ees kõik võrdsed. Loendus tähendab toimingut, kus üks pool küsib ja teine pool vastab. Kaebaja toiming ei olnud rikkumine. Kinnipeetavate loendus peabki toimuma nii, et kui vanglaametnik tahab teada kinnipeetava nime, siis ta peab ise nimetama kaebaja nime ja kaebaja ütleb, et ta on kohal. Aga kui vanglaametnik küsib kaebaja nime ja on ise vait, siis on see solvamine ja alandamine. Ametnik peab samuti nimetama, kes ta on ja pärast tutvustab ennast kaebaja. See tähendaks, et seaduse ees on kõik võrdsed, aga kui vanglaametnik tuleb sisse ja nõuab kaebaja nime, siis see on vale. Kui kaebaja hoiab käsi selja taga, siis on see ohtlik vanglavalvurile, sest ta ei näe, mida kaebaja selja taga hoida võib. Enne seda, kui kaebajalt küsitakse tema nime, peab küsima kaebajalt, kas see meeldib talle või ei. Kui see talle ei meeldi, siis ta ei pea oma nime nimetama. Ilma kaebaja nõusolekuta ei tohi keegi teda millekski sundida. Kaebajale see ei meeldi ja see ajab teda närvi ning vanglaametnikud ei saa lihtsalt aru, kuidas nad inimese psüühikat rikuvad. Kui kaebaja ei nimeta oma nime, siis ei ole vangla julgeolek ohustatud.
- Viru Vangla leidis, et A. Streltsovi kaebus on põhjendamatu ja vaidles sellele vastu. Asjakohatud on kaebaja väited, et ta soovis vanglaametniku esitlemist ja selle tõttu keeldus täitmast ametniku korraldusi. Vanglaametnikud kannavad vormiriietust, millele on kinnitatud nimesilt, mistõttu ei saanud kaebajal tekkida küsimust vanglaametniku nime kohta. Samuti ei tulene ühestki õigusaktist ametnikule kohustust esitleda end kinnipeetavale, küll aga on vastavalt Viru Vangla kodukorra p-dele 7.5 ja 7.3 ametnikul õigus anda kinni peetavale isikule korraldused öelda oma eesja perekonnanimi ja asetada käed selja taha. Kaebaja on tutvunud Viru Vangla kodukorraga ajavahemikul 02.04.2009 - 08.04.2009, mistõttu on ta teadlik nimetatud kohustusest. Kaebaja väited ametniku mittekohasest käitumisest ei vasta tegelikkusele. A. Streltsov on keeldunud distsiplinaarmenetluse käigus seletuste andmisest. Seega, kui ametnik oleks teda ähvardanud ning arvestades kaebaja isikut, oleks kaebaja sellele ka distsiplinaarmenetluse käigus osundanud. Kui ametnik nõuab kaebajalt vangistust reguleerivate õigusaktidega sätestatud nõuete täitmist, ei ole see tõlgendatav hirmutamise või ähvardamisena. Kaebaja soovib sellekohaste väidetega vabaneda vastutusest. Vastustajal ei ole alust kahelda vanglaametniku ütlustes. Vajalik on juhtida tähelepanu kaebaja üleolevale käitumisele, mis otseselt väljendub kohtule esitatud kaebusest, milles kaebaja õigustab enda käitumist ja näitab üles soovimatust täita vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Asjakohatu on kaebaja viide PS §-dele 11 ja 12, kuna vangla kõikides osakondades viiakse läbi 2 korda päevas loendused ning kõik vanglas viibivad kinni peetavad isikud on kohustatud ütlema oma nime ning vajadusel ka täiendavaid andmeid. 2 Kinnipeetav peab alluma vanglaametnike korraldustele, tagamaks vangla julgeolekut. Mõeldav ei ole olukord, kus kinnipeetav vaidleks ametnikuga korralduse seaduslikkuse üle või selle üle, kas ametnik oleks üldse pidanud, saanud ja võinud talle sellist korraldust anda. Arvestades kaebuses väljendatud seisukohti, on kaebaja puhul tegemist isikuga, kes ei tunnista ega soovi täita vanglas kehtivaid reegleid. Kaebusest tuleneb kaebaja negatiivne suhtumine vanglas kehtivasse korda ning soovimatus seda täita. Viru Vangla kodukorra p-s 7 on täpselt reglementeeritud loenduse läbiviimise kord ning kinni peetava isiku käitumiskohustused loenduse ajal. Kaebaja on tutvunud Viru Vangla kodukorraga, seega on ta teadlikult, s. o otsese tahtlusega, süstemaatiliselt eiranud kodukorras sätestatut. Kaebajale antakse läbi kambriterminali teada, et algab loendus ja siis on kinnipeetaval võimalus ennast ette valmistada. Loenduse eesmärk on see, et kontrollida kas kinnipeetavad asuvad neile määratud kambris. Kui vanglaametnik astub kambrisse ja hõikab ise nime välja, siis sellega ei saavutata soovitud eesmärki, et kontrollida, kas kinnipeetav asub enda kambris. Viru Vangla kodukord on kooskõlas VangS-i ja vangla sisekorraeeskirjaga ja seega ei rikuta kaebaja õigusi. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus jättis
- veebruari 2010 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei eita kaebaja seda, et ta 22.04.2009 õhtuse loenduse ajal kell 20.20 ei täitnud vanglaametniku korraldust öelda enda nimi ja ei hoidnud käsi selja taga. Kaebaja seisukoht, et kui ta hoiab käsi selja taga, siis on see ohtlik vanglavalvurile, sest viimane ei näe, mida ta selja taga võib hoida, ei ole kooskõlas Viru Vangla kodukorraga. Kaebaja on vahistatuna isik, kellele on tõkendina kohaldatud vahistamist ja kes kannab eelvangistust kinnises vanglas eelvangistusosakonnas või arestimajas. Viru Vangla kodukorra p 1.3 kohaselt on kodukord täitmiseks kohustuslik kinni peetavatele isikutele, vangla teenistujatele ja vanglat külastavatele isikutele ning p 1.4 kohaselt kinni peetava isiku all mõistetakse kinnipeetavaid ja ka vahistatuid. Ülaltoodu alusel ei saa nõustuda kaebaja kaebuses toodud arvamusega, et ta ei pea kodukorra nõudeid täitma. Kaebaja ütlustest järeldub, et ta valis sihilikult allumatu käitumisviisi ja õigustab kodukorra mittetäitmist, ei tunnista vanglas oleva loenduse protseduuri ja otsib mitmesuguseid põhjendusi oma käitumisele. Tõendamist ei ole leidnud kaebaja väide, et vanglaametnikud teda hirmutasid ja ähvardasid selleks, et ta ütleks oma perekonnanime. Kohtul puudub põhjus mitte usaldada vanglaametniku ettekannet. Kohtul puudub piisav põhjus uskuda kaebaja sõnu rohkem kui vanglaametniku sõnu. Seega ei pea kohus tõendatuks seda, et vanglaametnikud kaebajaga suheldes teda hirmutasid või ähvardasid. Tõendatud on A. Streltsovi süüline distsiplinaarrikkumine kodukorra p-de 7.3, 7.5 ja 8.1.1 osas. A. Streltsovi distsiplinaarkorras karistamise on paljuski põhjustanud kaebaja enda ebakohane reageering loenduse käigus, mis ei vasta kodukorra nimetatud punktidele. Asjakohatud on kaebaja väited, et ta keeldus oma nime nimetamast põhjusel, et vanglaametnik ei ole ennast esitlenud. Vanglaametnik kannab vormiriietust, millele on kinnitatud nimesilt, mistõttu ei saanud kaebajal tekkida küsimust vanglaametniku nime kohta. Samuti ei tulene ühestki õigusaktist ametnikule kohustust esitleda end kinnipeetavale, küll on aga vastavalt kodukorra p-le 7.5 ametnikul õigus küsida vahistatu isiku ees- ja perekonnanime, kontrollida isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga. Kaebaja väitis, et keeldus nime ütlemast, millest järeldub, et ta sai talle antud korraldusest aru. Vanglaametniku perekonnanime lugemiseks nimesildilt ei ole vaja eesti keele eriteadmisi. Vangla on asutus, kus tuleb tagada vahistatute seaduskuulekas käitumine, eriti loenduse ajal. Loenduse käigus kontrollitakse, kas vahistatu viibib temale määratud kambris, kas temaga on 3 kõik korras. Kaebaja näitas allumatust korra suhtes ja õigustas ennast asjakohatute seletuste ja põhjendustega. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- A. Streltsov esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
- veebruari 2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohtu otsus paljasõnaline. Kui kaebajat iga päev alandatakse ja solvatakse ja sunnitakse päevas 2 korda sunniviisiliselt nimetama oma nime ja püsti tõusma, käsi selja taha panema, mille eest veel karistatakse kartseriga, siis sellega rikutakse kaebaja õigusi ja vabadusi. Halduskohtu viide VangS § 41 lg-le 2 on paljasõnaline ja eksitav. Halduskohus ei arvestanud, et Viru Vangla kodukord ei vasta VangS-le. VangS ei ütle, et kaebaja peab iga päev 2 korda nimetama oma nime ning kaebaja ei mõista, miks ta peab seda oma tahte vastaselt iga päev tegema. Kaebaja palub ringkonnakohtul välja mõista Viru Vanglalt kaebaja kasuks 15 000 krooni. Viru Vangla ja halduskohus rikkusid riigivastutuse seaduse § 1 lg-d 1, 3, § 2 lg-d 1 ja
- Halduskohus rikkus ka riigivastutuse seaduse § 7 lg-d 1 ja 2, § 12 lg-d 1 ja 2 ning § 14 lg-t
- Viru Vangla ja halduskohus rikkusid Euroopa vanglareeglistikku. Elu kinnipidamiskohas peab olema võimalikult ligilähedane positiivsetele aspektidele vabas ühiskonnas olles. Halduskohus ei ole arvestanud, et kinnipeetavate suhtes ei tohi läbi viia eksperimente nende nõusolekuta. Eksperimendid kinnipeetavatega, mis võivad viia füüsiliste traumadeni, psüühiliste kannatusteni või tervisekahjustusteni, on keelatud. Viru Vangla ega ka halduskohus ei andnud kaebajale võimalust tunnistajaid kohtusse kutsuda ja neilt tunnistusi võtta.
- Viru Vangla vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole apellatsioonkaebuses esitatu aluseks halduskohtu otsuses toodud põhjenduste ümberhindamisele. Kaebaja väide, et kartseris alandatakse ja solvatakse teda, on paljasõnaline. Viru Vangla on uus vangla, kus on loodud kaasaegsed tingimused vangistuse täideviimiseks, s. h vastab ka kartser sellele esitatud nõuetele. Kaebaja viited Euroopa vanglareeglistikule on asjakohatud. Need sätted ei ole kohustusliku iseloomuga ega loo õigusi ega ka kohustusi vahistatutele. A. Streltsovile anti distsiplinaarmenetluse käigus korduvalt võimalus seletuste andmiseks, kuid viimane keeldus sellest. Seega on kaebaja väide, et tal ei lastud ennast kaitsta, alusetu. A. Streltsov on süstemaatiline distsipliinirikkuja, kelle käitumine näitab, et ta ei soovi alluda vanglas kehtivale korrale. Kaebaja enda käitumine on põhjuseks, miks on talle määratud arvukalt distsiplinaarkaristusi, mistõttu on ta pidanud viibima kartseris. Karistamise eesmärgiks saab pidada vangla üldise julgeoleku tagamist ning isiku õiguskuulekale käitumisele suunamist. Isik peab aru saama, et tema käitumine toob kaasa tagajärgi, mille tulemusena ta edaspidi hoidub distsipliinirikkumistest. A. Streltsov on varem korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, kuid see ei ole teda mõjutanud lõpetama uusi rikkumisi toime panemast. Seega, kui kaebaja ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab rikkumiste toime panemist, tuleb teda karistada rangemalt. Ühegi teise VangS § 100 lg-st 1 tuleneva distsiplinaarkaristuse kohaldamine poleks olnud eesmärgipärane. Vaidlustatud käskkirjadega ei ole A. Streltsovile kohaldatud kartserisse paigutamist maksimummääras. Kõiki asjaolusid arvestades on kartserikaristuse määramine õigustatud ning proportsionaalne. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et A. Streltsovi apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on õigesti ja põhjendatult jätnud A. Streltsovi kaebuse rahuldamata. 4 Tulenevalt HKMS § 47 lg-st 1 ja TsMS § 654 lg-st 6 ei pea ringkonnakohus vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- A. Streltsovi poolt toime pandud distsipliinirikkumine on tõendatud valvur M. N. ettekandega nr 1670 (tl 28) ja distsiplinaarmenetluse protokolliga (tl 27). Distsiplinaarmenetluse käigus on A. Streltsov keeldunud juhtunu kohta omapoolset seletust andmast (tl 29-30). Esitatud vaides (tl 31-32), kaebuses (tl 2) ja halduskohtu istungil (tl 46, 49) ei ole kaebaja aga eitanud seda, et ta ei täitnud 22.04.2009 õhtuse loenduse käigus vanglaametniku seaduslikku korraldust öelda oma nimi ja panna käed selja taha. A. Streltsov leidis, et keegi ei saa sundida teda tegema midagi, mida ta ei taha teha ning, et temalt loenduse ajal nime küsimine on alandav ja solvav. Sellega rikkus A. Streltsov VangS § 67 p-i 1 (kinnipeetaval on kohustus alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele), samuti Viru Vangla kodukorra p-e 8.1.1 (kinni peetav isik on kohustatud täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja –teenistujate seaduslikele korraldustele), 7.5 (loendust teostav vanglaametnik küsib kinni peetava isiku ees- ja perekonnanime ja kontrollib isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga) ja 7.3 (kinni peetavad isikud on kohustatud loenduse ajal ametnike kambrisse sisenemisel püsti tõusma, hoidma käsi selja taga ning seisma oma korrastatud voodi kõrval või vanglaametniku korraldusel mujal). Seega oli A. Streltsovi karistamine distsiplinaarkorras põhjendatud ja õiguspärane. Menetlusnõuete rikkumisi distsiplinaarmenetluse käigus toime pandud ei ole, mistõttu on asjakohatu ja põhjendamatu ka apellatsioonkaebuses toodud väide, et Viru Vangla ei võimaldanud kaebajal ennast distsiplinaarmenetluse käigus kaitsta. Nagu varem juba märgitud, keeldus kaebaja distsiplinaarmenetluse käigus ise juhtunu kohta igasuguste omapoolsete seletuste andmisest, mistõttu ei ole alust asuda seisukohale, et vangla oleks kaebajat tema õiguste kaitsel kuidagi takistanud. Kuna esitatud kaebuses ega ka mõnes muus kohtule esitatud taotluses või halduskohtu istungil ei ole A. Streltsov taotlenud tunnistajate ülekuulamist, siis on asjakohatud apellatsioonkaebuses toodud väited selle kohta, et halduskohtus ei antud kaebajale võimalust enda kaitseks tunnistajaid kutsuda ja neid üle kuulata.
- Halduskohus ei ole eksinud viitega VangS § 41 lg-le 2 ja kaebaja sellekohane väide jääb ringkonnakohtule arusaamatuks.
- Asjakohatu on ka apellatsioonkaebuses esitatud väide, et Viru Vangla kodukorra p-d, mille alusel on kaebajale karistus määratud, on vastuolus VangS-ga, kuna VangS ei nõua, et kinni peetav isik peaks loenduste ajal kellelegi oma nime ütlema ja käsi selja taga hoidma. VangS § 105 lg 21 järgi sätestatakse vangla kodukorras kõik kinnipeetava, vahistatu või karistusjärgselt kinnipeetava kinnipidamise täideviimiseks vajalikud asjaolud. Seega ei tähenda asjaolu, et VangS ise ei reguleeri täpselt vanglates loenduse läbiviimise korda seda, et Viru Vangla kodukorra sellekohane regulatsioon oleks VangS-ga vastuolus.
- Ka viited Euroopa vanglareeglistiku p-de 1, 2, 5 ja 48.1 rikkumise kohta on ringkonnakohtu arvates asjakohatud, sest õiguspärane kartserikaristuse määramine ei ole vanglareeglistikuga vastuolus.
- Tartu Halduskohus on käesolevas asjas 14.12.2009 määrusega tagastanud A. Streltsovi kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel osas, mis puudutas taotlust Viru Vangla direktori 22.05.2009 käskkirja nr 6-3/1243-D alusel kartseris veedetud aja eest kahju väljamõistmist summas 15 000 kr ja halduskohtu viidatud määrus on jõustunud. Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellatsioonkaebuses toodud viited riigivastutuse seaduse 5 rikkumisele Viru Vangla ja Tartu Halduskohtu poolt ning nõude, et ringkonnakohus mõistaks Viru Vanglalt kaebaja kasuks välja 15 000 krooni.
- Eeltoodust tulenevalt jääb A. Streltsovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata. A. Streltsovi poolt
- märtsi 2010 avalduses esitatud taotlused jäävad rahuldamata. Taotlus asja arutamiseks kohtuistungil jääb rahuldamata põhjusel, et HKMS § 32 lg 5 kohaselt tuleb taotlus asja arutamiseks kohtuistungil esitada apellatsioonkaebuses. A. Streltsov seda taotlust apellatsioonkaebuses ei esitanud ning sellise taotluse hilisemat esitamist ja rahuldamist ei pea ringkonnakohus võimalikuks. Taotlus Vene saatkonnast eksperdi kutsumiseks jääb samuti rahuldamata, sest puudub selline eriteadmisi nõudev asjaolu, mille selgitamiseks oleks tarvis eksperti kaasata. Einar Vene Ivo Pilving 6 Maili Lokk