← Eesti

2-11-21207/6

Obsah (8)§ 187§ 150§ 64§ 430§ 428§ 432§ 168§ 661

2-11-21207 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 11. august 2011.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-21207 Tsiviilasi TE’i hagi AS-i EAv

§ 187

lg 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud TE (hageja) esitas 06.05.2011 Harju Maakohtule hagi AS-i EA(kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. 09.08.2011 esitasid pooled kohtule samal päeval allkirjastatud kompromissi koos taotlusega selle kinnitamiseks ning tsiviilasja menetluse lõpetamiseks. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ega vaja nende täiendavat selgitamist kohtu poolt. Seoses kohtuliku kompromissi sõlmimisega ja tulenevalt

§ 150

lg 2 p 1 palub hageja tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust ME’i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Pooled on vastavalt

§ 64

lg 2 kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohta tehtava kohtumääruse 2 2-11-21207 kaebetähtaega. Pooltel on õigus esitada nimetatud määruse peale määruskaebus 2 (kahe) päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohtu põhjendused

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt

§ 430lg 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kui menetlusosaline vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

§ 432

tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 430

lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. ME on tasunud hageja eest 29.04.2011 (makse nr 000001) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank ASis, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 319.55 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 159.78 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda ME’i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Tulenevalt

§ 168

lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud, sealhulgas poolte kulud õigusabile, jäävad kummagi poole enda kanda.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Tulenevalt poolt kokkuleppest lühendab kohus määruskaebuse esitamise tähtaega. 3 2-11-21207 Meeli Kaur kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.