) § 3 järgi tekib võlasuhe muuhulgas lepingust.
lg 2 järgi on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.
Lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kostja ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud. 24.05.
) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.
alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt
lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ning palub kostjalt võlgnevus välja nõuda. Kostja väide, et ta ei ole laenu saaja ega laenu taotleja ei ole asjakohane. 24.05.2011. a kohtuistungil tunnistas kostja, et on saanud 15 000 krooni laenu ja et see kanti tema arveldusarvele /tl 78/. Vaidlus seisneb selles, et kostja ei nõustu saadud laenu tagastama, kuna pole saanud raha kasutada, seda kasutasid kolmandad isikud. Hageja on tõendanud, et on andnud kostjale laenu summas 15 000 krooni. Juhindudes
Kostja väide, et tema ise laenu ei kasutanud, seda tegid kolmandad isikud, ei oma käesolevas tsiviilasjas tähtsust. Kostjal on õigus pöörduda kolmandate isikute vastu nõudega kui ta seda soovib, kuid hageja ees on vastutav kostja ise. Kostja on tunnistanud, et lubas * (*) võtta enda nimel laenu, andes talle oma internetipanga paroolid /tl 79/. Tunnistaja * sõnul ei ole kostja hagejale võlgnetavat raha ise kasutanud, kuid kostja andis ise kolmandatele isikutele oma internetipanga paroolid, et kolmandad isikud saaksid kostja nimel laenu võtta /tl 81/. Eeltoodud kostja ja tunnistaja ütlustest tuleneb, et kostja, andes oma internetipanga paroolid kolmandatele isikutele kasutada, nii et viimased said kostja nimel tegutseda, pidi kostja aru saama, et hageja ees on vastutavaks isikuks kostja ise. 4 Kostja poolt kohtule esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus /tl 67-75/ ei tõenda, et kostja ei ole hageja ees kohustatud isikuks. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse järgi on menetlus lõpetatud motiivil, et puudub KarS § 209 lg 1 sätestatud kuriteokoosseis. Vastavalt poolte vahel sõlmitud eralaenulepingu tingimustele lisati igakuiselt üldisele võlasummale kuuintress, mis moodustab 2,00% selleks hetkeks võlguolevast summast. Intress lisatakse saldole igakuiselt. Eeltoodu alusel on kostja kohustatud hagejale tasuma põhivõlgnevuse summas 1049,74 eurot (16 424,83 krooni). Vastavalt lepingutingimustele tuli kostjal tasuda nominaalset aastaintressi 24,00 % ja alates 22.04.2009 oli nominaalne aastaintress 27,60%. Pooled olid lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et peale lepingu lõpetamist jäävad krediiditingimused rakendatavates osades kehtima seni, kui võlg on täielöikult tasutud. Eeltoodu alusel on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja kasuks intress summas 559,20 eurot. Kohus nõustub hagejaga selles, et
lg 1, 127 lg 1 ja 128 lg 3 järgi tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju summas 52,49 eurot so hageja poolt OÜ Incure Inkasso Agentuurile makstud teenustasu, mis on seotud kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud sätete ning esitatud tõendite alusel tuleb hagi rahuldada ning kostjalt Ljudmila Sirotkina’lt hageja Time Finans AB kasuks välja mõista kokku 1661,43 eurot, millest põhivõlgnevus on 1049,74 eurot, intress 559,20 eurot ja kahju summas 52,49 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1,2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses, seega kõik kohtukulud jäävad kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.