← Eesti

3-08-1961/18

Obsah (6)§ 22§ 24§ 471§ 21§ 92§ 84

3-08-1961 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2011. a Tallinn Haldusasja number 3-08-1961 Haldusasi K. A. kaebus Tallinna Haridusamet

§ 22ja Ts

MS § 361 alusel uuendada haldusasja 3-08-1961 menetlus. 2.

§ 24lg 1 p 2 alusel võtta vastu K.

A. loobumine kaebusest ning lõpetada haldusasja nr 3-08-1961 menetlus.

  1. Jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.
  2. Saata käesolev määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul määruse saamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 471lg 2 ja 3).

  1. Tallinna Halduskohtu menetluses on K. A. kaebus, milles kaebuse esitaja taotleb Tallinna Haridusameti
  2. veebruari 2006 käskkirjaga nr 1-2/134p ja
  3. veebruari 2007 käskkirjaga nr 116p kinnitatud Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilaste vastuvõtu kordade tühisuse tuvastamist või alternatiivselt nende osalist tühistamist.
  4. novembri 2008 määrusega peatas halduskohus haldusasja menetluse seoses haldusasja nr 3-07-1124 menetlemisega.
  5. K. A. esitas Tallinna Halduskohtule
  6. juunil 2011 avalduse kaebusest loobumiseks ja haldusasja menetluse lõpetamiseks. Avalduse lahendamiseks tuleb peatatud menetlus esmalt vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) §-le 22 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lõikele 1 uuendada. 3.

§ 21

lg 1 kohaselt on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni.

§ 21

lõikes 2 sätestatakse, et kui kaebusest loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist vastustajale avalduse esitamisest, määrates vastustajale vastamise tähtaja. See on eelkõige vajalik selleks, et vastustaja saaks esitada taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Käesoleval juhul ei ole vastustaja eelnev teavitamine vajalik, kuivõrd vastustajal ilmselgelt ei saa olla tekkinud menetluskulusid, mille väljamõistmine kaebuse esitajalt kõne alla tuleks. Käesolevas haldusasjas ei ole vastustaja pidanud koostama kaebuse kohta seletust ega pidanud tegema muid menetlustoiminguid, millega saaksid kaasneda mingisugused menetluskulud. Samuti leiab kohus, et kuivõrd kaebuse esitajat esindab vandeadvokaat, ei ole vajalik kaebuse esitajale eraldi selgitada kaebusest loobumise tagajärgi.

§ 24

lg 1 p 2 kohaselt lõpetab halduskohus haldusasja menetluse kui kohus võtab vastu kaebuse esitaja loobumise kaebusest. Eeltoodut silmas pidades leiab kohus, et K. A. kaebusest loobumine tuleb vastu võtta ning haldusasja menetlus lõpetada. 4.

§ 92

lõikest 6 tulenevalt jäävad menetluskulud kaebusest loobumise korral kaebuse esitaja kanda. Kuivõrd kohus peatas haldusasja menetluse koheselt peale kaebuse menetlusse võtmist ning vastustaja ei ole esitanud kaebusele omapoolset seisukohta, ei saa vastustajal olla tekkinud ka menetluskulusid. Seetõttu antud juhul menetluskulude väljamõistmise küsimust ei tõusetu. 5.

§ 84

lg 5 punktis 2 sätestatakse, et kui tasutud riigilõivu suurus on enam kui 12 eurot, tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui kaebuse esitaja loobub kaebusest. Käesoleval juhul tasus kaebuse esitaja kaebuse esitamisel riigilõivu 80 krooni, mis vastab 5,11 eurole, mistõttu poolt riigilõivust kaebuse esitajale ei tagastata. Kristjan Siigur kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.