KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-2877 Haldusasi Jaak Reinomäe (Reinomägi) kaebus Viru Vangla 14.10.2009 käskkirja nr 6.-3/2374-D tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- aprilli 2010 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Jaak Reinomäe apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - Jaak Reinomägi Vastustaja - Viru Vangla
- Jätta Jaak Reinomäe apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- aprilli 2010 otsus muutmata.
- Jätta Jaak Reinomäe poolt
- juulil 2010 esitatud avalduses märgitud taotlus täiendavate tõendite kogumiseks apellatsioonimenetluses rahuldamata. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- Viru Vangla 14.10.2009 käskkirjaga nr 6.-3/2374-D karistati kinnipeetav Jaak Reinomäge vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p 1 ning Viru Vangla kodukorra p-de 8.1.1 ja 6.18 nõuete rikkumise eest 3-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega, kuna tema kartserikambri üleskeeratud voodi vahelt leiti 14.09.2009 toimunud läbiotsimisel voodilina. Viru Vangla kodukorra p-st 6.18 tuleneb kartseris viibivale kinnipeetavale kohustus anda oma voodivarustus ajavahemikul 6.30 – 7.00 ära. Kodukorra p 8.1.1 kohaselt peab kinnipeetav täitma kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele.
- 08.12.2009 saabus Tartu Halduskohtule Jaak Reinomäe kaebus, milles paluti Viru Vangla 14.10.2009 käskkiri nr 6.-3/2374-D tühistada. Kaebuse kohaselt sai kaebaja karistuse põhjuseks oleva voodilina olemasolust kambris teada esmakordselt 16.09.2009, kui teda distsiplinaarmenetluse algatamisest teavitati. Viidates haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-dele 54 ja 55 vangla sisekorraeeskirja (VSkE) §-le 15 väitis kaebaja, et menetluse algatamisest teavitaja ja protokolli koostaja olid erinevad isikud, karistuse määras selleks pädevust mitteomav isik, menetlus polnud kohane ja erapooletu ning rikuti kaebaja õigusi seletuste andmisel.
- Viru Vangla pidas kaebust alusetuks ja palus seda mitte rahuldada. Vastuväidete kohaselt ei saa nõustuda väitega, et kaebaja sai leitud voodilinast esmakordselt teada 16.09.2009, sest vastavalt 14.09.2009 seletuskirjast loobumise aktile keeldus kaebaja 14.09.2009 seletusi andmast. Tähtsust ei oma, kes ametnikest teavitas kaebajat distsiplinaarmenetluse alustamisest ja kes koostas vajalikud dokumendid, kuna vastavalt VangS § 64 lg-le 1 viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsiplinaarrikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Viru Vangla 14.10.2009 käskkiri nr 2374-D on allkirjastatud pädeva vanglaametniku poolt ning välja antud kooskõlas HMS §-des 54-57 sätestatuga. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus jättis
- aprilli 2010 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole J. Reinomägi voodilina olemasolu kartserikambris ülestõstetava voodi vahel eitanud, kuid väidab, et pole seda sinna peitnud, vaid lihtsalt unustas. Vaidlusaluse käskkirja on andnud Viru Vangla järelevalveosakonna juhataja R. S. , kes täitis ühtlasi ka direktori asetäitja vangistuse alal ülesandeid. Viru Vangla järelevalve-osakonna põhimääruse § 1 kohaselt on see osakond üks vangla struktuuriüksustest. Lisaks nähtub kohtule esitatud materjalidest, et esimese üksuse juht G. S. viibis 14.10.2009 koolitusel ja tema ülesanded olid vangla direktori suulise korralduse alusel pandud R. S. Viru Vangla põhimääruse § 4 lg 2 p 7 kohaselt on vangla direktoril õigus anda täitmiseks kohustuslikke korraldusi ka suuliselt. J. Reinomäe vastuväited on distsiplinaarmenetluse materjalides olemas, karistuse määramise käskkirjas on käsitletud nende sisu ning kohtuistungil ei osanud kaebaja nimetada ühtegi karistuse määramise suhtes olulist asjaolu, mis tal menetlejale isikliku kontakti puudumise tõttu teatavaks tegemata jäi. Kaebaja viitas üksnes rikkumise päeval olnud halvale tervislikule seisundile. Distsiplinaarmenetluse protokolli suhtes esitatud vastuväidetes, vaietes ega ka kaebuses pole J. Reinomägi oma haigusele viidanud ja põhjendas toimunut kambri halva valgustusega. Seega kinnitab uue asjaolu tagantjärele esitamine kaebaja soovi leida oma käitumisele igal juhul õigustus ja vältida karistamist kodukorra nõuete rikkumise eest. Kartserikambris kehtestatud päevakorra järgimata jätmine ja seal päevasel ajal mitte lubatud eseme hoidmine on rikkumine, mis ei eelda eseme kasutamise soovi ega tahtlikku tegu ning võib olla toime pandud ka ettevaatamatusest. Seega on asjakohatu kaebaja väide voodilina päevaseks ajaks kartserisse unustamise või voodilina kasutamise võimatuse väljaselgitamata jätmise kohta. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- J. Reinomägi esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
- aprilli 2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt olenemata sellest, kas leitud lina oli leidmispaika jäänud kaebaja teadmisel või mitte, kirjutas vanglateenistuja ettekandesse, et lina oli peidetud, mis on seadusvastane tegevus ametniku poolt. 2 Teatisest nähtuvalt, millega teavitati kaebajat menetluse algatamisest, andis kaebaja 16.09.2009 ettekande suhtes selgitused. Distsiplinaarmenetluse protokollis puudub tõend mis viitaks, et T. P. oleks küsitletud selgituste saamise osas, kuna selgitused andis kaebaja just temale. Protokollile lisatud materjalides puudub tõend selle kohta, kes protokolli koostajale A. K. kaebaja seletused edastas, sest menetluse ajal kaebaja A. K. kokku ei puutunud. Pärast protokolliga tutvumist esitas kaebaja vastuväited märkides, et andis selgitused T. P. ja viimane väitis, et kirjalikke selgitusi pole vaja, kuna menetlus lõpetatakse. Vaidlustatud käskkirjas puudub viide, et direktori poolt oli antud karistuse määrajale suuline korraldus asendada 14.10.2009 üksuse juhti ning täita tema ülesandeid. Kui sellised ülesanded anti, oleks pidanud seda tegema kirjalikult ja esitama koos vaidlustatud käskkirjaga. Peale vaidlustatud käskkirja ei ole ükski menetlusdokument antud haldusasjas registreeritud asjaajamiskorra ühtseid aluseid järgides, mis on tõsine seaduse eiramine.
- Viru Vangla vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt leiti lina ülestõstetud voodi vahelt, seega ei olnud lina kambris nähtaval kohal, mistõttu võis ettekande koostaja kasutada asjaolude iseloomustamiseks väljendit „peidetud“, mis ei muuda aga distsiplinaarkaristuse määramise alust ja kaebajapoolset rikkumist olematuks. J. Reinomägi on menetluse alustamise teatisega tutvumisel teatisele märkinud, et on teatisega tutvunud ja esitanud selgitused ettekande 3554 suhtes. Kui kaebaja oleks esitanud inspektor-kontaktisik T. P. seletuse, siis oleks T. P. seletuse ka menetlejale edastanud. Antud juhul kaebaja omapoolset seletust T. P. edastatud ei ole ning menetleja lähtus sellest, et J. Reinomägi ei ole enne distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumist omapoolset seletust esitanud. Distsiplinaarkaristuse käskkirjas on viidatud kaebaja poolt distsiplinaarmenetluse protokollile esitatud vastuväidetele, kuid leitud, et need väited ei anna alust karistuse määramata jätmiseks. Vastavalt justiitsministri 13.06.2006 määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 4 lg 2 p-le 7 on vangla direktoril õigus anda suulisi korraldusi, mis on täitmiseks kohustuslikud vangla teenistujatele. Seega oli vangla direktoril õigus anda suuline korraldus järelevalveosakonna juhatajale, kes sel ajal täitis ka direktori asetäitja vangistuse alal ülesandeid, asendada I üksuse juhti tema koolitusel viibimise ajal 14.10.
- Nimetatud korralduse olemasolu kinnitas direktor 02.11.2009 õiendiga. Menetlusmaterjalide registreerimine või mitteregistreerimine ei mõjuta sisuliselt distsiplinaarmenetlust ning kaebajale karistuse määramist. Distsiplinaarkaristuse käskkirja alusmaterjalidest registreeritakse ainult ettekanne, muid materjale ei registreerita.
- 25.07.2010 esitas J. Reinomägi ringkonnakohtule täiendavad seisukohad, milles vaidleb vastu Viru Vangla vastusele, leides, et ettekande nr 3554 sisust (võeti ära kambrist üleskeeratud voodi vahele peidetud voodilina) tulenevalt on teda juba enne käskkirja koostamist käsitatud rikkumises süüdiolevana, millega on rikutud tema PS §-st 19 tulenevaid õigusi. Samuti viitab kaebaja endiselt sellele, et vaidlusalust käskkirja ei ole andnud selleks pädevust omav vanglateenistuja ning leiab, et kohtunik oleks pidanud vastavalt esitatud taotlusele ennast taandama, sest on varasemalt teinud lahendeid kaebaja kahjuks. Esitatud täiendavates seisukohtades on kaebaja märkinud, et taotleb ringkonnakohtult täiendavate tõendite kogumist avalduses väljatoodu pinnalt. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- aprilli 2010 otsus muutmata. Halduskohus on õigesti ja põhjendatult jätnud J. Reinomäe kaebuse rahuldamata. Tulenevalt HKMS § 47 lg-st 1 ja TsMS § 654 lg-st 6 ei pea ringkonnakohus vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- J. Reinomäe poolt toime pandud distsipliinirikkumine on tõendatud valvuri ettekandega nr 3554 (tl 6) ja distsiplinaarmenetluse protokolliga (tl 5). Distsiplinaarmenetluse protokollile esitatud vastuväidetes (tl 27), vaides (tl 28-30), kohtule esitatud kaebuses (tl 1-2) ega halduskohtu istungil (tl 59-61) ei ole kaebaja eitanud seda, et 14.09.2009 teostatud kartserikambri nr 1271 läbiotsimise käigus, kus kaebaja viibis üksinda alates 30.08.2009, leiti ülestõstetud voodi vahelt voodilina, mis Viru Vangla kodukorra kohaselt tuleb päevaseks ajaks ära anda. Kaebaja on leidnud üksnes seda, et ta ei peitnud seda voodilina voodi vahele, vaid lihtsalt unustas selle sinna. Vaidlust ei ole olnud ka selles, et kaebaja on vanglas tutvunud Viru Vangla kodukorraga. Viru Vangla vaidlustatud käskkirjaga (tl 4) on Jaak Reinomäge karistatud selle eest, et ta rikkus VangS § 67 p 1 ning Viru Vangla kodukorra p-e 8.1.1 ja 6.18, s. o ei täitnud kodukorra nõudeid sellega, et ei andnud päevaseks ajaks ära kogu voodivarustust, milline kohustus tuleneb arestikambris asuvale kinnipeetavale kodukorra p-st 6.
- VSkE § 7 lg 4 p 1 kohaselt on kartseris päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid. Viru Vangla kodukorra p-st 6.18 tuleneb kartseris viibivale kinnipeetavale kohustus anda oma voodivarustus ajavahemikul 6.30 – 7.00 ära ning kodukorra punkt 8.1.1 kohaselt peab kinnipeetav täitma kodukorda ja muid õigusakte. Kuna kartserikambrist nr 1271, kus viibis J. Reinomägi, leiti 14.09.2009 kella 16.15 paiku voodilina, mis kuulub samuti voodivarustuse hulka ja mis tulnuks kodukorra p 6.18 järgi hommikul koos ülejäänud voodivarustusega ära anda, mida J. Reinomägi aga ei olnud teinud, siis on tema karistamine distsiplinaarkorras olnud põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub samuti halduskohtu seisukohaga, et kartserikambris kehtestatud päevakorra järgimata jätmine ja seal päevasel ajal mittelubatud eseme hoidmine on rikkumine, mis ei eelda iseenesest eseme kasutamise soovi ega tahtlikku tegu ning võib olla toime pandud ka ettevaatamatusest. Seega ei anna halduskohtu otsuse ega ka Viru Vangla 14.10.2009 käskkirja nr 6.-3/2374-D tühistamiseks alust kaebaja väited, et ta ei peitnud seda voodilina voodi vahele, vaid lihtsalt unustas selle sinna. Eeltoodust tulenevalt ei oma kaebajale karistuse määramise õiguspärasuse seisukohalt tähendust ka see, et 14.09.2009 valvuri poolt koostatud ettekandes on märgitud, et: „võeti ära kambrist üleskeeratud voodi vahele peidetud voodilina.“
- Põhjendatud ei ole kaebaja väited, et distsiplinaarmenetluse läbiviimisel rikuti VangS § 64 lg 2 (kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse, kinnipeetaval on õigus anda selgitusi) ning HMS § 40, mis sätestab kohustuse anda menetlusosalisele võimalus esitada omapoolne arvamus ja vastuväited enne haldusakti andmist. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on J. Reinomäge teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest 16.09.2009 (tl 7), talle oli antud võimalus esitada omapoolne kirjalik seletus juhtunu kohta juba 14.09.2009, millest kinnipeetav on keeldunud (tl 6 ja 8), ta on saanud anda enne karistuse määramise käskkirja väljaandmist suulise seletuse ja kirjalikud vastuväited (tl 7 ja 27). Samuti on kohaldatud karistusliigi valik olnud kaebaja varasemate distsiplinaarkaristuste hulka (tl 32) arvesse võttes igati õigustatud ja määratud kartserikaristuse kestus 3 ööpäeva on rikkumise asjaolusid ja sisu 4 arvestades igati õigustatud ja proportsionaalne, kuna maksimaalselt lubatud kartserikaristuse kestus on 45 ööpäeva. Iseenesest on õige kaebaja väide, et distsiplinaarmenetluse protokollist ei nähtu, et selle koostamisel on kontrollitud ja arvestatud ka tema poolt 16.09.2009 inspektor-kontaktisikule antud suulisi seletusi, kuid see ei anna veel alust halduskohtu otsuse ja distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt oli kaebaja poolt 16.09.2009 inspektor-kontaktisik T. P. distsiplinaarmenetluse algatamisest teatamise käigus antud suulise seletuse sisu selles, et kaebaja ei ole 14.09.2009 voodilina tahtlikult üle andmata jätnud ega seda peitnud, nagu on märgitud ettekandes nr 3554, vaid et see lihtsalt ununes kambrisse ja enne 16.09.2009 ei ole kaebajale ettekannet nr 3554 tutvustatud. 14.10.2009 kirjalikult esitatud vastuväidetes distsiplinaarmenetluse protokollile on kaebaja korranud sedasama väidet, et voodilina ei ole ta tahtlikult üle andmata jätnud ega seda peitnud, nagu on märgitud ettekandes nr 3554, vaid et see jäi voodi ülestegemisel lihtsalt voodi peale ja ununes sinna voodi ülestõstmisel. Vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja sisust nähtuvalt on selles käsitletud ka kaebaja poolt 14.10.2009 esitatud kirjalikke vastuväiteid distsiplinaarmenetluse protokollile ja seega oli distsiplinaarkaristuse määrajale kaebaja seisukoht ettekandes nr 3554 märgitu suhtes teada. Seetõttu ei ole distsiplinaarmenetluse protokollis kaebaja poolt 16.09.2009 antud samasisulise suulise seletuse märkimata ja arvestamata jätmine selliseks menetluslikuks rikkumiseks, mis annaks aluse 14.10.2009 käskkirja tühistamiseks.
- VangS § 64 lg 4 järgi määratakse distsiplinaarkaristus vastava menetluse läbiviinud ametniku ettepanekul vanglateenistuse poolt. Vanglaametnike otsustuspädevus on reguleeritud VSkE-s ning õigus on VSkE § 15 kohaselt üksuse juhil või vangistusosakonna juhatajal vanglas, kus ei ole üksusi. Vaidlusaluse käskkirja on andnud Viru Vangla järelevalveosakonna juhataja R. S. , kes täitis ka direktori asetäitja vangistuse alal ülesandeid. Viru Vangla järelevalveosakonna põhimääruse § 1 kohaselt on see osakond üks vangla struktuuriüksustest. Lisaks nähtub kohtutoimikust, et esimese üksuse (mis teostab järelevalvet kartseriosakonnas) juhi G. S. teenistusülesanded olid 14.10.2009 vangla direktori suulise korralduse alusel pandud samuti R. S. (tl 56), kuna G. S. viibis 14.10.2009 koolitusel (tl 31). Viru Vangla põhimääruse § 4 lg 2 p 7 kohaselt on vangla direktoril õigus anda kirjalikke või suulisi korraldusi ka vangla teenistujatele, mis on neile täitmiseks kohustuslikud. Seega oli 14.10.2009 J. Reinomäele distsiplinaarkaristus määratud pädeva isiku poolt ning asjaolu, et vaidlusaluses käskkirjas ei ole viidatud sellele, et Viru Vangla direktor on andnud R. S. suulise korralduse sel päeval ka esimese üksuse juhi G. S. teenistusülesannete täitmiseks, ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale.
- Asjaolu, et halduskohus võttis 30.03.2010 istungil Viru Vanglalt tõenditena vastu 02.11.2009 õiendi, J. Reinomäe 27.10.2009 vaide ja otsuse J. Reinomäe 15.10.2009 esitatud vaide tagastamise kohta, arvestamata seejuures J. Reinomäe seisukohaga, ei ole menetlusnormi rikkumine ega käsitletav ka kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisena. HKMS § 16 lg 2 järgi peab menetlusosaline halduskohtumenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. HKMS ega TsMS ei kohusta kohut tõendi vastuvõtmisel arvestama vastaspoole seisukohaga ning tõendi vastuvõtmise eelduseks on TsMS § 238 lg 1 järgi üksnes see, kas tegemist on asjas tähtsust omava ja lubatava tõendiga ning selle, kas tegemist on asjas tähtsust omava ja lubatava tõendiga, otsustab kohus.
- Põhjendamatu ja sisuliselt asjakohatu on ka kaebaja väide, et vastustaja on rikkunud asjaajamiskorra ühtsete aluste nõudeid ja kaebaja õigusi sellega, et kõik distsiplinaarmenetluse materjalid peale vaidlusaluse käskkirja on asjaajamiskorra ühtsete aluste järgi registreerimata. Asjaajamiskorra ühtsed alused (vastu võetud Vabariigi 5 Valitsuse 26.01.2001 määrusega nr 80) ei näe ette, et asutus peab registreerima näiteks ka kõik distsiplinaarmenetluse materjalid. Asjaajamiskorra ühtsete aluste §-dega 17 lg 1 ja 18 on kooskõlas see, et Viru Vangla on distsiplinaarmenetluse materjalidest registreerinud ettekande ja distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja. See, kas ja millised distsiplinaarmenetluse materjalid on asjaajamiskorra ühtsete aluste järgi registreeritud, ei mõjuta kuidagi kaebaja subjektiivseid õigusi ega kaebaja suhtes koostatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja sisulist õiguspärasust.
- 25.07.2010 ringkonnakohtule esitatud täiendavates seisukohtades (avalduses) on kaebaja märkinud, et taotleb ringkonnakohtult käesolevas avalduses väljatoodu põhjal tõendite kogumist. TsMS § 236 lg 3 järgi peab menetlusosaline tõendite kogumise taotlemisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta tõendite kogumist taotleb ning märkima taotluses tõendite kogumist võimaldavad andmed. Kaebaja poolt 25.07.2010 esitatud avalduses puudub igasugune põhjendus selle kohta, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks tõendite kogumist taotletakse, millised on konkreetselt need tõendid, mille kogumist taotletakse ja kus need tõendid asuvad. Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebaja poolt esitatud taotluse rahuldamata. Einar Vene Agu Timmi 6 Maili Lokk