← Eesti

2-11-11441/3

Obsah (12)§ 416§ 142§ 472§ 322§ 407§ 444§ 413§ 468§ 162§ 173§ 174§ 138

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks 11. mai 2011.a, kohtukantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiv

§ 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. 3. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (

§ 142

lg 2).

§ 472

lg 3 kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Hageja nõue ja selle põhjendused 14.03.2011.a esitas AS Swedbank kohtule hagiavalduse JAvastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista käenduseta väikelaenulepingust tuleneva võlgnevuse summas 1 033.91 eurot ning viivise protsendina käenduseta väikelaenulepingust tuleneva võlgnevuse põhinõudelt (818.97 eurot) alates 14.03.2011.a kuni põhinõude täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so EKP intressimäär + 7% aastas). Hageja palub samuti kostjalt välja mõista vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse summas 33.22 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kohus saatis kostjale hagiavalduse menetlusse võtmise määruse, hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20. päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohtumääruses hoiatati kostjat, et kohtu poolt määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks

§ 322lg 1 alusel 13.04.2011.a.

Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et antud tsiviilasjas on tagaseljaotsusega asja lahendamine põhjendatud. Tsiviilkohtupidamise seadustiku

§ 407

lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt

§ 444

lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi rahuldamine tähendab

§ 413lg 1 tähenduses hagis esitatud nõuete rahuldamist.

Hagiväliste taotluste rahuldamine ei ole tagaseljaotsuses võimalik. 2 VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele käenduseta väikelaenulepingust tulenev võlgnevus summas 1 033.91 eurot ning viivis protsendina käenduseta väikelaenulepingust tuleneva võlgnevuse põhinõudelt (818.97 eurot) alates 14.03.2011.a kuni põhinõude täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so EKP intressimäär + 7% aastas). Kostjalt kuulub samuti hageja kasuks väljamõistmisele vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus summas 33.22 eurot. Tulenevalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

Vastavalt

§ 162

lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

§ 174

¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt

§ 138lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv.

Tulenevalt

§ 174

¹ lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja on esitanud ka menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 191.73 eurot. Kohus mõistab seega kostjalt välja menetluskulud summas 191.73 eurot hageja kasuks. Kohtunik Epp Haabsaar 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.