3-09-3149/33

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-3149 Haldusasi Jaak Reinomäe kaebus Viru Vangla 23.11.2009 käskkirja nr 6.-3/2632-D tühistamiseks ja ametniku toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. mai 2010 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Jaak Reinomäe apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
3. detsember 2010 Menetlusosalised Kaebaja - Jaak Reinomägi Vastustaja - Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
4. mai 2010 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates
5. detsembrist
6. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
7. Viru Vangla 23.11.2009 käskkirjaga nr 6.-3/2632-D määrati kinnipeetav Jaak Reinomäele distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 19 ööpäevaks, kuna ta pani 03.11.2009 kella 09.00 paiku toime distsipliinirikkumise mis väljendus selles, et ta ei allunud S11 osakonna vanglateenistuse ametniku korduvale seaduslikule korraldusele lõpetada karjumine ja minna inspektor-kontaktisiku kabinetist välja. Kuna kinnipeetav oli jätkuvalt agressiivne ja ei allunud seaduslikele korraldustele, kutsus vanglateenistuse ametnik isikukaitsejaama kaudu abi, mille peale saabusid kohale ametnikud erinevatest vangla teenistuspiirkondadest. J. Reinomägi takistas oma käitumisega ka vanglateenistuse ametnikel oma töökohustuste täitmist, kuna üldine vanglatöö oli selle intsidendi tõttu häiritud. 24.11.2009 esitas J. Reinomägi vaide, milles taotles Viru Vangla 23.11.2009 käskkirja nr 6.-3/2632-D kehtetuks tunnistamist ja vaidlustas inspektor-kontaktisiku ja peaspetsialist-üksuse juhi tegevusetust. Vaie tagastati 26.01.2010, kuna halduskohus oli 21.01.2010 samas asjas võtnud J. Reinomäe kaebuse menetlusse.
8. J. Reinomägi taotles Tartu Halduskohtult Viru Vangla 23.11.2009 käskkirja nr 6-3/2632-D tühistamist ja kontaktisiku toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. Õigusvastasuse tuvastamise põhjendatud huviks on vältida edaspidi analoogseid rikkumisi vanglas. Kaebuse kohaselt pöördus J. Reinomägi 03.11.2009 Viru Vangla II sektoris kella 9.00 paiku kontaktisiku poole, et esitada teabenõudeid-taotlusi. Esmalt aga andis kontaktisik talle varasemas taotluses soovitud dokumendid ühes eksemplaris, kuigi J. Reinomägi oli soovinud neid saada kahes eksemplaris. Kontaktisik soovitas lasta J. Reinomäel endal dokumendid paljundada. Kontaktisik palus kaebajal kabinetist lahkuda. Kaebaja keeldus lahkumast. Seejärel kutsus kontaktisik abi ja kaebajal tuli kabinetist lahkuda. Kaebaja sai alles 04.11.2009 teatisega tutvudes teada, et kontaktisiku kabinetis olevat ta käitunud agressiivselt. Kaebaja pole kontaktisiku kabinetis agressiivselt käitunud ja tema väidetav agressiivsus on kontaktisiku poolt enda õigustamiseks välja mõeldud. Kontaktisik avaldas survet, et kaebaja ei kirjutaks nii palju taotlusi ja märgukirju. Kogu menetlus pole olnud kohane ja on eiratud kaebaja õigusi. Distsiplinaarkaristuse käskkirjas on kajastatud ainult vanglapoolne olukorra kirjeldus. VangS § 64 lg 4 kohaselt ei saa menetleja ise karistust määrata, aga käesoleval juhul on distsiplinaarkaristuse määraja sama isik, kes viis läbi ka distsiplinaarmenetluse. Seetõttu rikuti kaebaja õigusi.
9. Viru Vangla palus jätta J. Reinomäe kaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt oli J. Reinomäele distsiplinaarkaristuse määramine õiguspärane. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud inspektor-kontaktisiku T. T. ettekandega nr 4414, millest selgub, et inspektor-kontaktisik hakkas oma kabinetis kaebajale tutvustama teatist distsiplinaarmenetluse alustamise kohta, mille peale muutus kaebaja agressiivseks ning tõstis ametniku peale häält. Inspektor-kontaktisik andis kaebajale korduvalt korralduse karjumise lõpetamiseks ja kabinetist väljumiseks, kuid kaebaja korraldusele ei allunud ning inspektor-kontaktisik kutsus abi. Kaebaja õigusi ei ole rikutud ka sellega, kui karistuse määramise õigust omav isik, s. o peaspetsialist-üksuse juht K. V. ise, distsiplinaarmenetluse läbi viis. Kaebaja väide, et inspektor-kontaktisik jättis täitmata tema taotlused teabenõuete osas, on alusetu. Kaebaja on omakäeliselt teabenõuetele märkinud, et sai soovitu kätte. Samuti ei leidnud menetluse käigus kinnitust, et inspektor-kontaktisik oleks keeldunud kaebaja taotlusi vastu võtmast või mõjutanud kaebajat taotlusi mitte kirjutama. Alusetu on kaebaja väide, et tema agressiivne käitumine on väljamõeldis. T. T. on teenistusülesandeid täitev ametnik, kellel puudub igasugune vajadus ja motiiv kajastada ettekannetes tegelikkusest erinevaid fakte. Kaebaja tutvus distsiplinaarmenetluse protokolliga 16.11.2009, seega anti talle enne karistuse määramist mõistlik aeg täiendavate seletuste ja vastuväidete esitamiseks. Kaebaja seda võimalust ei kasutanud. HALDUSKOHTU LAHEND
10. Tartu Halduskohus jättis 5.05.2010 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kaebaja distsiplinaarüleastumine tõendatud, mistõttu puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Sõltumata sellest, kas kontaktisik keeldus koopiate tegemisest või teabenõuete vastuvõtmisest, puudus kinnipeetaval õigus esitada vanglateenistuse ametniku suhtes nõudeid ja 2 ähvardusi ning karjuda ametniku peale. Kui vanglateenistuse ametnik annab korralduse kabinetist väljuda, siis tuleb see korraldus täita. Vanglaametniku korraldus tuleb täita ka olukorras, kui kinnipeetav ise ei pea talle antud korraldust õigeks või see talle ei meeldi. Antud juhtumil oli kontaktisiku korraldus seaduslik ning kaebaja poolt arusaadav ja täidetav. Kohtul puudub alus kahelda kontaktisiku kui ametniku seletuses, et J. Reinomägi tõstis tema peale häält ning karjus, mis tekitas ametnikus reaalse ohutunde. Kaebaja on ise teabenõude taotlusele 05.11.2009 märkinud, et sai 30.10.2009 vormistatud kahe teabenõude kohta 03.11.2009 ja 05.11.2009 soovitud teabe kätte. Seega puudus kaebajal ka tema enda seletusest lähtudes põhjus kontaktisiku korraldust mitte täita. Distsiplinaarkaristuse määramine J. Reinomäele oli õiguspärane. Karistuse määramisel järgiti VangS § 64 nõudeid. Distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustati kaebajale 16.11.2009 ja käskkiri võeti vastu 23.11.2009, seega oli kaebajal piisavalt aega vastuväidete esitamiseks. Käskkirjas on välja toodud kõik kaebaja seletused ja seisukohad, seega on ebaõige kaebaja seisukoht, et arvestati ainult vanglapoolse olukorra kirjeldusega. VangS-st ei tulene, et distsiplinaarkaristuse määramise õigust omav isik ei või ka ise distsiplinaarmenetlust läbi viia. VangS § 64 kohaselt viib distsiplinaarmenetluse läbi kui ka määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus. Peaspetsialist-üksuse juht K. V. võis läbi viia vaidlusalusel juhul nii distsiplinaarmenetluse ja määrata karistuse. Kaebaja ei ole kaebuses täpsustanud ega tõendanud, millised teabenõuded jäid tal 03.11.2009 tekkinud väidetava konflikti tõttu üle andmata. Kuna kaebaja ei soovinud kohtuistungist osa võtta, ei olnud ka kohtul võimalik temalt täiendavaid selgitusi saada. Vastustaja ei ole teinud takistusi kaebajale teabenõuete andmiseks ega rikkunud tema õigusi. Teabenõude esitamine ja vastuse saamine soovitust päev hiljem ei saa kaebaja õigusi rikkuda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
11. J. Reinomägi esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
12. mai 2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi, ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja ebaõigesti hinnanud tõendeid. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 36 sätestab haldusorganile selgitamiskohustuse, mis taganuks antud asjas kaebaja õigused. Vangla seda kohustust täitnud ei ole. Halduskohus ei nõudnud kaebajalt vastust vangla vastusele J. Reinomäe kaebuse kohta, rikkudes sellega HKMS § 12 lg-st 7 tulenevat kohustust. Seetõttu piirdus kaebaja osalus menetluses üksnes mõningaste selgitustega. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et Viru Vangla oleks toiminud distsiplinaarmenetluse läbiviimisel õiguspäraselt ja täitnud VangS § 64 nõudeid. Samuti on halduskohus jätnud tähelepanuta, et Viru Vangla ei ole vastavalt asjaajamiskorra ühtsetele alustele registreerinud distsiplinaarmenetluse protokolli.
13. Viru Vangla ei nõustu J. Reinomäe apellatsioonkaebusega ja palub jätta see rahuldamata. Vastuväidete kohaselt sätestab HMS § 36 haldusorganile selgitamiskohustuse menetlusosalise soovil. Sellist soovi ei ole kaebaja kõnealuse distsiplinaarmenetluse käigus esitanud. Samuti on J. Reinomäge varasemalt korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ning seega on ta teadlik distsiplinaarmenetluse läbiviimise korrast, mistõttu puudus vanglal vajadus ja kohustus omaalgatuslikult iga kord uuesti selgitada distsiplinaarmenetluse läbiviimisega seonduvaid õigusi ja kohustusi. Halduskohus edastas kaebajale vastustaja vastuse ning kaebajal ei olnud takistusi selle kohta arvamuse esitamiseks, kui ta ise seda soovis. 3 Distsiplinaarmenetluse protokolli registreerimine või mitte ei mõjuta sisuliselt distsiplinaarmenetlust ning kaebajale karistuse määramist. Distsiplinaarmenetluse protokolli distsiplinaarkaristuse käskkirja alusmaterjalina ei registreerita. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
15. mai 2010 otsus tuleb jätta muutmata ning J. Reinomäe apellatsioonkaebus rahuldamata. HKMS § 34 lg 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Halduskohus on õigesti ja põhjendatult jätnud J. Reinomäe kaebuse rahuldamata. Tulenevalt HKMS § 47 lg-st 1 ja TsMS § 654 lg-st 6 ei pea ringkonnakohus vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
16. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuses väljendatud seisukoht, et halduskohus on vaidlusaluse otsuse tegemisel oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi, ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja ebaõigesti hinnanud tõendeid. Ringkonnakohus ei tuvastanud toimiku materjalide põhjal ühtegi menetlusnormi rikkumist esimese astme kohtu poolt, mis annaks HKMS §-s 45 alusel õiguse kohtuotsus tühistada ja saata samale kohtule uueks arutamiseks. Samuti ei nähtu otsuse põhjendustest, et halduskohus oleks selle tegemisel rikkunud materiaalõigusnorme või hinnanud ebaõigesti tõendeid. J. Reinomäe poolt 03.11.2009 toime pandud distsipliinirikkumine on tõendatud inspektorkontaktisiku ettekandega nr 4414 (tl 36), distsiplinaarmenetluse protokolliga (tl 31-32), kaebaja enda seletusega (tl 33) ja 05.11.2009 õiendiga (tl 37). Viru Vangla vaidlustatud käskkirjaga (tl 29-30) on J. Reinomäge karistatud selle eest, et ta rikkus VangS § 67 p-s 1 (kinnipeetav on kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele) ja p-s 2 (kinnipeetav on kohustatud mitte takistama vanglateenistuse ametnike kohustuste täitmist) ning Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.1 sätestatud nõudeid (kinnipeetav on kohustatud täitma VangS, VSkE, kodukorda ja muid õigusakte). Vaidlust ei ole olnud ka selles, et kaebaja on
17. a aprillis vanglas tutvunud Viru Vangla kodukorraga, VangS-ga ja VSkE-ga. Eelpoolviidatud tõenditega on tõendatud see, et J. Reinomägi ei allunud 03.11.2009 inspektor-kontaktisiku kabinetis talle antud korraldusele lõpetada kabinetis ametniku peale karjumine ja sealt väljuda, mistõttu pidi inspektor-kontaktisik kutsuma isikukaitsejaama kaudu abi. Kutse peale tulid kohale vanglaametnikud erinevatest vangla tegevuspiirkondadest, millega oli häiritud üldine vanglatöö ja kohaletulnud ametnike põhikohustuste täitmine. Ka oma kirjalikus seletuses (tl 33) ega halduskohtule esitatud kaebuses (tl 1-5) ei ole J. Reinomägi väitnud, et ta 03.11.2009 distsipliinirikkumist toime ei pannud, vaid on õigustanud oma käitumist sellega, et ei saanud kontaktisikult 30.10.2009 teabenõuetes nõutud väljavõtteid nii mitmes eksemplaris, nagu ta soovis ja väidetavalt keeldus inspektor-kontaktisik temalt 03.11.2009 uusi teabenõudeid vastu võtmast. Sellise olukorra osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuses tooduga, mille kohaselt tuleb kinnipeetaval vanglaametniku korraldus tuleb täita ka siis, kui kinnipeetav ise ei pea talle antud korraldust õigeks või see talle mingil põhjusel ei meeldi. Antud juhtumil oli kontaktisiku korraldus lõpetada kabinetis karjumine ja sealt lahkuda seaduslik ning kaebajale 4 arusaadav ja täidetav. Toimiku lk-delt 44-45 nähtub, et J. Reinomägi sai 03.11.09 inspektorkontaktisik T. T. kätte väljavõtte, mida ta oli nõudnud ühes 30.10.2009 teabenõudes ning 05.11.2009 sai ta kätte väljavõtte, mida oli taotlenud teises 30.10.2009 esitatud teabenõudes. Asjaolu, et 03.11.2009 ei olnud inspektor-kontaktisikul anda talle väljavõtet mõlemas teabenõudes taotletu kohta, ei andnud ringkonnakohtu hinnangul kaebajale õigustust 03.11.2009 inspektor-kontaktisiku peale kabinetis karjuda ja keelduda talle antud korralduse peale sealt lahkumast. 05.11.2009 koostatud õiendi järgi on inspektor-kontaktisik vangla direktorile kirjalikult selgitanud, et ta ei keeldunud kaebajalt teabenõudeid või märgukirju vastu võtmast, vaid selgitas J. Reinomäele suuliselt nende esitamisega seotud erinevaid olukordi. Seega on J. Reinomäe karistamine distsiplinaarkorras olnud põhjendatud ja arvestades J. Reinomäe eelnevate ja
18. a novembri seisuga kehtinud distsiplinaarkaristuste arvu (9, s. h distsiplinaarkaristused vanglaametnike seaduslike korralduste mittetäitmise eest), oli ka talle määratud karistus 19 ööpäeva kartserit proportsionaalne.
19. Põhjendatud ei ole kaebaja väited, et distsiplinaarmenetluse läbiviimisel rikuti VangS § 64 nõudeid. Asja materjalidest nähtuvalt (tl 31-37, 44-45) on vanglateenistus välja selgitanud distsipliinirikkumise asjaolud. J. Reinomäge on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest 04.11.2009 (tl 34) ja talle oli antud korduvalt võimalus esitada omapoolne kirjalik seletus juhtunu kohta (tl 33 ja 35). Distsiplinaarkaristus on määratud põhjendatud käskkirjaga ning see on antud kaebajale allkirja vastu kätte 23.11.2009 (tl 30 pöördel).
20. Kaebaja väide HMS §-st 36 tuleneva selgitamiskohustuse nõude rikkumise kohta distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ei ole samuti õige ega põhjendatud. HMS § 36 sätestab haldusorgani selgitamiskohustuse menetlusosalise soovil. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks tema suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimise käigus soovinud vastustajalt HMS §-s 36 märgitud selgituste esitamist. Samuti on J. Reinomäge varasemalt korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ning seega oli ta teadlik distsiplinaarmenetluse läbiviimise korrast, mistõttu puudus vastustajal ka igasugune vajadus omaalgatuslikult selgitada talle distsiplinaarmenetluse läbiviimisega seonduvaid õigusi ja kohustusi. Viru Vangla täitis omapoolsed VangS-st tulenevad kohustused distsiplinaarmenetluse läbiviimisel.
21. Põhjendamatu ja sisuliselt asjakohatu on ka kaebaja väide, et vastustaja on rikkunud asjaajamiskorra ühtsete aluste nõudeid ja kaebaja õigusi sellega, et distsiplinaarmenetluse protokoll on jäetud asjaajamiskorra ühtsete aluste järgi registreerimata. Asjaajamiskorra ühtsed alused (vastu võetud Vabariigi Valitsuse 26.01.2001 määrusega nr 80) ei näe ette, et asutus peab registreerima kõik distsiplinaarmenetluse materjalid, s. h distsiplinaarmenetluse protokolli. Asjaajamiskorra ühtsete alustega on kooskõlas see, et Viru Vangla on distsiplinaarmenetluse materjalidest registreerinud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja. Samas ei mõjuta see, kas ja millised distsiplinaarmenetluse materjalid on asjaajamiskorra ühtsete aluste järgi registreeritud, kuidagi kaebaja subjektiivseid õigusi ega kaebaja suhtes koostatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja sisulist õiguspärasust.
22. Kaebaja väide, et halduskohus ei nõudnud kaebajalt õigusvastaselt vastust vangla vastusele J. Reinomäe kaebuse kohta, rikkudes sellega HKMS § 12 lg-st 7 tulenevat kohustust, ei anna samuti alust halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks. HKMS § 12 lg 7 ei kohusta halduskohut alati nõudma kaebajalt kirjalikku arvamust vastustaja poolt esitatud vastusele, vaid sätestab, et kohus nõuab selle kaebajalt üksnes siis, kui peab seda vajalikuks asja kiirema ja õigema lahendamise huvides. Seega on tegemist kohtupoolse diskretsiooniotsusega, mitte kohtu kohustusega. Arvestades asjaolu, et halduskohus määras esitatud kaebus läbivaatamiseks kohtuistungil kaebaja ja vastustaja esindaja osavõtul (tl 54), kus mõlemal poolel oli võimalus veelkord oma seisukohi esitada, 5 puudus ringkonnakohtu hinnangul halduskohtul ka sisuline vajadus nõuda kaebajalt veel ka kirjalikku arvamust vangla vastuse kohta. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt keeldus J. Reinomägi 15.04.2010 toimunud kohtuistungil osalemast (tl 60) ning seetõttu oli halduskohus õigustatud lahendama asja toimikus olemas olnud kaebaja seletuste ja muude tõendite põhjal. Einar Vene Agu Timmi 6 Maili Lokk