← Eesti

3-10-1268/44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-1268 Haldusasi Aleksandr Dmitrijevi kaebus Viru Vangla 22.02.2010 käskkirja nr 6.-3/324-D tühistamiseks ja vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  2. juuli 2010 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Viru Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – Aleksandr Dmitrijev Vastustaja – Viru Vangla
  3. Jätta Viru Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  4. juuli 2010 otsus muutmata.
  5. Jätta Viru Vangla menetluskulud tema enda kanda. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  6. Viru Vangla 22.02.2010 käskkirjaga nr 6.-3/324-D karistati kinni peetavat isikut Aleksandr Dmitrijevi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ning Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.1 ja 8.2.7 sätestatud nõuete rikkumise eest noomitusega. Käskkirja kohaselt pani A. Dmitrijev toime distsipliininõuete rikkumise, mis väljendus selles, et isik omas kambris käekella Adidas, mis ei kuulunud tema isiklike asjade nimekirja. Rikkumine avastati ja käekell leiti 20.01.2010 Viru Vangla S8 eluosakonna kambrist nr x läbiotsimise käigus kell 13.
  7. Kambrist leitud käekell hävitati.
  8. 16.05.2010 esitas A. Dmitrijev Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 22.02.2010 käskkirja nr 6.-3/324-D tühistamiseks ja vanglale ettekirjutuse tegemiseks äravõetud käekell tagastada. Kaebuse kohaselt käitus Viru Vangla A. Dmitrijeviga ebakorrektselt. Vangla ei lisanud kaebaja vanglasse saabumisel tema isiklike asjade loetellu käekella Adidas, kuigi see oli kaebajal olemas, võttis selle 20.01.2010 toimunud läbiotsimisel alusetult ära ning karistas noomitusega.
  9. Viru Vangla palus A. Dmitrijevi kaebust mitte rahuldada. Vastuväidete kohaselt oli Murru Vanglas kaebaja isiklike asjade kohta koostatud nimekirjas käekell küll olemas, kuid Viru Vanglas koostatud uues nimekirjas seda polnud. Vastustaja nõustus, et vanglaametnikud võivad eksida, kuid leidis, et kuna kinnipeetav on nimekirja õigsust ise allkirjaga kinnitanud ega ole pretensioone esitanud, tuleb järeldada, et käekell ei kuulunud kaebajale, ja ta oli selle pärast Viru Vanglasse saabumist tegelikult ebaseaduslikult kelleltki omandanud, mis on karistatav tegevus. HALDUSKOHTU LAHEND
  10. Tartu Halduskohus tühistas
  11. juuli 2010 otsusega Viru Vangla 22.02.2010 käskkirja nr 6.-3/7324-D ja tegi Viru Vanglale ettekirjutuse asendada A. Dmitrijevilt äravõetud käekell samaväärsega või hüvitada selle väärtus. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt selgub vaidlustatavast käskkirjast, et A. Dmitrijev omas kambris eset, mis polnud kajastatud tema isiklike asjade kohta koostatud nimekirjas. Käskkirjas ei ole aga märgitud, millal ja kuidas A. Dmitrijev selle eseme omandas, laenas või kasutusse võttis ning millist ja kelle poolt kehtestatud korda ta seejuures rikkus. Vangistusseadus ja selle alusel justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud Vangla sisekorraeeskiri (VSkE) sisaldavad kinnipeetavatele lubatud asjade suhtes vaid õiguse neid 30 kilogrammi suuruses koguses enda juures või laos hoida ega reguleeri midagi asjade või esemete omandamise, laenamise või ajutisse kasutusse võtmisega seonduvalt. Vastavad sätted puuduvad ka Viru Vangla kodukorras. Kui seadusandja või muu selleks pädev isik ei ole kehtestanud asjade või esemete omandamise suhtes mingeid konkreetseid reegleid, siis pole võimalik neid ka rikkuda ning kinnipeetavat ei saa Viru Vangla kodukorra p 8.2.7 alusel karistada. Distsiplinaarkaristuse määramise alus ei saa tuleneda Viru Vangla viidatud kinnipeetavate isiklike asjade hoiustamise, lubamatute asjadega toimimise või sisseostude tegemise kohta kehtestatud sätetest. Üldreeglina pole käekell kinnipeetavatele keelatud ning vaidlustatud käskkirjast ja selle aluseks olevatest distsiplinaarmenetluse materjalidest ei nähtu isiklike asjade hoidmise või sisseostude tegemise kohta käivate õigusnormide rikkumisega seotud süüdistust. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  12. Viru Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
  13. juuli 2010 otsuse ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt tõlgendas halduskohus valesti Viru Vangla kodukorra p-i 8.2.7 ning jättis tähelepanuta vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevad nõuded, mis reguleerivad kinnipeetavate isiklike asjadega toimimist. Vangla kodukord on vangla enda poolt välja antud akt ning akti väljaandjana teab vangla ise kõige paremini, mida on konkreetse kodukorra punktiga mõeldud ning millisel eesmärgil on vastav punkt kodukorras. Vangla eesmärgiks ei ole olnud asjade võõrandamise ja kasutusse andmiseks kehtestada eraldi korda, vaid kehtestatud korra all on mõeldud üldist korda, mis tuleneb vangistust reguleerivatest õigusaktidest. VangS § 15 ja vangla sisekorraeeskirja mitmete sätete kohaselt on kehtestatud kord kinni peetavate isikute isiklike asjadega toimimiseks ning kinni peetavad isikud on kohustatud kehtestatud korda järgima. Kuigi õigusaktid ei sätesta sõnaselgelt keeldu teistelt kinnipeetavatelt esemete omandamiseks, tuleneb see sellest, kui tõlgendada kinnipeetavate 2 isiklike asjadega toimimise sätteid kogumis. Kui kinnipeetav võib hoida enda juures vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju, siis ei ole ette nähtud, et kinnipeetav saab asju omandada teistelt kinnipeetavatelt. Samuti viitab vangla sisekorraeeskirja säte, mille kohaselt koostatakse kinnipeetava isiklikest asjadest nimekiri, ning säte, millega on kehtestatud piirang isiklike asjade kaalule, et vangla peab olema teadlik, millised asjad kinnipeetaval on ning see ei anna võimalust, et kinnipeetav ilma vangla vahenduseta omandab asju teistelt kinnipeetavatelt. Distsiplinaarmenetluse käigus tuvastati, et A. Dmitrijevi isiklike asjade nimekirjas puudus käekell Adidas, mistõttu oli A. Dmitrijev käekella saanud vangla vahenduseta, omandades selle teiselt kinnipeetavalt.
  14. A. Dmitrijev vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastuväidete kohaselt teevad Viru Vangla ametnikud vigu läbiotsimisel ja kinnipeetavate asjade üleskirjutamisel, mida möönis ka vastustaja esindaja halduskohtu istungil, andes mõista, et Viru Vangla ametnikud võisid jätta üles kirjutamata kaebaja isikliku kella Adidas, kui ta Viru Vanglasse saabus. Vangla ametnike eksimusi tõendab asjaolu, et 22.03.2010 läbiotsimise ja kaebaja isiklike asjade üleskirjutamise ajal ei kantud isiklike asjade nimekirja näiteks ka 2 paari susse (Nike ja Sunrise), mis olid kaebaja isiklike asjade nimekirjas Viru Vanglasse saabumisel. Kaebaja isiklike asjade kohta 25.06.2008 ja 22.03.2010 koostatud nimekirjades on erinevused ning asju, mida ei kantud nimekirja kaebaja saabumisel Viru Vanglasse, kanti nimekirja pea 2 aastat hiljem. Kinnipeetava saabumisel Viru Vanglasse ei tutvustata talle enne läbiotsimist ja kinnipeetava isiklike asjade üleskirjutamist Viru Vangla kodukorda ja vangla sisekorraeeskirju, mispärast ei tea kinnipeetav, kuidas ta peab käituma läbiotsimise ja isiklike asjade üleskirjutamise ajal ja millised kinnipeetava isiklikud asjad peavad olema kindlasti kantud nimekirja. Murru Vangla ametnike poolt 29.03.2007 ja 12.02.2008 koostatud kinnipeetava isiklike asjade nimekirjad tõendavad, et kell Adidas kuulus kaebajale. Kaebaja esitas esimese astme kohtule kõik vajalikud tõendid, et kell Adidas kuulus talle, samal ajal kui Viru Vangla ei suutnud esitada tõendit, et kaebaja omandas kella teiselt kinnipeetavalt Viru Vanglas. Viru Vangla ametnikud konfiskeerisid kella ebaseaduslikult ja hävitasid selle ning karistasid kaebajat distsiplinaarkorras noomitusega alusetult. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  15. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
  16. juuli 2010 otsus tuleb jätta muutmata ning Viru Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on põhjendatud ja seaduslik ning apellatsioonkaebuse väited ei anna selle tühistamiseks alust.
  17. Vaidlustatud käskkirja kohaselt karistati A. Dmitrijevi VangS § 67 p-1 ja Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.1 ning 8.2.7 sätestatud nõuete rikkumise eest. Käskkirja põhjenduste kohaselt karistati A. Dmitrijevi selle eest, et ta omas 20.01.2010 kambris temale mittekuuluvat eset – käekella Adidas. Kuna kella ei olnud kaebaja Viru Vanglasse saabumisel 25.06.2008 koostatud isiklike asjade nimekirja, siis oli ta selle kella eeldatavalt omandanud Viru Vanglas kaaskinnipeetavatelt. Selline tegevus on vastuolus Viru Vangla kodukorra p-ga 8.2.
  18. VangS § 67 p 1 kohustab täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 järgi on kinni peetav isik kohustatud täitma VangS-i, VSkE-d, Kodukorda ja muid õigusakte. Viru Vangla kodukorra p 8.2.7 kohaselt on kinnipeetaval keelatud kehtestatud korda rikkudes võõrandada või teiste kasutusse anda isiklikuks tarbimiseks olevaid esemeid, 3 tooteid, asju või aineid, samuti neid teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks.
  19. Sarnaselt halduskohtuga saab ringkonnakohus toodud regulatsioonist aru selliselt, et sanktsiooni selle normi rikkumise eest saab kohaldada üksnes juhul, kui kinnipeetava tegu vastab järgmistele tunnusele – esiteks on antud enda isiklikus tarbimises olev ese teiste kasutusse või on selline ese teistelt omandatud, laenatud või võetud ajutiseks kasutamiseks ning teiseks on sellega rikutud sellekohast korda, st korda, millega on reguleeritud kinnipeetava poolt asjade võõrandamine, kasutusse andmine ja ka selliste asjade teistelt omandamine, laenamine või ajutiseks kasutamiseks võtmine. Käesoleval juhul selgub käskkirjast ainult see, et A. Dmitrijev omas 20.01.2010 kambris talle mittekuuluvat eset, mille ta oli eeldatavalt omandanud kaaskinnipeetavatelt, kuid selles ei ole märgitud, millist Viru Vangla kodukorra p-s 8.2.7 märgitud ja kelle poolt kehtestatud korda ta seejuures rikkus. VangS ja Vangla sisekorraeeskirjad sisaldavad kinnipeetavatele lubatud asjade suhtes vaid õiguse neid 30 kilogrammi suuruses koguses enda juures või laos hoida ega reguleeri midagi seoses sellega, kuidas neid teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks. Seda, et selline kord oleks kehtestatud, pole kinnitanud ka Viru Vangla. Kui seadusandja või muu selleks pädev organ ei ole kehtestanud kinnipeetavate isiklikuks tarbimiseks olevate esemete, toodete, asjade või ainete võõrandamise või teiste kasutusse andmise ja nende teistelt omandamise, laenamise või ajutiseks kasutamiseks võtmise korda, siis ei ole seda võimalik ka rikkuda ning kinnipeetavat ei saa selle eest karistada. Kodukorra p-st 8.2.7 ilmneb selgelt, et selles sättes on peetud silmas asjade võõrandamiseks, kasutusse andmiseks, omandamiseks, laenamiseks või ajutiseks kasutamiseks võtmiseks kehtestatud korda, mitte abstraktselt kõiki vangistusalaseid õigusakte. Selline sõnastus välistab Viru Vangla poolt esitatud tõlgenduse, et kodukorra p-s 8.2.7 on kehtestatud korra all mõeldud üldist korda, mis tuleneb vangistust reguleerivatest õigusaktidest ja konkreetsemalt kõiki selliseid VangS ja VSkE sätteid, millega on kehtestatud kord kinni peetavate isikute isiklike asjadega toimimiseks – näiteks VangS § 15 ning VSkE §-d 57 lg 1, 61 lg 1, 61 lg 2, 61 lg 4, 62 lg 2, 63 ja
  20. Nimetatud paragrahvid reguleerivad tõesti seda, kuidas toimida kinni peetavate isikute isiklike asjadega, kuid ükski neist ei reguleeri seda, millisel viisil võivad kinni peetavad isikud oma isiklikuks tarbimiseks olevaid esemeid, tooteid, asju või aineid võõrandada või kasutusse anda ning neid teistelt kinnipeetavatelt omandada, laenata või ajutiseks kasutamiseks võtta. Viru Vangla kodukorra p 8.2.7 ei saa tõlgendada ka selliselt, et kuni sellise korra kehtestamiseni on igasugune asjade kasutusse andmine, omandamine, laenamine või ajutiseks kasutamiseks võtmine toimunud „kehtestatud korda rikkudes“. Seega on A. Dmitrijevile distsiplinaarkaristus määratud õigusvastaselt, kuna kodukorra p 8.2.7 rikkumise eest sanktsiooni kohaldamine eeldas esiteks seda, et isik on mõne kinnipeetavate isiklikus tarbimises oleva eseme omandanud, laenanud või võtnud teiselt kinnipeetavale ajutiseks kasutamiseks. Teiseks pidi sellega olema rikutud vastavat korda. Kuna asja materjalidest ei nähtu, et niisugune kord oleks olnud kehtestatud, siis puudus alus A. Dmitrijevi karistamiseks.
  21. Analoogses küsimuses on olemas ka Riigikohtu halduskolleegiumi 21.10.2010 otsus asjas nr 3-3-1-61-
  22. Selle otsuse p-s 11 nõustus kolleegium Tartu Ringkonnakohtu seisukohaga, kes leidis, et kinnipeetavale määrati distsiplinaarkaristus Viru Vangla kodukorra p 8.2.7 alusel õigusvastaselt, sest nimetatud sätte alusel distsiplinaarkaristuse määramine eeldas ka kodukorra p-s 8.2.7 endas märgitud korra olemasolu ja selle rikkumist. 4
  23. Vaidlustatud otsuses on halduskohus teinud Viru Vanglale ka ettekirjutuse asendada A. Dmitrijevilt äravõetud käekell samaväärsega või hüvitada selle väärtus. Selles osas ei ole Viru Vangla oma apellatsioonkaebuses esitanud ühtegi põhjendatud vastuväidet ning ka ringkonnakohtul puudub asja materjalide pinnalt alus asuda vanglale ettekirjutuse tegemise küsimuses teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub seega halduskohtuga, kes sisuliselt leidis, et Viru Vangla 22.02.2010 käskkiri nr 6.-3/7324-D ei ole õiguspärane ka seetõttu, et selles nimetatud ja kaebajalt ära võetud käekell Adidas kuuluski tegelikult kaebajale. Eeltoodut kinnitavad näiteks Murru Vanglas
  24. a ja
  25. a koostatud A. Dmitrijevile kuuluvate isiklike asjade nimekirjad, millesse oli kantud käekell Adidas (tl 7 ja 44) ja asjaolu, et koostatud ettekannete järgi leiti käekell kambrist kapi pealt, s.o kinnipeetav ei varjanud kuidagi selle olemasolu kambris. See, et kaebaja Viru Vanglasse saabumisel 25.06.2008 koostatud isiklike asjade nimekirja (tl 45) ei olnud kantud käekella Adidas, kuigi sinna oli kantud kella patarei, ei anna veel alust tõsikindlalt väita, et tegelikult Murru Vanglast Viru Vanglasse tulles ei olnud A. Dmitrijevil talle varem kuulunud käekella Adidas siiski kaasas ja see käekell Adidas, mis tema kambrist leiti, on kaebaja poolt kindlasti omandatud hiljem ebaseaduslikult mõne kaaskinnipeetava käest. Viru Vangla on vastuses kaebusele (tl 34) iseenesest möönnud, et ka vangla töötajad võisid kinnipeetava isiklike asjade nimekirja koostamisel eksida. Asjaolu, et A. Dmitrijev ei olnud nimekirja koostamisel ega pärast seda esitanud pretensioone selle kohta, et talle kuuluvat käekella Adidas ei ole kantud tema isiklike asjade nimekirja, ei tõenda antud juhul, kus kinnipeetaval siiski Murru Vanglas oli olemas sama marki käekell, veel seda, et tegelikult tal 25.06.2008 seisuga sellist kella enam ei olnud. Eeldatavalt oli kinnipeetava jaoks olulisem see, et tal oli käekell Adidas olemas ja ta kasutas seda, olenemata sellest, et seda kella ei olnud kantud tema isiklike asjade nimekirja. Lisaks eeltoodule on A. Dmitrijev halduskohtus väitnud ka seda, et käekell Adidas ei olnud
  26. a ainus ese, mis tema isiklike asjade nimekirja kandmata jäi ning et sellisteks esemeteks olid näiteks ka peegel ja seebialus (tl 60). Oma väite tõendamiseks esitas kaebaja ringkonnakohtule ka 22.03.2010 teostatud täiendava kontrolli põhjal koostatud kinnipeetava isiku asjade nimekirja (tl 96). Sellest nähtub, et lisaks 25.06.2008 nimekirjas märgitud esemetele on kaebaja kambris veel ka sellised asjad nagu peegel, seebikarp, kamm jne. Kuna suure tõenäosusega kuulus kaebaja kambrist 20.01.2010 leitud käekell Adidas kaebajale ja see hävitati enne asjas lõpliku lahendi jõustumist, siis on halduskohus põhjendatult teinud Viru Vanglale ettekirjutuse asendada A. Dmitrijevilt äravõetud käekell samaväärsega või hüvitada selle väärtus.
  27. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad Viru Vangla poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 92 lg 1 alusel Viru Vangla enda kanda. Einar Vene Agu Timmi 5 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.