Obsah (6)

§ 68§ 75§ 70§ 72§ 74§ 73

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märts 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-175 Haldusasi Kalme

) § 68 p 1 järgi kvalifitseeritava distsiplinaarsüüteo.

1. K. Juuse esitas Tartu Halduskohtule kaebuse ja selle täienduse Kirde Piirivalvepiirkonna 21.12.2009 käskkirja nr 346-P tühistamiseks ja saamata jäänud ametipalga väljamõistmiseks. Kaebusest nähtub, et 09.11.2009-10.11.2009 viidi Kirde Piirivalvepiirkonna ülema 29.10.2009 käskkirja nr 87 alusel läbi Kirde Piirivalvepiirkonna relvalao inventuur, mille käigus avastati laskemoona puudujääk. Inventuuri läbiviimisel osales ka kaebaja kui piirkonna relvur. Kaebaja teavitas laskemoona puudujäägist sama päeva õhtul piirkonna ülemat ning esitas 20.11.2009 taotluse distsiplinaarmenetluse algatamiseks. Siseministri 11.05.2005 määrusega nr 52 vastu võetud Kirde Piirivalvepiirkonna põhimääruse §-i 15 kohaselt sellist struktuuriüksust nagu relvaladu ei ole olemas. Korra p-des 6.3 ja 6.6 nimetatud kohustused ei laiene relvalaole ja sellega seonduvatele tegevustele, s. h ka kaebaja teenistuskohustustele. Kaebaja ei ole olnud relvalao eest materiaalselt vastutav isik ja relvalao hoidja ei allunud talle. Seega ei pidanud kaebaja igakuiselt või iganädalaselt kontrollima relvalaos laskemoona olemasolu. Kaebajale ei tutvustatud distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirja nii, nagu seda nõuab Piirivalveameti (edaspidi PVA) peadirektori 21.02.2008 käskkirjaga nr 55 kinnitatud „Distsiplinaarmenetluse läbiviimise juhend“ (edaspidi Juhend). Samuti ei vastuta kaebaja selle eest, et piirkonnas oli reguleerimata relvalao õiguslik staatus. Viimati kontrollis kaebaja relvaladu 18.05.2009-22.05.2009, mille kohta on koostatud akt nr 5-4.1-4/
2. Kaebaja taotles mõista välja vastustajalt saamata jäänud palk seoses tema ametipalga vähendamisega 3 kuu jooksul 25 % võrra. Kaebaja ei olnud vastutav piirkonna laskemoona eest, sest ta vastutas üksnes staabi relvaruumi eest. Piirkonnas oli vastutav M. R. Vaidlustatud käskkirjas on viidatud asjaolule, et kaebaja ei kontrollinud, kas raamatupidamisest jõuavad relvastust puudutavad väljatrükid Narva piirivalvekordonini. Käsiposti toimimise kontrollimine ei kuulunud kaebaja ametikohustuste hulka. Kaebaja kohustusteks oli relvastuse ja laskemoona arvestuse pidamise ning nõuetekohase hoiustamise kontrollimine ja koordineerimine ning relvastuse liikumise kontrollimine. Kaebaja kohustuseks olid laskekäskude kontrollimine, laskeharjutustel viibimine, kuid igakuine piirkonna relvastuse kontroll ei olnud tema ülesanne. Kaebaja ülesandeks oli ka kontrolli läbiviimine vastavalt Piirivalveameti plaanile, mida ta ka tegi, kuid vaidlustatud käskkirjas viidati asjaolule, et ta ei täitnud Korraga sätestatud kohustusi. Kaebaja palus hinnata ka määratud karistuse proportsionaalsust, juhul kui kohus leiab, et vaidlustatud käskkiri on seadusega kooskõlas.
3. Ida Prefektuur palus jätta K. Juuse kaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei veendunud K. Juuse, et raamatupidamisjaoskonnast talle edastatud relvastust puudutavad koguselised ja numbrilised väljatrükid jõuavad Narva Piirivalvekordoni vanemallohvitser piirivalvevanemveebel M. R. , kes täitis piirkonna relvalao hoidja ametikohustusi. Samuti ei teavitanud relvur K. Juuse tagastamata jäänud ja puuduvatest väljatrükkidest oma otsest ülemat, pannes toime

§ 68p-i 1 järgi kvalifitseeritava distsiplinaarsüüteo.

Hooldebaas oli piirivalve teenistust majanduslik-logistiliselt toetav struktuuriüksus, mille territooriumil paiknes muuhulgas Kirde Piirivalvepiirkonna relvaladu, mis oli ette nähtud relvastuse reservi hoidmiseks ning kus ladustati enamik asutuse laskemoonast. Piirkonna relvaladu täitis seega n.ö kesklao funktsioone. Piirkonna relvaladu allub staabile kui piirkonna ülema tööorganile, kuuludes selle struktuuriüksuse juurde. Seega ei ole õige kaebaja seisukoht, et relvalao õiguslik staatus on reguleerimata. Piirkonna relvalao eest vastavaks struktuuriüksuseks on staap ning piirkonna 2 relvastuse reservi eest vastutavaks isikuks piirkonna staabi logistikajaoskonna staabiallohvitser. Kirde Piirivalvepiirkonna ülema 11.09.2008 käskkirjaga nr 67 määrati alates 11.09.2008 Kirde Piirivalvepiirkonna relvuriks logistikajaoskonna tehnikagrupi staabiallohvitser piirivalveveebel K. Juuse. Relvur kannab kõrgendatud vastutust kogu asutuse relvastuse eest seadusega sätestatud õigusaktide piires. Asjakohatud on kaebaja viited materiaalse vastutuse ja alluvusvahekorra puudumise kohta. Kirde Piirivalvepiirkonna 20.11.2009 käskkiri nr 203-UK „Distsiplinaarjuurdluse läbiviimine“ on K. Juusele teatavaks tehtud elektrooniliselt kahel korral, s.o 23.11.2009 ja 25.11.2009 ning juurdluse läbiviija poolt ka pärast seda kui selgus, et K. Juuse on juurdlusaluseks isikuks Juhendi p 3.2.1 tähenduses. Tutvustamist tõendab ka asjaolu, et 07.12.2009 esitas K. Juuse juurdluse läbiviijale oma kirjaliku seletuse. HALDUSKOHTU LAHEND 4. Tartu Halduskohus rahuldas 27. septembri 2010 otsusega K. Juuse kaebuse, tühistas Kirde Piirivalvepiirkonna 21.12.2009 käskkirja nr 346-P ja mõistis K. Juuse kasuks välja saamata jäänud palga (3 kuupalga vähendamine 25% ulatuses). Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt viidi distsiplinaarjuurdlus läbi olulise rikkumisega, kuna kaebaja suhtes ei algatatud distsiplinaarmenetlust.

§ 75

lg 1 sätestab, et distsiplinaarmenetlus algatatakse käskkirjaga, milles määratakse distsiplinaarjuurdluse läbiviija ja läbiviimise tähtaeg. Käskkiri tehakse viivitamata teatavaks piirivalveametnikule, kelle suhtes distsiplinaarjuurdlus algatati. Käesoleval juhul ei ole seda nõuet täidetud, kuna vastustaja ei ole tõendanud, et kaebaja suhtes oleks algatatud distsiplinaarmenetlus. Küll on aga algatatud distsiplinaarasi asetleidnud sündmuse suhtes. Vaidlustatud käskkirjast nähtub, et karistus määrati K. Juusele

§ 68p-i 1, § 70 p-i 3 ja § 71 lg 1 alusel.

Piirivalveameti peadirektori 21.02.2008 käskkirjaga nr 55 kinnitatud „Distsiplinaarmenetluse läbiviimise juhendi“ p-i 1.2 „Distsiplinaarmenetlus distsiplinaarjuurdlust vajavatel juhtumitel“ kohaselt on distsiplinaarjuurdluse algatamine kohustuslik p-s 1.2.1 loetletud distsiplinaarsüütegude puhul, mille eest võib distsiplinaarkaristusena määrata

§ 70

p-des 3, 4, 5 6 või ATS § 85 lg 1 p-des 4 ja 5 sätestatud distsiplinaarkaristuse. Kuna kaebaja pani toime

§ 70

p-s 3 sätestatud süüteo, siis oli distsiplinaarjuurdluse algatamine tema suhtes kohustuslik. Eeltoodut aluseks võttes on distsiplinaarmenetlus viidud läbi olulise rikkumisega, mis tingib vaidlustatud käskkirja tühistamise. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Ida Prefektuur esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
2. septembri 2010 otsus ja teha uue otsuse, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt kohaldas halduskohus ebaõigesti materiaalõiguse norme ja hindas ebaõigesti tõendeid. Seletuse nõudmine piirivalveametnikult, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati, on kohustuslik. Juurdlusaluse isiku seletus fikseeritakse juhendi lisana kinnitatud seletuskirjana. Isiku tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlusest informeerimise peamiseks funktsiooniks ongi seletuse avaldamise võimaluse loomine. K. Juuse oli teadlik juurdluse algatamise ajendist ja alustest ning seletuse nõudmise järel pidi ta aru saama, et toimunut käsitletakse distsiplinaarrikkumisena ja et ta on juurdlusaluseks isikuks. Isikul, kelle suhtes distsiplinaarjuurdlust läbi viiakse, on vaja distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttega tutvuda selleks, et ta saaks esitada karistamise otsustajale oma arvamuse ja vastuväited distsiplinaarmenetluses kogutud tõendite ning menetluse läbiviija seisukohtade suhtes, mis puudutavad süüteo faktilisi asjaolusid ja õiguslikku kvalifitseerimist. Seetõttu ei asenda isiku teavitamine distsiplinaarjuurdluse algatamisest ning temalt seletuste võtmine temale distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte tutvustamist. 3 Selgituste võtmine on üheks tõendi kogumise toiminguks distsiplinaarmenetluses. Lisaks omapoolse seletuse andmisele ja tõendite esitamisele peab menetlusalusel isikul olema võimalik tutvuda teiste asjas kogutud tõenditega. Distsiplinaarjuurdluse materjalidest nähtub, et K. Juuse sai konkreetse sündmuse kohta anda omapoolseid selgitusi 07.12.
3. Samuti tutvudes 09.12.2009 distsiplinaarjuurdluse läbiviimise kokkuvõttega nr 4.2-2.2/16 oli K. Juusel võimalik reaalselt käskkirja sisu mõjutada. Käskkiri karistuse määramiseks vormistati alles 21.12.
4. Tegemist ei ole menetlusnormide olulise rikkumisega, mis oleks toonud kaasa või oleks saanud kaasa tuua ebaõige otsuse tegemise K. Juuse karistamise kohta. Menetlusosalistele peavad kohtuotsuse põhjendavast osast selguma põhjused, miks kohus lahendas asja kohtuotsuse resolutsioonis märgitud viisil. Kohtuotsuse põhjendavas osas tuleb esitada faktilised ja õiguslikud põhjendused ning nende omavahelised seosed. Halduskohus ei ole kohtuotsuses põhjendanud, kuidas juurdluse läbiviimise normide väidetav rikkumine mõjutas oluliselt juurdluse järeldusi ja kas need oleksid olnud teistsugused, kui neid norme ei oleks rikutud. K. Juuse suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ei ole distsiplinaarmenetluse nõudeid rikutud.
5. K. Juuse vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on Kirde Piirivalvepiirkonna piirkonnaülema 21.12.2009 käskkiri nr 346p ebaseaduslik, kuna Juhendi p 5 ütleb, et piirkonna struktuuriüksustes korraldab ja kontrollib teenistusrelvade (edaspidi relvade), laskemoona ja erivahendite arvestust, hoidmist ja väljastamist relvade eest vastutav isik. Võttes arvesse asjaolu, et piirkonna relvalao relvastuse eest vastutavaks isikuks (relvuriks) oli piirkonna ülema käskkirjaga määratud teine isik (pv-vbl M. R. ) ning vastavalt Juhendi p-le 6, mis määrab vastutava ehk siis relvuri ja struktuuriüksuse ülema kohustused, pidid just nemad (M. R. ja staabiülem) relvalao kontrolli läbi viima iganädalaselt või igakuiselt, mitte piirkonna relvur. Juhend, mille järgi K. Juuset karistati, ei reguleerinud tema kui asutuse relvuri kohustusi, vaid reguleeris relvalao vastutava isiku ja allüksuse ülema kohustusi. Samuti ei tutvustatud K. Juusele menetluse algatamise käskkirja allkirja vastu, nagu vastavalt kehtivatele juhenditele ja seadustele ette on nähtud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
7. septembri 2010 otsus tuleb tühistada ning Ida Prefektuuri apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus saadab asja uueks sisuliseks läbivaatamiseks tagasi halduskohtule (HKMS § 46 lg 1 p 3).
8. Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsuse põhjendustest nähtuvalt ei ole halduskohus hinnanud Kirde Piirivalvepiirkonna 21.12.2009 käskkirja nr 346-P õiguspärasust sisuliselt ega kindlaks teinud, kas kaebajat oli alus karistada Korra p-des 6.
9. ja 6.6 sätestatud kohustuste ning muude käskkirjas märgitud relvuri kohustuste mittenõuetekohase täitmise eest. Samuti ei ole halduskohus pööranud tähelepanu sellele, kas kaebajale määratud distsiplinaarkaristus oli proportsionaalne juhul, kui kaebajat oli distsiplinaarkorras karistatud põhjendatult. Halduskohus on vaidlusaluse käskkirja tühistanud üksnes sel põhjusel, et halduskohtu arvates viidi distsiplinaarjuurdlus läbi olulise rikkumisega, kuna distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirja ei ole K. Juusele nõuetekohaselt (allkirja vastu) teatavaks tehtud ja on tõendamata, et kaebaja suhtes oleks üldse distsiplinaarmenetlus algatatud. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu ja leiab, et Kirde Piirivalvepiirkonna 21.12.2009 käskkirja nr 346-P tühistamiseks sellisel põhjusel puudus igasugune alus. 4
10. 21.12.2009 käskkirjale nr 346-P eelnes distsiplinaarjuurdlus, mis viidi läbi Kirde Piirivalvepiirkonna 20.11.2009 käskkirja nr 203-UK alusel (tl 23) tulenevalt sellest, et relvalaos teostatud aastainventuuri tulemusena avastati laskemoona puudujääk laos ja segadused saatelehtede täitmisega ning teostatava kontrolli läbiviimise sagedusega.

§ 72

lg 1 kohaselt on distsiplinaarmenetluse eesmärgiks distsiplinaarsüüteo kiire ja täielik avastamine, süüdlase ja süüteo põhjuste väljaselgitamine ning distsiplinaarkaristuse õige määramine.

§ 74

lg 1 p 1 järgi distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui on ilmnenud asjaolud, mis viitavad, et on toime pandud distsiplinaarsüüteo tunnustega tegu.

§ 75

lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetlus algatatakse käskkirjaga, milles määratakse distsiplinaarjuurdluse läbiviija ja läbiviimise tähtaeg. Käskkiri tehakse viivitamata teatavaks piirivalveametnikule, kelle suhtes distsiplinaarjuurdlus algatati. Kirde Piirivalvepiirkonna 20.11.2009 käskkirja nr 203-UK p 1 kohaselt algatati distsiplinaarjuurdlus selleks, et välja selgitada ilmnenud laskemoona puudujäägi ja relvalao kontrolli sagedusega seotud asjaolud. Käskkirja p-s 4 märgiti, et distsiplinaarjuurdluse algatamise käskkiri tuleb teatavaks teha ka K. Juusele. Kuna

järgi on distsiplinaarmenetluse läbiviimise eesmärgiks muuhulgas ka distsiplinaarsüüteo kiire ja täielik avastamine ning süüdlase ja süüteo põhjuste väljaselgitamine, siis ei saa Kirde Piirivalvepiirkonna 20.11.2009 käskkirja nr 203-UK p-de 1 ja 4 sõnastusest veel välja lugeda seda, et

§ 75lg 1 mõttes ei ole K.

Juuse suhtes distsiplinaarmenetlust üldse algatatudki. Kuigi Kirde Piirivalvepiirkonna 20.11.2009 käskkirjas nr 203-UK räägitakse distsiplinaarjuurdluse läbiviimisest (algatamisest), on selle käskkirja eesmärgist ja ülejäänud sisust tulenevalt (määratud on juurdluse läbiviija ja läbiviimise aeg ning isikud ja institutsioonid, kellele tuleb käskkiri teatavaks teha) selge, et algatati siiski distsiplinaarmenetlus.

§ 73

kohaselt on distsiplinaarmenetluse etappideks menetluse algatamine, distsiplinaarjuurdlus, distsiplinaarkaristuse määramine ja distsiplinaarkaristuse täideviimine. Kuna

§ 72

lg 1 kohaselt on distsiplinaarmenetluse eesmärgiks muuhulgas ka süüdlase ja süüteo põhjuste väljaselgitamine, siis ei saagi distsiplinaarmenetluse algatamise kohta tehtud käskkirjas veel märkida isikut, kes distsiplinaarsüüteo toime on pannud. Nimetatud asjaolud ja isikud võivad lõplikult selguda ka alles distsiplinaarmenetluse läbiviimise käigus. Asja materjalidest nähtuvalt järgnes distsiplinaarmenetluse algatamisele 07.12.2009 seletuste võtmine M. R. ja K. Juuselt (tl 31-33) ning distsiplinaarjuurdluse läbiviimise kohta kokkuvõtte koostamine 08.12.2009 (tl 25-30). Viidatud kokkuvõttega on K. Juuse tutvunud 09.12.2009 (tl 30). 10. Halduskohtule esitatud kaebuses ja halduskohtu istungil (tl 82 pöördel) on K. Juuse vaidlustanud Kirde Piirivalvepiirkonna piirkonnaülema 21.12.2009 käskkirjaga nr 346p põhjusel, et talle ei tutvustatud 20.11.2009 käskkirja nr 203-UK sellisel viisil, nagu nõuab seda Juhend, s.o allkirja vastu.

§ 75

lg 1 kohaselt tehakse distsiplinaarmenetluse algatamise käskkiri viivitamata teatavaks piirivalveametnikule, kelle suhtes distsiplinaarjuurdlus algatati.

ei reguleeri täpsemalt, millisel viisil ja millal tuleb distsiplinaarmenetluse algatamise käskkiri piirivalveametnikule teatavaks teha. Samas sätestavad Juhendi p 1.5 ja 3.2.1, et distsiplinaarjuurdluse määramise käskkiri tehakse viivitamatult teatavaks piirivalveametnikule, kelle suhtes juurdlus algatati. Käskkirja teatavakstegemise kohustus on juurdlust läbi viima määratud isikul ja juurdluse määramise käskkiri tuleb teatavaks teha allkirja vastu. Toimiku materjalidest nähtuvalt (tl 24) on tõendatud üksnes see, et 20.11.2009 käskkiri nr 203-UK tehti K. Juusele teatavaks dokumendihaldussüsteemi „Postipoiss“ kaudu kahel korral - 23.11.2009 ja 25.11.

1. Asja materjalidest ei nähtu kaebaja väidet, et ta ei ole 20.11.2009 käskkirja 203-UK ka sellisel viisil edastatuna kätte saanud. 5
2. Samas ei ole asja materjalide hulgas aga ühtegi tõendit, mis kinnitaksid, et distsiplinaarjuurdluse määramise käskkiri oleks Juhendi p 1.5 ja 3.2.1 järgides K. Juusele teatavaks tehtud allkirja vastu 20.11.2009 või ka hiljem. Seetõttu on õige kaebaja väide, et talle distsiplinaarjuurdluse määramise käskkirja allkirja vastu tutvustamata jätmisega on rikutud Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud distsiplinaarmenetluse läbiviimise juhendi nõudeid, millega reguleeritakse distsiplinaarmenetluse läbiviimise korda piirivalves (Juhendi p 1.1). Nimetatud asjaolu, s.o distsiplinaarjuurdluse määramise käskkirja K. Juusele allkirja vastu tutvustamata jätmine ei ole aga ringkonnakohtu hinnangul veel selline oluline menetlusviga, mis toob endaga tingimata kaasa distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamise olenemata haldusakti sisust ja sellele antavast hinnangust. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ringkonnakohus leiab, et distsiplinaarjuurdluse määramise käskkirja K. Juusele allkirja vastu tutvustamata jätmine ei saanud kaasa tuua ebaõiget otsust K. Juuse distsiplinaarkorras karistamise kohta, sest see ei mõjutanud asja materjalidest nähtuvalt kuidagi juurdluse järeldusi ning puuduvad ka igasugused tõendid selle kohta, et distsiplinaarmenetluse läbiviimise tagajärg ja kaebajale määratud karistus oleks olnud teistsugune, kui kaebajale oleks distsiplinaarjuurdluse määramise käskkirja tutvustatud allkirja vastu. Toimiku materjalidest nähtuvalt on K. Juuse andnud 07.12.2009 omapoolse kirjaliku seletuse 20.11.2009 käskkirjas nr 203-UK toodud asjaolude kohta, märkides selles muuhulgas, et laskemoona saatmisel piirkonna relvalattu tehti koopiad saatelehtedest ning ilma M. R. juuresolekuta ei ole ta laskemoona väljastanud. Samuti on K. Juuse oma seletuses kirjutanud, et eelmine relvastuse kontroll viidi läbi
3. a mais ning allüksustesse igakuiselt saadetava info laoseisu kohta saatis ta sama tihedusega ka M. R. ning täiendavaid kontrolle ei ole ta aasta jooksul läbi viinud, kuna otsest kohustust seda teha tal ei ole. Nagu juba eelnevalt märgitud, karistati kaebajat Korra p-des 6.3 ja 6.6 sätestatud kohustuste mittenõuetekohase täitmise eest ja ka selle eest, et ta ei veendunud, et talle edastatud relvastust puudutavad väljatrükid jõuavad Narva piirivalvekordonisse vanemallohvitser M. R. Samuti ei teavitanud kaebaja tagastamata jäänud ja puuduvatest väljatrükkidest oma otsest ülemat. Lähtudes K. Juuse 07.12.2009 kirjaliku seletuse sisust on ta siiski olnud teadlik sellest, milles teda distsiplinaarmenetluse läbiviimisel süüdistatakse ja andnud täpselt nende asjaolude kohta ka omapoolsed selgitused. Eelnimetatud kinnitab ringkonnakohtu hinnangul ka vastustaja väidet, et juurdluse läbiviija tutvustas kaebajale veelkord ka enne 07.12.2009 distsiplinaarmenetluse läbiviimise käskkirja ja ka menetluse käigus kogutud informatsiooni ning hiljemalt siis pidi kaebaja aru saama, et tema on üks piirivalveametnik, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati. Nimelt on

§ 75

lg 2 ja Juhendi p 1.6 kohaselt seletuse nõudmine piirivalveametnikult, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati, kohustuslik. Juurdlusaluse isiku seletus fikseeritakse juhendi lisana kinnitatud vormis antud seletuskirjana. Samuti on talle 09.12.2009 tutvustatud distsiplinaarjuurdluse läbiviimise kohta koostatud kokkuvõtet ning pärast seda ja enne Kirde Piirivalvepiirkonna piirkonnaülema 21.12.2009 käskkirjaga nr 346p andmist ei ole kaebaja distsiplinaarmenetluse käigus täiendavaid selgitusi või vastuväiteid esitanud.

1. Riigikohtu praktikas on senini peetud distsiplinaarmenetluse läbiviimise osas oluliseks menetlusnõuete rikkumiseks seda, kui isikult ei ole võetud enne distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja andmist seletust ja rikutud on ärakuulamisõigust (vt. näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi lahend 17.11.2003 haldusasjas nr 3-3-1-74-03, 25.11.2003 lahend haldusasjas nr 3-3-1-70-03, 19.12.2006 lahend haldusasjas nr 3-3-1-23-06). 6 Käesoleval juhul on K. Juuse olnud distsiplinaarmenetluse läbiviimisel teadlik sellest, millistes rikkumistes teda süüdistatakse ning saanud anda omapoolse seletuse ja tutvunud ka distsiplinaarjuurdluse läbiviimise kohta koostatud kokkuvõttega, mistõttu puudub alus asuda seisukohale, et tema suhtes oleks rikutud ärakuulamisõigust. Kuna distsiplinaarmenetluse läbiviimisel on kaebaja ära kuulatud, siis ei anna üksnes asjaolu, et talle ei tehtud Juhendi nõudeid järgides teatavaks 20.11.2009 käskkirja nr 203-UK, alust asuda seisukohale, et see oli selline oluline menetlusnormi rikkumine, mis mõjutas asja otsustamist.
2. Kuna kõnealusele 21.12.2009 käskkirjale nr 346p on sisuline hinnang täielikult andmata, s.o hinnatud ei ole ühtegi olemasolevat tõendit ega kindlaks tehtud ühtegi faktilist asjaolu, mille alusel saaks 21.12.2009 käskkirja nr 346-P õiguspärasust sisuliselt hinnata, ei pea ringkonnakohus õigeks asuda vastavaid asjaolusid ise halduskohtu asemel tuvastama, vaid saadab asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu poolt sisuliselt esimese astme kohtu asemel otsuse tegemine asja uueks arutamiseks saatmata piiraks oluliselt ka edasikaebeõigust, sest HKMS § 31 lg 1 järgi on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras halduskohtu otsust vaidlustada ka põhjusel, et halduskohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid. HKMS § 64 lg 2 järgi ei tuvasta Riigikohus ise kaebuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Einar Vene Agu Timmi 7 Maili Lokk