Obsah (4)

§ 18§ 13§ 16§ 4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-445 Haldusasi OÜ

§ 18lg-s 2 sätestatud toetuse väljamaksmisest keeldumise alusele.

Seonduvalt hinnaerinevustega 2 oli vajadus teostada ekspertiis Lasita Maja Production AS 02.07.2009 arves nr 90150 toodud summa, 1 710 000 krooni, ning teostatud tööde reaalse maksumuse võimaliku vahe kohta. Samas ei kinnitanud PRIA, et nimetatud summa jäetakse täielikult välja maksmata, vaid märkis, et enne teostatakse tegevuste hindamiseks ekspertiis. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 39 lg 1 kohaselt võib ekspertiisi teostada ka teistes menetlusetappides, mitte ainult taotluse kontrollimise ja selle nõuetekohaseks tunnistamise etapis. Haldusorganil on õigus igas menetlusetapis asjaolude kontrollimiseks ekspertiisi määrata. Vaideotsuses märgiti, et jätkatakse toetuse taotluse menetlemist ning lähtutakse nii ekspertiisihinnangust kui ka kaalutlusõigusest. 08.03.2010 tegi PRIA uue otsuse, millega maksti taotlejale osa 1 710 000 kroonisest toetusest välja. HALDUSKOHTU LAHEND

1. Tartu Halduskohus rahuldas 14.05.2010 otsusega kaebuse, tühistas PRIA peadirektori 09.11.2009 käskkirja nr 1-3.18/135 osas, millega jäeti OÜ-le Störfisch toetus summas 1 710 000 krooni välja maksmata, tühistas PRIA peadirektori 22.01.2010 vaideotsuse nr 17-4/1 ja tegi PRIA-le ettekirjutuse asi toetuse väljamaksmise osas uuesti läbi vaadata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole kaevatav käskkiri õiguspärane ning rikub kaebaja õigusi. Esialgselt oli PRIA 09.06.2009 käskkirjas nr 1-3.18/59 seisukohal, et taotlus on nõuetekohane ning toetus kuulub väljamaksmisele täies ulatuses. Hiljem, 5 kuu möödudes, muutis PRIA oma seisukohta ja leidis 09.11.2009 käskkirjas, et välja maksmata tuleb jätta summa 1 719 000 krooni. Vesiviljeluse investeeringutoetuse menetluse võib jagada kolme etappi: taotluse nõuetekohasuse kontrollimine, nõuetekohaste taotluste hindamine ning rahuldatud taotluste alusel toetuse väljamaksmine. Kaebaja suhtes rikuti õiguspärase ootuse ja õiguskindluse printsiipi, kuna ta oli alates 09.06.2009 teadlik, et temale on määratud toetussumma 4 045 510 krooni. Kaevatavas käskkirjas ei ole toodud konkreetset alust, miks osaliselt on toetuse väljamaksmisest keeldutud. Määrus nr 46 ja KTKS ei näe ette ekspertiisi tegemist toetuse väljamaksmise otsustamise etapis. PRIA tellis ekspertiisi pärast seda, kui oli OÜ Störfischi taotluse tunnistanud nõuetekohaseks ja rahuldanud. Seega on ekspertiisi määramine antud asjas õigusvastane. Vaidemenetluse käigus ei ole lahendatud kaebaja poolt esitatud taotlusi ja vaideotsus on õigusvastane. Toetus on välja maksmata ning PRIA märkis, et menetlust jätkatakse väljamaksmata toetuse osas. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. PRIA esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 14.05.2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu PRIA halduskohtu seisukohaga, et PRIA peadirektori 09.11.2009 käskkiri nr 1-3.18/135 ei ole õiguspärane, kuna toetuse määramine ei saa automaatselt kaasa tuua toetuse väljamaksmist. Toetus makstakse välja siis, kui investeeringuobjekt vastab tingimustele, mis olid kirjas toetustaotluse projektis ning samuti peab investeeringuobjekt vastama kõigile õigusaktides toodud nõuetele. Tulenevalt

§ 18

lg-st 2, § 16 lg-st 2 ja § 4 lg-st 2 on taotlejal kohustus tegevused ellu viia vastavat nõuet järgides. 09.11.2009 käskkirja väljaandmisel tõi PRIA välja asjaolud, millest nähtus, et nimetatud nõuet on rikutud ning seetõttu jäeti toetus osaliselt välja maksmata. Samas haldusaktis fikseeriti osade investeeringuobjektide 3 maksumuse tuvastamiseks ekspertiisi tellimine. Asjaolu, et taotleja on esitanud

§-s 17 sätestatud dokumendid, ei saa olla koheselt toetuse väljamaksmise aluseks. Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, et ekspertiisi tellimine on võimalik vaid

§ 13lg 4 kohaselt taotluse nõuetekohasuse kontrollimise etapis.

See säte ei keela HMS § 38 lg-s 2 toodud tõendite saamiseks tellida ekspertiisi HMS § 39 lg 1 kohaselt ka toetuse menetlemise teistes etappides, kui haldusorgan seda vajalikuks peab. PRIA-1 puudub kompetents alati ise investeeringute hindamiseks ning sellisel juhul tellitakse vastava ala ekspert selle tegemiseks. Kui lähtuda halduskohtu tõlgendusest, siis sisuliselt võetakse PRIA-lt võimalus investeeringuobjekti hindamiseks pärast selle valmimist, kuid enne toetuse väljamaksmist. Nõustuda ei saa ka halduskohtu seisukohtadega vaideotsuse osas. Vaideotsuse väljaandmisel oli ekspertiis juba tellitud ning vaideotsus sai sisaldada vaid toetuse väljamaksmist puudutavat küsimust. Vaideotsusest võib üheselt aru saada, et taotleja suhtes oldi juba otsusele jõutud mingis osas toetust veel välja maksta ning see tähendabki vaide osalist rahuldamist ükskõik kumma vaides esitatud taotluse mõistes. 6. OÜ Störfisch vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei nähtu 09.11.2009 käskkirjast, et PRIA oleks tuvastanud mõne aluse toetuse väljamaksmisest keeldumiseks. Apellatsioonkaebuses toodud väited ei lükka ümber kohtu järeldust, et 09.11.2009 käskkiri rikub OÜ Störfisch õiguspärast ootust. PRIA-l puudus õigus tellida sellises menetlusetapis ekspertiis.

§-de 13 ja 18 koosmõjust tuleneb, et toetuse väljamaksmise etapis ei ole ette nähtud ekspertiisi või mõne muu aeganõudva toimingu läbiviimist. Isegi kui asuda seisukohale, et ekspertiisi tellimine oli lubatud, millega OÜ Störfisch ei nõustu, peab menetlusosalise õiguste piirang olema eraldi põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 14.05.2010 otsus tuleb tühistada materiaalja menetlusõiguse normide rikkumise tõttu ning PRIA apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab OÜ Störfisch kaebuse PRIA 09.11.2009 käskkirjaga nr 1-3.18/135 ja 22.01.2010 vaideotsusega nr 17-471 seotud nõuete osas rahuldamata. Ringkonnakohus lõpetab HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel menetluse nõude osas, milles taotleti PRIA-le ettekirjutuse tegemist 1 710 000 krooni suuruse toetussumma väljamaksmise osas uue otsuse vastuvõtmiseks. Tulenevalt HKMS § 92 lg-test 1 ja 5 ning § 93 lg-st 4 muudab ringkonnakohus ka menetluskulude jaotlust.
2. 22.02.2010 halduskohtule esitatud kaebuses taotles kaebaja PRIA peadirektori 09.11.2009 käskkirja nr 1-3.18/135 tühistamist p 2 osas (osas, millega jäeti OÜ-le Störfisch välja maksmata toetus summas 1 710 000 krooni), 22.01.2010 vaideotsuse nr 17-4/1 tühistamist ning vastustajale ettekirjutuse tegemist 1 710 000 krooni suuruse toetussumma väljamaksmise osas uue otsuse tegemiseks. Vaidlustatud otsusega rahuldas halduskohus OÜ Störfisch kaebuse, analüüsimata eelnevalt seda, kas 09.11.2009 käskkirja nr 1-3.18/135 p 2 on võimalik käsitleda haldusakti või menetlustoiminguna ja jättes otsuse tegemisel arvesse võtmata asjaolu, et 08.03.2010 anti välja käskkiri nr 17-6/47, millega vaidlusalusest toetussummast 1 710 000 krooni osa, s. o 748 753,25 krooni kaebajale välja maksti. Viidatud 08.03.2010 käskkiri esitati halduskohtule 27.04.2010 toimunud kohtuistungil (tl 68-71). Tulenevalt HKMS § 46 lg 1 p-st 5 on ringkonnakohtul haldusasja apellatsiooni korras läbivaatamisel õigus tühistada halduskohtu otsus ja lõpetada menetlus käesoleva seadustiku §-s 24 nimetatud alustel. 4 HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Kuna kaebaja on menetluse käigus PRIA poolt 08.03.2010 käskkirja väljaandmisega 1 710 000 krooni suuruse toetussumma osas saavutanud kaebuses esitatud kohustamisnõudega soovitud eesmärgi, s. o selle, et PRIA teeks 1 710 000 krooni osas uue toetussumma väljamaksmise otsuse, siis tuleb esitatud kohustamisnõude osas asjas menetlus lõpetada ja Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus ka selle nõude rahuldamise osas tühistada. Ringkonnakohtu istungil 26.01.2011 leidsid nii kaebaja kui ka vastustaja esindaja, et 1 710 000 krooni suuruse summa osas uue otsuse tegemiseks kohustamise nõude osas tuleks menetlus lõpetada, sest PRIA on sellise otsustuse 08.03.2010 käskkirja näol juba teinud ja OÜ Störfisch on ka 08.03.2010 käskkirja juba halduskohtus vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus halduskohtu vaidlustatud otsuse ja lõpetab HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel menetluse nõude osas, milles taotleti PRIA-le ettekirjutuse tegemist 1 710 000 krooni suuruse toetussumma väljamaksmise osas uue otsuse vastuvõtmiseks. Ülejäänud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab esitatud kaebuse rahuldamata.
3. Kaebaja poolt tühistamiskaebusega vaidlustatud PRIA 09.11.2009 käskkirja nr 1-3.18/135 p-s 2 on märgitud, et PRIA jätab välja maksmata Lasita Maja AS arve nr 90150 eest toetuse summa 1 710 000 krooni vastavalt 20.10.2009 kokkuleppele toetuse saajaga ning et PRIA tellib sumpade valmistamise ja materjalide maksumuse kindlakstegemiseks ekspertiisi, mille tulemustest selgub väljamakstava toetuse suurus. Ringkonnakohus leiab, et PRIA 09.11.2009 käskkirja nr 1-3.18/135 p 2 näol ei ole tegemist haldusaktiga HMS § 51 lg 1 mõistes, sest sellega ei tekitatud, muudetud ega lõpetatud OÜ Störfisch õigusi seonduvalt 1 710 000 krooni suuruse toetussummaga. Viidatud käskkirja p-s 2 ei keeldutud lõplikult 1 710 000 krooni väljamaksmisest OÜ-le Störfisch, vaid telliti selle summa põhjendatuse kontrollimiseks ekspertiis ja märgiti, et see, kui palju taotlejale Lasita Maja AS arve nr 90150 alusel raha välja makstakse, sõltub eksperthinnangust. Eksperthinnangu alusel andiski PRIA välja uue, 08.03.2010 käskkirja. Ringkonnakohus leiab, et PRIA 09.11.2009 käskkirja nr 1-3.18/135 p 2 on käsitletav menetlustoiminguna, mida võib halduskohtus vaidlustada juhul, kui kaebaja leiab, et see viib valele lõpptulemusele või rikub kaebaja õigusi lõpptulemusest sõltumata. Sellega, et vaidlusaluse käskkirja p-s 2 ei tehtud 1 710 000 krooni suuruse toetussumma väljamaksmise või väljamaksmata jätmise osas lõplikku otsustust, nõustus ringkonnakohtu istungil ka PRIA esindaja. Kaebaja esindaja märkis ringkonnakohtu istungil, et kui käskkirja p 2 on menetlustoiming ja mitte haldusakt, siis peab kaebajal olema võimalus ja õigus seda vaidlustada, sest menetlustoiminguga on ette nähtud ekspertiisi läbiviimine, mis kaebaja hinnangul ei ole õiguspärane ning seega ei saa õiguspärane olla ka teostatud ekspertiisi alusel hiljem välja antud 08.03.2010 käskkiri, millega jäeti ekspertiisi tulemustest sõltuvalt osa toetussummast kaebajale ikkagi välja maksmata. Kaebaja esindaja leidis ringkonnakohtu istungil samuti, et kuna tegemist on menetlustoiminguga, siis on asjakohaseks nõudeks toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõue ja palus kohtul tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele üle minna. Sellele taotlusele ei vaielnud ringkonnakohtu istungil vastu ka PRIA esindaja. Seega saab ringkonnakohus vaidlusaluse käskkirja p 2 õiguspärasust hinnata tühistamisnõude asemel tuvastamisnõude alusel. 5 Halduskohtule esitatud kaebuses on kaebaja märkinud, et PRIA 09.11.2009 käskkirja p 2 on kaebaja arvates õigusvastane, kuna PRIA-l puudus selles menetlusstaadiumis üldse õigus jätta OÜ-le Störfisch juba 09.06.2009 käskkirjaga määratud toetus osaliselt välja maksmata ning samuti ei olnud vastustajal õigust teha toetuse väljamaksmise üle otsustamise etapis ekspertiisi selle kindlakstegemiseks, kas sumpade valmistamiseks kasutatud materjali hind vastab ka tegelikult sellele, mis on välja toodud AS Lasita Maja Production hinnapakkumises ja 02.07.2009 arves nr
4. Kaebaja viitas ka sellele, et eeltooduga on rikutud OÜ Störfisch õiguspärast ootust, et nõuetekohaseks tunnistatud taotluse alusel kulutuste tegemisel makstakse kaebajale eraldatud toetud kuludokumentide esitamisel ka probleemideta välja. Õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine eeldab põhjendatud huvi olemasolu ja on seega põhjendatud näiteks juhul, kui õigusvastasuse tuvastamine annab isikule iseseisvalt reaalse eelise või õigusliku kasu (vt. näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi 06.05.2009 määrust haldusasjas nr 3-3-1-21-09, p 30). Ringkonnakohtu istungil selgitas kaebaja esindaja, et OÜ Störfisch põhjendatud huvi vaidlusaluse käskkirja p 2 õigusvastasuse tuvastamiseks seisneb eelkõige selles, et teha kindlaks, kas toetuste väljamaksmise etapis ekspertiisi määramine oli üldse lubatav või mitte ning kas sellega kaasnenud toetussumma väljamaksmisega viivitamine oli õiguspärane või mitte. Samuti viitas kaebaja sellele, et ka hilisemas 08.03.2010 käskkirjas võttis PRIA toetussumma väljamõistmise üle otsustamisel aluseks 09.11.2009 käskkirja p 2 alusel teostatud ekspertiisi tulemused ja jättis seetõttu osa toetussummast välja maksmata ning kuna ka 08.03.2010 käskkiri on halduskohtus vaidlustatud, siis võib ekspertiisi määramise lubatavuse ja õiguspärasuse hindamine käesolevas menetluses avaldada otsest mõju ka 08.03.2010 käskkirja õiguspärasuse üle toimuvas menetluses. Kaebaja esindaja arvates tekitati
5. a ekspertiisi väidetavalt õigusvastase määramisega OÜ-le Störfisch ka varalist kahju sellega, et toetussumma väljamaksmine viibis ja kaebaja pidi talle tehtud tööde eest arved esitanud firmade ees oma kohustuste täitmiseks võtma täiendavalt laenu jne, selle asemel, et tasuda neile PRIA poolt määratud ja tähtaegselt välja makstud toetussummade alusel. Kaebaja esindaja leidis, et seetõttu soovib OÜ Störfisch esitada tulevikus PRIA vastu ka kahju hüvitamise nõude. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kaebajal esineb põhjendatud huvi PRIA 09.11.2009 käskkirja p 2 osas tuvastamisnõude esitamiseks.
6. Ringkonnakohus ei nõustu aga kaebaja sisuliste põhjendustega PRIA 09.11.2009 käskkirja p 2 õigusvastasuse ja OÜ Störfisch õiguspärase ootuse rikkumise kohta. Asja materjalidest nähtuvalt (tl 66-67) on OÜ-le Störfisch PRIA peadirektori 09.06.2009 käskkirjaga nr 1-3.18/59 määratud toetus vesiviljeluse investeeringutoetuse saamiseks summas 4 045 510 krooni. See, et kaebajale on toetus määratud, ei tähenda aga, et PRIA-l oli nimetatud käskkirja tegemisest tulenevalt ka kohustus toetus igal juhul samas summas välja maksta. Määrus nr 46 sätestab eraldi toetuse väljamakse tegemise tingimused ja korra, s. h alused toetuse väljamakse tegemisest keeldumiseks (§ 18 lg-d 2 ja 3). Seega ei tähenda kaebajale toetuse määramine veel seda, et PRIA 09.06.2009 käskkirjas märgitud summa osas on selle käskkirja tegemisega ühtlasi ka otsustatud, et toetus kuulub väljamaksmisele täies ulatuses ja PRIA-l puudub pärast toetuse saaja poolt vastavate kuludokumentide esitamist õigus neid kontrollida ning vastavate aluste esinemisel ka määratud toetus osaliselt või tervikuna välja maksmata jätta. PRIA peadirektori 09.06.2009 käskkirja nr 1-3.18/59 p-s 2 on samuti viidatud sellele, et tegevuste kulud peavad olema mõistlikud ning vastavuses heade finantsjuhtimispõhimõtetega, eriti ökonoomsuse ja tasuvuse põhimõttega ning et PRIA-l on õigus enne toetuse väljamaksmist tellida eeltoodud nõude täitmise kontrollimiseks vajalik ekspertiis. Eeltoodust tulenevalt pidi OÜ-l Störfisch olema ka sellesama toetuse määramise käskkirja alusel selge, et toetuse määramine ei tähenda veel selle summa tervikuna väljamaksmist 6 ning enne toetuse väljamaksmise osas otsuse tegemist on PRIA-l õigus teha ekspertiis selle kohta, kas toetatud tegevuse kulud olid mõistlikud ja vastavuses heade finantsjuhtimise põhimõtetega jne. Seega ei saanud kaebajal PRIA peadirektori 09.06.2009 käskkirja alusel tekkida õiguspärast ootust sellele, et algselt määratud toetussumma talle toetuse väljamakse tegemise otsustamise staadiumis ka tervikuna välja makstakse.

§ 18

lg 2 ütleb, et toetust ei maksta välja, kui taotleja ei ole täitnud §-s 16 nimetatud toetuse väljamaksmise tingimusi.

§ 16

lg 2 ütleb, et toetus makstakse välja üksnes siis, kui toetuse saaja on tegevused ellu viinud „Kalandusturu korraldamise seaduses" ja selles määruses sätestatud asjakohaste nõuete alusel.

§ 4

lg 2 kohaselt peavad tegevuse kulud olema mõistlikud ja vastavuses heade finantsjuhtimise põhimõtetega, eriti ökonoomsuse ja tasuvuse põhimõttega. Seega oli taotlejal kohustus abikõlbulikud tegevused ellu viia arvestades ka

§ 4lg 2 nõudeid.

PRIA peadirektori 09.11.2009 käskkirja nr 1-3.18/135 väljaandmisel viitas PRIA muuhulgas

§-le 18 lg 2 ja tõi välja asjaolud millest nähtus, et nimetatud nõuet on rikutud (hinnaerinevused arvetes), mistõttu ei maksta toetussummana välja 9000 krooni, millises osas ei ole kaebaja 09.11.2009 käskkirja vaidlustanud. Sama käskkirja p-s 2 toodi välja vajadus teostada vastavalt 09.06.2009 käskkirja nr 1-3.18/59 p-le 2 ekspertiis Lasita Maja Production AS arve nr 90150 alusel nõutud summa osas, et teha kindlaks, kas sumpade valmistamise ja materjali osas vastavad tegevuse kulud

§-de 4 lg 2 ja 16 lg 2 nõuetele, mistõttu jäeti toetus ka 1 710 000 krooni ulatuses 09.11.2009 välja maksmata, märkides, et väljamakstava toetuse lõplik suurus selgub pärast ekspertiisi tegemist. Asjaolu, et taotleja on PRIA-le esitanud

§-s 17 sätestatud dokumendid (arved, nende tasumist tõendavad dokumendid), ei saa olla koheselt toetuse väljamaksmise aluseks, sest nagu juba märgitud, võib PRIA toetuse väljamaksmisest keelduda, kui taotleja ei ole täitnud

§-s 16 nimetatud toetuse väljamaksmise tingimusi või kui tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alus. Samuti ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et PRIA-l oli ekspertiisi tellimine võimalik vaid

§ 13lg 4 kohaselt taotluse nõuetekohasuse kontrollimise etapis.

Ringkonnakohus leiab, et viidatud paragrahv ei keela haldusorganil näiteks HMS § 38 lg-s 2 toodud tõendite saamiseks tellida ekspertiisi ka toetuse menetlemise teistes etappides, kui haldusorgan seda vajalikuks peab. Kui PRIA-l tekkis toetuse väljamaksmise otsustamise staadiumis kaebaja poolt esitatud dokumentide alusel põhjendatud kahtlus, kas taotleja poolt tehtud tööd ja esitatud arvetelt nähtuvad kulutused vastavad sellele summale, mida taotleti, siis oli haldusorganil õigus neid dokumente ka kontrollida ja teha vajadusel ekspertiis. Kui ekspertiisi abil selgus, et taotleja on tööde teostamisel kasutanud tegelikult oluliselt odavamaid materjale, kui algselt esitatud hinnapakkumistes märgitud, siis on põhjendatud PRIA seisukoht, et toetust ei saa välja maksta esialgses mahus, sest taotleja pole vastavaid kulutusi tegelikult sama suures määras teinud.

1. Mis puudutab 22.01.2010 vaideotsuse nr 17-4/1 tühistamise nõuet, siis HMS § 87 lg 2 p 3 järgi võib vaideotsuse peale edasi kaevata juhul, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Halduskohtule esitatud kaebuse põhjendustest ega ka 27.04.2010 toimunud halduskohtu istungil antud selgitustest ei nähtu, kuidas rikkus vaideotsus kaebaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Ringkonnakohtu istungil selgitas kaebuse esitaja esindaja, et vaideotsus vaidlustati selleks, et reaalselt ei jääks midagi vaidlustamata ja möönis samas, et vaideotsus eraldiseisvana kaebaja õigusi ei riku, sest juba PRIA 09.11.2009 käskkirja nr 1-3.18/135 p 2 vaidlustamisega saavutas kaebaja 7 eesmärgi teha kindlaks, kas ekspertiisi määramine toetussumma väljamaksmise staadiumis on õiguspärane või mitte. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades ka seda, et ringkonnakohus jätab rahuldamata kaebaja kaebuse tunnistada PRIA 09.11.2009 käskkirja p 2 õigusvastaseks, puudub alus PRIA 22.01.2010 vaideotsuse tühistamiseks.
2. Kuna PRIA apellatsioonkaebus rahuldatakse, tuleb HKMS § 92 lg 1 alusel vastustaja poolt apellatsioonimenetluses tasutud riigilõiv 250 krooni (15,97 eurot) kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista. Samas kannab HKMS § 92 lg 5 järgi vastustaja kohtukulud juhul, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 24 lg 1 p-s 1 sätestatud alusel. Kuna kaebaja esitas halduskohtule kolm nõuet, millest ühe osas (vastustajale ettekirjutuse tegemise nõue) ringkonnakohus tühistab halduskohtu vaidlustatud otsuse ja lõpetab menetluse HKMS § 24 lg 1 p-s 1 sätestatud alusel ning ülejäänud nõuete osas (tuvastamisnõue ja vaideotsuse tühistamise nõue) jätab esitatud kaebuse rahuldamata, kuuluks vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele ka 1/3 kaebaja poolt kantud kohtukuludest. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kaebaja poolt esimese astme kohtus tehtud kulutuste suuruseks riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud summas 64 844,40 krooni, kokku seega 65 094,40 krooni. Lähtudes asja keerukusest, kaebaja poolt kohtule esitatud menetlusdokumentide sisust ning esimese astme kohtus toimunud istungi pikkusest (55 minutit), peab ringkonnakohus mõistlikeks ja põhjendatud kuludeks poolt nõutud õigusabikulude summast e. 32 422,20 krooni ja riigilõivu summas 250 krooni, s. o kokku 32 672,20 krooni, millest kolmandik on 10 890,73 krooni e. 696,04 eurot. Ringkonnakohtus kantud õigusabikuludest (2270,16 eurot) peab ringkonnakohus kaebaja mõistlikeks ja põhjendatud kuludeks tulenevalt arvetel esitatud töökirjeldustest arvel nr 101584 märgitud summat 503,11 eurot ja arvel nr 110002 märgitud summast seda summat, mis võrdub 4 töötunniga, s. o 736,24 eurot, kokku seega 1239,35 eurot, millest kolmandiku moodustab 413,11 eurot (koos käibemaksuga). Kokku tuleks PRIA-lt seega kaebaja kasuks välja mõista 1109,15 eurot. Kui nimetatud summast arvata maha vastustaja poolt apellatsioonikaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15,97 eurot, siis tuleb PRIA-lt kaebaja kasuks välja mõista 1093,18 eurot. Einar Vene Agu Timmi 8 Maili Lokk