KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-949 Haldusasi Eero Kanguri kaebus Viru Vangla 27.01.2010 käskkirja nr 6.-3/162-D tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- juuni 2010 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Eero Kanguri apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - Eero Kangur Vastustaja - Viru Vangla
- Rahuldada Eero Kanguri apellatsioonkaebus.
- Tühistada Tartu Halduskohtu
- juuni 2010 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada Eero Kanguri kaebus ning tühistada Viru Vangla 27.01.2010 käskkiri nr. 6.-3/162-D.
- Mõista Viru Vanglalt Eero Kanguri kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulud summas 23,97 eurot. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- Kinnipeetav Eero Kangurile määrati Viru Vangla 27.01.2010 käskkirjaga nr 6.-3/162-D vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-s 8.2.7 sätestatud nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristusena noomitus. Käskkirja kohaselt karistati E. Kangurit, kuna ta omas kambris temale mittekuuluvaid esemeid – kahte vahvelriidest käterätikut ja prügikotiga ümbritsetud rohelist värvi ämbrit. Nimetatud esemed leiti 07.01.2010 teostatud kambris nr x olevate asjade kontrolli käigus. 02.02.2010 esitas E. Kangur Viru Vanglale vaide, milles taotles distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtetuks tunnistamist. 01.06.2010 tagastas Viru Vangla vaide E. Kangurile, kuna samas asjas toimub kohtumenetlus.
- 07.04.2010 esitas E. Kangur Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla 27.01.2010 käskkirja nr 6.-3/162-D tühistamist. Kaebuse kohaselt sattusid käterätikud kaebaja kambrisse inimliku eksituse tõttu. Üks rätik võis sattuda kaebaja kambrisse, kui ta pesukuivatist oma pesu ära tõi, sest kuivatis oli ka teiste kinnipeetavate pesu. Teise rätiku väljastas kaebajale ekslikult pesuvahetaja. Kaebaja soovis üleliigsed rätikud järgmisel pesuvahetuse korral ära anda. Plastikust ämbri võttis ta aga pesuruumist kambrisse selleks, et pesu pesta. Kaebaja distsiplinaarkorras karistamiseks puudus alus, kuna kaebaja käitumises puudus tahtlik süüline käitumine. Distsiplinaarmenetlus viidi läbi menetlusnormide oluliste rikkumistega.
- Viru Vangla palus jätta kaebus rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on kaebaja väited rätikute sattumise kohta tema kambrisse ennastõigustavad ja otsitud, millega kinnipeetav püüab vabaneda temale määratud karistusest. Ämber oli peidetud prügikorvi sisse ning kaetud prügikotiga, mistõttu on ebausutavad kaebaja väited, et ta kasutas seda ämbrit üldkasutatava ruumi koristamiseks. Nimetatud asjaolu tõendab ka see, et E. Kangur keeldus tööle asumast koristajana, mille eest määrati talle 27.04.2010 käskkirjaga nr 6.-3/800-D distsiplinaarkaristus. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus jättis
- juuni 2010 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja väited temale mittekuuluvate rätikute tema kambrisse sattumise kohta usutavad ja tõesed. Samuti on ebatõenäoline asjaolu, et lühikese ajavahemiku jooksul sattus läbi eksimuste kinnipeetav E. Kanguri kambrisse 2 vahvelriidest käterätikut, mille leidmisest kinnipeetav koheselt vanglateenistuse ametnikke ei teavitanud, kuid oli kohustatud seda tegema. Viru Vangla kodukorra p 8.1.7 kohaselt on kinnipeetaval kohustus koheselt teavitada järelevalvet teostavat teenistujat kadunud või leitud esemest ning kuna kinnipeetav on tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega, siis pidi ta olema teadlik nimetatud kohustusest. Kaebaja väide, et plastikust ämbri võttis ta pesuruumist kambrisse selleks, et pesu pesta, on usutav, kuid mittelubatav tegevus. Vastustaja selgituste kohaselt asuvad üldkasutatavas pesuruumis kinnipeetavatele kasutamiseks mopikomplekt ja pesu pesemiseks pesukausid. Tavalisi ämbreid E8 osakonnas kinnipeetavatele kasutamiseks ette nähtud ei ole. Tavalised ämbrid olid sektsioonis vaid kinnipeetavate isiklikud ämbrid. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna E. Kanguri isiklike asjade nimekirjas ei ole kunagi olnud ämbrit, siis nimetatud ämber ei kuulunud temale ja järelikult omandas ta selle ämbri teiselt kinnipeetavalt. Esemete omandamine teistelt kinnipeetavatelt on aga keelatud. Kaebaja väide, et Viru Vangla on rikkunud haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-st 6 tulenevat uurimispõhimõtet, VangS § 64 lg-t 1, mille kohaselt distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus ning ka vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) §-i 97, milles on sätestatud nõuded distsiplinaarmenetluse protokollile, on paljasõnaline ja ei ole õige. Vastustaja ei ole rikkunud uurimispõhimõtet. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus. Kinnipeetava õigusi ei ole rikutud sellega, et teatis koostati 11 päeva hiljem, kuna kaebaja teadis juba rikkumise päeval, et koostati ettekanne ja tal on võimalik anda seletusi, mida ta 2 ka tegi. Asja materjalidest nähtuvalt on menetluse käik protokollitud - vangla selgitas välja, et kinnipeetava kambrist leitud ämber ei ole vangla ämber, vaid kuulub teisele kinnipeetavale. Samuti käterätikud, mis leiti kaebaja kambrist, ei kuulunud temale, vaid ta jätkas nende kasutamist isiklikuks otstarbeks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- E. Kangur esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
- juuni 2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on faktiliste asjaoludega vastuolus halduskohtu järeldus, et kaebaja väited käterätikute kambrisse sattumise osas ei ole usutavad ja tõesed. Vaidlustatavas käskkirjas on tuvastatud, et üks rätik sattus kogemata pesukuivatist asju ära tuues kaebaja kambrisse ja teise rätiku andis ekslikult pesuvahetaja ning nende asjaolude üle vaidlust ei ole. Kaebaja tunnistas eeltoodut isiklikult, mistõttu on halduskohus ebaõigesti hinnanud tõendeid ja oluliselt rikkunud halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 25 lg-id 2, 3, 5 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 442 lg-t
- Halduskohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, kui leidis, et kaebajat karistati Viru Vangla kodukorra p 8.1.7 nõuete rikkumise eest, kuna kaebajat karistati p 8.2.7 alusel. Halduskohus ei ole otsuses näidanud, millise normi alusel on ta lugenud ämbri pesuruumist kasutamiseks võtmist õigusaktidega ettenähtud rikkumiseks. Vaidlustatud käskkiri on kaalutlemata ja välja on jäänud selgitamata olulised asjaolud.
- Viru Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt viibis kaebaja kambris üksi ja tema kambrist leiti temale mittekuuluvad esemed, mida tal polnud võimalik saada mujalt kui teistelt kinnipeetavatelt. Kuna kinnipeetav on varasemalt õigusaktidega tutvunud, siis pani ta rikkumise toime süüliselt. Vangla on esitanud õiendid ning selgitused kinnitamaks seda, et leitud ämber ei kuulunud Viru Vanglale ning isik sai rätikud ja ämbri kaaskinnipeetavatelt. Kaebaja ei ole ka ise suutnud usutavalt põhjendada seda, miks ta koheselt ei teavitanud ametnikke üleliigsetest rätikutest ning miks oli kambrist leitud ämber peidetud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
- juuni 2010 otsus tuleb tühistada ning E. Kanguri apellatsioonkaebus rahuldada, kuna halduskohus on vaidlusaluse otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnormi. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab esitatud kaebuse ja tühistab Viru Vangla 27.01.2010 käskkirja nr 6.-3/162-D. Tulenevalt HKMS §-st 93 lg 4 muudab ringkonnakohus ka menetluskulude jaotust, mõistes Viru Vanglalt kaebaja kasuks välja viimase poolt esimese ja teise astme menetluses kantud kulud – riigilõivu summas 23,97 eurot (375 krooni).
- Vaidlustatud käskkirja kohaselt karistati E. Kangurit VangS § 67 p-1 1 ja Viru Vangla kodukorra p-s 8.2.7 sätestatud nõuete rikkumise eest. Käskkirja põhjenduste kohaselt karistati E. Kangurit selle eest, et ta omas 07.01.2010 kambris temale mittekuuluvaid esemeid – kahte vahvelriidest käterätikut ja prügikotiga ümbritsetud rohelist värvi ämbrit, mille ta oli eeldatavalt omandanud kaaskinnipeetavatelt, milline tegevus on aga vastuolus Viru Vangla kodukorra p-ga 8.2.
- VangS § 67 p 1 kohustab täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. 3 Viru Vangla kodukorra p 8.2.7 kohaselt on kinnipeetaval keelatud kehtestatud korda rikkudes võõrandada või teiste kasutusse anda isiklikuks tarbimiseks olevaid esemeid, tooteid, asju või aineid, samuti neid teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks. Ringkonnakohus saab toodud regulatsioonist aru selliselt, et sanktsiooni selle normi rikkumise eest saab kohaldada üksnes juhul, kui kinnipeetava tegu vastab järgmistele tunnusele – esiteks on antud enda isiklikus tarbimises olev ese teiste kasutusse või on selline ese teistelt omandatud, laenatud või võetud ajutiseks kasutamiseks ning teiseks on sellega rikutud sellekohast korda, st korda, millega on reguleeritud kinnipeetava poolt asjade võõrandamine, kasutusse andmine ja ka selliste asjade teistelt omandamine, laenamine või ajutiseks kasutamiseks võtmine. Käesoleval juhul selgub käskkirjast ainult see, et E. Kangur omas 07.01.2010 kambris talle mittekuuluvaid esemeid, mille ta oli eeldatavalt omandanud kaaskinnipeetavatelt, kuid selles ei ole märgitud, millist Viru Vangla kodukorra p-s 8.2.7 märgitud ja kelle poolt kehtestatud korda ta seejuures rikkus. VangS ja Vangla sisekorraeeskirjad sisaldavad kinnipeetavatele lubatud asjade suhtes vaid õiguse neid 30 kilogrammi suuruses koguses enda juures või laos hoida ega reguleeri midagi seoses sellega, kuidas neid teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks. Seda, et selline kord oleks kehtestatud, pole kinnitanud ka Viru Vangla. Kui seadusandja või muu selleks pädev isik ei ole kehtestanud kinnipeetavate isiklikuks tarbimiseks olevate esemete, toodete, asjade või ainete võõrandamise või teiste kasutusse andmise ja nende teistelt omandamise, laenamise või ajutiseks kasutamiseks võtmise korda, siis ei ole seda võimalik ka rikkuda ning kinnipeetavat ei saa Viru Vangla kodukorra punkt 8.2.7 alusel karistada selle eest, et ta kehtestatud korda rikkudes omandas, laenas või võttis ajutiseks kasutamiseks teiste kinnipeetavate isiklikus tarbimiseks olevaid esemeid, tooteid, asju või aineid. Viru Vangla ei ole viidanud regulatsioonile, millega oleks kehtestatud kord kinnipeetavate poolt oma isiklikuks tarbimiseks olevate esemete, toodete, asjade või ainete võõrandamiseks või kasutusse andmiseks ning nende teistelt kinnipeetavatelt omandamiseks, laenamiseks või ajutiseks kasutamiseks võtmiseks. Samas ilmneb kodukorra p-st 8.2.7 selgelt, et selles sättes on peetud silmas asjade võõrandamiseks, kasutusse andmiseks, omandamiseks, laenamiseks või ajutiseks kasutamiseks võtmiseks kehtestatud korda, mitte abstraktselt kõiki vangistusalaseid õigusakte. Nimetatud sätet ei saa tõlgendada ka selliselt, et kuni sellise korra kehtestamiseni on igasugune asjade kasutusse andmine, omandamine, laenamine või ajutiseks kasutamiseks võtmine toimunud „kehtestatud korda rikkudes“. Seega on E. Kangurile distsiplinaarkaristus määratud õigusvastaselt, kuna kodukorra p 8.2.7 rikkumise eest sanktsiooni kohaldamine eeldas esiteks seda, et on antud enda isiklikus tarbimises olev ese teiste kasutusse või on ese teistelt omandatud, laenatud või võetud ajutiseks kasutamiseks. Teiseks pidi sellega olema rikutud korda, millega on reguleeritud kinnipeetava poolt asjade võõrandamine, kasutusse andmine ja ka selliste asjade teistelt omandamine, laenamine või ajutiseks kasutamiseks võtmine. Kuna asja materjalidest ei nähtu, et niisugune kord oleks olnud kehtestatud, siis puudus alus E. Kanguri karistamiseks.
- Analoogses küsimuses on olemas ka Riigikohtu halduskolleegiumi 21.10.2010 otsus asjas nr 3-3-1-61-10, mille p-s 11 nõustus kolleegium Tartu Ringkonnakohtu seisukohaga haldusasjas nr 3-09-1576, mille kohaselt määrati H. Loogile distsiplinaarkaristus Viru Vangla kodukorra p 8.2.7 alusel õigusvastaselt, sest nimetatud sätte alusel distsiplinaarkaristuse määramine eeldas ka kodukorra p-s 8.2.7 endas märgitud korra olemasolu ja selle rikkumist. 4
- Kuna apellatsioonkaebus ja kaebus rahuldatakse, siis tuleb kaebaja poolt kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kaebuselt tasutud esimese astme kohtus riigilõivu 125 krooni ning apellatsiooniastmes 250 krooni, kokku seega 375 krooni, milline summa eurodes on 23,97 eurot. Einar Vene Agu Timmi 5 Maili Lokk