← Eesti

3-09-2230/49

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-2230 Haldusasi Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla direktori 18.05.2009 käskkirja nr 6-3/1188-D ja Viru Vangla 28.07.2009 käskkirja nr 6.-3/1779-D, 06.08.2009 käskkirja nr 6.-3/1846-D, 06.08.2009 käskkirja nr 6.-3/1850-D, 06.08.2009 käskkirja nr 6.-3/1851-D ja 07.08.2009 käskkirja nr 6.-3/1874-D tühistamiseks ning Viru Vangla 28.07.2009 käskkirjaga nr 6-3/1777-D, 06.08.2009 käskkirjaga nr 6.-3/1846-D, 06.08.2009 käskkirjaga nr 6.-3/1850-D, 06.08.2009 käskkirjaga nr 6.-3/1851-D ja 07.08.2009 käskkirjaga nr 6.-3/1874-D tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahendid Tartu Halduskohtu
  2. detsembri 2009 otsus haldusasjas nr 3-09-2324 ja
  3. detsembri 2009 otsus haldusasjas nr 3-09-2230 Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksandr Streltsovi apellatsioonkaebused Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - Aleksandr Streltsov Vastustaja - Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
  4. detsembri 2009 ja
  5. detsembri 2009 otsused muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  6. Viru Vangla direktori 18.05.2009 käskkirjaga nr 6-3/1188-D karistati vahistatu Aleksandr Streltsovi distsiplinaarkorras vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1, Viru Vangla kodukorra p-de 8.1.1, 7.5 ja 7.3 nõuete rikkumise eest 7 ööpäeva pikkuse kartserisse paigutamisega ning piirati vahistatule kartseri karistuse kandmise ajal täielikult VangS §-de 30, 31, 34-38, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 kohaldamist. Käskkirja kohaselt ei allunud A. Streltsov 21.04.2009 kell 20.20 õhtuse loenduse ajal vanglaametniku korraldusele öelda oma nimi ning ei hoidnud käsi selja taga. Viru Vangla 28.07.2009 käskkirjaga nr 6.-3/1777-D karistati vahistatu A. Streltsovi distsiplinaarkorras VangS § 67 p 1, Viru Vangla kodukorra p-de 8.1.1 ja 8.1.3 nõuete rikkumise eest 15 ööpäeva pikkuse kartserisse paigutamisega ning piirati vahistatule kartseri karistuse kandmise ajal täielikult VangS §-de 30, 31, 34-38, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 kohaldamist. Käskkirja kohaselt ei allunud A. Streltsov 11.07.2009 kell 08.05 hommikuse loenduse ajal vanglaametniku korraldusele öelda oma nimi ning kasutas vanglaametnikuga suhtlemisel mittekohast väljendit. Viru Vangla 28.07.2009 käskkirjaga nr 6.-3/1779-D karistati vahistatu A. Streltsovi distsiplinaarkorras VangS § 67 p 1, Viru Vangla kodukorra p-de 8.1.1, 8.1.3, 8.2.4 nõuete rikkumise eest 15 ööpäeva pikkuse kartserisse paigutamisega ning piirati vahistatule kartseri karistuse kandmise ajal täielikult VangS §-de 30, 31, 34-38, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 kohaldamist. Käskkirja kohaselt ei allunud A. Streltsov 12.07.2009 kell 20.10 õhtuse loenduse ajal vanglaametniku korraldusele seista voodi kõrvale ja öelda oma nimi ning kasutas vanglaametnikuga suhtlemisel ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid. Viru Vangla 06.08.2009 käskkirjaga nr 6.-3/1846-D karistati vahistatu A. Streltsovi distsiplinaarkorras VangS § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 nõuete rikkumise eest 5 ööpäeva pikkuse kartserisse paigutamisega ning piirati vahistatule kartseri karistuse kandmise ajal täielikult VangS §-de 30-311 ja 46 ning osaliselt § 48 kohaldamist. Käskkirja kohaselt ei allunud A. Streltsov 16.07.2009 kell 20.10 õhtuse loenduse ajal vanglaametniku korraldusele seista voodi kõrvale ja öelda oma nimi. Viru Vangla 06.08.2009 käskkirjaga nr 6.-3/1850-D karistati vahistatu A. Streltsovi distsiplinaarkorras VangS § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 nõuete rikkumise eest 10 ööpäeva pikkuse kartserisse paigutamisega ning piirati vahistatule kartseri karistuse kandmise ajal täielikult VangS §-de 30-311 ja 46 ning osaliselt § 48 kohaldamist. Käskkirja kohaselt ei allunud A. Streltsov 26.07.2009 kell 8.10 hommikuse loenduse ajal vanglaametniku korraldusele seista voodi kõrval ja öelda oma nimi. Viru Vangla 06.08.2009 käskkirjaga nr 6.-3/1851-D karistati vahistatu A. Streltsovi distsiplinaarkorras VangS § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 nõuete rikkumise eest 10 ööpäeva pikkuse kartserisse paigutamisega ning piirati vahistatule kartseri karistuse kandmise ajal täielikult VangS §-de 30-311 ja 46 ning osaliselt § 48 kohaldamist. Käskkirja kohaselt ei allunud A. Streltsov 26.07.2009 kell 20.10 õhtuse loenduse ajal vanglaametniku korraldusele seista oma voodi kõrval ja öelda oma nimi. Viru Vangla 07.08.2009 käskkirjaga nr 6.-3/1874-D karistati vahistatu A. Streltsovi distsiplinaarkorras VangS § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra p-de 8.1.1, 8.1.3 ja 8.2.4 nõuete rikkumise eest 15 ööpäeva pikkuse kartserisse paigutamisega ning piirati vahistatule kartseri karistuse kandmise ajal täielikult VangS §-de 30, 31, 34-38, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 kohaldamist. Käskkirja kohaselt ei allunud A. Streltsov 16.07.2009 kell 8.10 hommikuse loenduse ajal vanglaametniku korraldusele seista voodi kõrvale käed seljal ja öelda oma nimi ning kasutas vanglaametnikuga suhtlemisel ebatsensuurseid sõnu.
  7. A. Streltsov esitas nimetatud käskkirjade (v.a käskkiri nr 6-3/1777-D) peale vaided käskkirjade kehtetuks tunnistamiseks ning käskkirjade nr 6-3/1777-D, nr 6.-3/1846-D, 6.3/1850-D, 6.-3/1851-D ja 6.-3/1874-D osas taotlused kahju hüvitamiseks. Justiitsministeerium jättis vaide Viru Vangla direktori 18.05.2009 käskkirja nr 6-3/1188-D tühistamiseks rahuldamata, ülejäänud vaided ja kahju hüvitamise taotlused jäid Viru Vanglal õigeaegselt menetlemata ja lahendamata. 2
  8. A. Streltsov esitas kõigi eeltoodud käskkirjade peale Tartu Halduskohtule kaebused, milles palus käskkirjad tühistada ning hüvitada talle käskkirjade alusel alusetult kartseris viibitud aja eest tekitatud kahju (haldusasjad nr 3-09-2230, 3-09-2294, 3-09-2300, 3-09-2324, 3-09-2347, 3-09-2385 ja 3-09-2388). Kaebuste põhjenduste kohaselt ei ole Viru Vangla ametnikel õigust A. Streltsovile öelda, kus ta peab olema ja kuhu minema ning kuna vanglaametnikud ennast ei tutvustanud ja A. Streltsovil on nimesilt rinnas, siis rikkusid vanglaametnikud temalt loenduste ajal nime ütlemise nõudmisega põhiseaduse (edaspidi PS) §-e 11 ja
  9. Viru Vangla palus kaebused rahuldamata jätta, leides, et vanglaametnikud ei ole A. Streltsovilt loenduste ajal nime küsides õigusakte rikkunud, kuna tulenevalt Viru Vangla kodukorra p-st 7.5 on ametnikul õigus küsida kinni peetava isiku ees- ja perekonnanime. A. Streltsov on Viru Vangla kodukorraga tutvunud, mistõttu ta oli teadlik kohustusest öelda vanglaametnikule oma nimi. Kuna vaidlustatud käskkirju (v.a käskkiri nr 6-3/1779-D) ei ole täitmisele pööratud, ei ole A. Streltsovile saabunud kahjulikku tagajärge, mille eest oleks õigust mittevaralise kahju hüvitamist nõuda. Käskkiri nr nr 6-3/1779-D on õiguspärane, mistõttu on mittevaralise kahju hüvitamise nõue alusetu.
  10. Tartu Halduskohus liitis 27.10.2009 määrustega haldusasjad nr 3-09-2294, 3-09-2300, 3-09-2347, 3-09-2385 ja 3-09-2388 ühte menetlusse haldusasjaga nr 3-09-
  11. HALDUSKOHTU LAHEND
  12. Tartu Halduskohtu
  13. detsembri 2009 otsusega haldusasjas nr 3-09-2324 jäeti kaebused rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleneb vanglaametniku õigus nõuda loendusel vahistatult käed seljal oma voodi juures seismist ning ees- ja perekonnanime ütlemist Viru Vangla kodukorra punktidest 7.3 ja 7.
  14. Olenemata sellest, kas kaebuste esitaja pidas korraldust õigustatuks ja seaduslikuks ning kas talle meeldis ametniku käitumisviis ja kõnetoon, tuli tal korraldus vastu vaidlemata täita ja seejuures viisakalt käituda. Vastavate käskkirjade aluseks olevates ettekannetes kirjeldatud kaebaja tegevus ja kasutatud väljendid ei mahu viisaka käitumise piiridesse. Kuna eelvangistust kandva isiku vabadus on vanglas allutatud õigusaktidega kehtestatud piirangutele ning tema õiguste ja vabaduste maht pole samane vabaduses viibiva isiku omadega, ei ole mingit alust rääkida PS § 11 rikkumisest. Viide põhiseaduse § 12 rikkumisele jääb arusaamatuks, sest see kaitseb võrdseid ebavõrdse ja ebavõrdseid võrdse kohtlemise eest. Vahistatu ja vanglaametnik pole võrdsed ja neid ei luba põhiseadus võrdselt kohelda. A. Streltsovi rikkumiste menetlemisel on järgitud kõiki vangistuseadusest tulenevaid nõudeid. Distsiplinaarmenetluse käik on protokollitud, karistatut on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, talle on antud võimalus seletusteks, karistused on määratud ettenähtud tähtaegade ja pädevuse piires ning neid on vastavates käskkirjades põhjendatud. A. Streltsovi distsiplinaarkaristuste register kinnitab, et vaidlustatud käskkirjade alusel määratud karistustest on täitmisele pööratud vaid käskkirjaga nr 6.-31779-D määratud 15 päeva pikkune kartserisse paigutamine. Selle käskkirja suhtes esitatud kahju hüvitamise nõue on 27.10.2009 kohtumäärusega kohustusliku kohtueelse korra mittejärgimise tõttu tagastatud. Seega pole kaebaja ühtegi menetlusse võetud kahju hüvitamise nõude aluseks olevat kartserikaristust tegelikkuses kandnud ning tema väited neist tekkinud kahju kohta on arusaamatud ja täielikult põhjendamatud. Tartu Halduskohtu
  15. detsembri 2009 otsusega haldusasjas nr 3-09-2230 jäeti A. Streltsovi kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on A. Streltsovi süü tõendatud, menetlus distsiplinaarsüüteos asjaolude väljaselgitamisel ja karistamisel oli õiglane ja õiguspärane. 3 Karistuse määra valikul on juhindutud lubatud kaalutlustest, on arvestatud vahistatu varasemat distsiplinaarkorras karistatust, samuti seda, et kaebaja ei tunnistanud oma süüd, ei tunnista ega soovi täita vanglas kehtivaid reegleid. Vaidlustatav käskkiri vastab haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-des 54 ja 55 esitatud haldusakti nõuetele. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  16. A. Streltsov esitas haldusasjades nr 3-09-2324 ja 3-09-2230 hiljem täiendatud apellatsioonkaebused, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
  17. ja
  18. detsembri 2009 otsused ning mõista talle vaidlustatud käskkirjadega tekitatud kahju eest haldusasjas nr 3-09-2324 välja 100 000 krooni hüvitust ning haldusasjas nr 3-09-2230 15000 krooni hüvitist. Apellatsioonkaebuste kohaselt jättis halduskohus arvestamata, et Viru Vangla rikkus A. Streltsovi inimõigusi, kui käskis tal püsti tõusta, käed seljale panna ja oma nime öelda. Halduskohus rikkus uurimispõhimõtet, kui jättis kontrollimata, kas Viru Vangla kodukord on õiguspärane. Kuna vangistusseaduses pole sõna-sõnalt öeldud nii nagu Viru Vangla kodukorras ning Viru Vangla kodukorras pole eraldi eeluuritava ja süüdimõistetu staatust, on kodukord õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi, mille tõttu on A. Streltsovil riigivastutuse seaduse kohaselt õigus kahju hüvitamisele. Halduskohtu otsus on vastuolus põhiseadusega, sest halduskohus käsitles valesti põhiseaduse §
  19. Samuti ei ole halduskohus arvestanud, et Viru Vangla on rikkunud Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitust REC

(2006)2 Euroopa vanglareeglistiku kohta (EVR), mille kohaselt on isikutel, kellelt on võetud vabadus, õigus nende inimõigusi austavale kohtlemisele, nad säilitavad kõik õigused, mis ei ole neilt seaduslikult ära võetud. Distsiplinaarkaristusi võib mõjutusvahendina kasutada äärmuslikel juhtudel ning üksikvangistust tohib karistusena kasutada üksnes erandlikel juhtudel ja kindla tähtajaga. Viru Vangla ei ole kaebajalt küsinud, kas ta tahab oma nime kaks korda päevas öelda, kaebaja kannatab kartserikaristuste pärast füüsiliselt ja psüühiliselt ning viibib juba aasta ja 6 kuud üksi kartseris. Halduskohus ei võimaldanud kaebajale juriidilist abi.
  1. Viru Vangla vastustes paluti apellatsioonkaebused rahuldamata jätta. Vastuste põhjenduste kohaselt ei ole halduskohus materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldanud ega kohtumenetluse norme rikkunud. Halduskohtul puudus vajadus kontrollida Viru Vangla kodukorra õiguspärasust, sest seda ei ole A. Streltsovi kaebustes vaidlustatud. Kodukorras ei ole vajalik sätestada kinnipeetava ja vahistatu staatust, kuna need on sätestatud vangistusseaduses. A. Streltsovi ei ole sunnitud loenduse ajal vägisi oma nime ütlema, vaid talle anti korraldused, mida ta keeldus täitmast. Antud korraldused ei olnud tühised ning kuulusid täitmisele. Vangla ei ole A. Streltsovi inimõigusi rikkunud. A. Streltsovi karistused ei olnud ebaproportsionaalsed ja õigustamatud, sest tema puhul on tegemist süstemaatilise distsipliinirikkujaga, keda on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, kuid see ei ole mõjutanud teda hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Samuti ei ole teda karistatud maksimummääras. Asjakohatud on A. Streltsovi viited EVR-le. EVR ei ole kohustusliku iseloomuga ega loo vahistatule õigusi ja kohustusi.
  2. Tartu Ringkonnakohtu 26.03.2010 määrusega tagastati A. Streltsovi apellatsioonkaebus haldusasjas nr 3-09-2230 kahju hüvitamise nõude osas ning liideti haldusasjad nr 3-09-2324 ja 3-09-2230 ühte menetlusse (haldusasi nr 3-09-2230). 4 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
  4. ja
  5. detsembri 2009 otsused tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebused rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsustes toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsioonkaebustele järgmist. Sisuliselt ei ole kaebaja vastu vaielnud sellele, et ta pole täitnud korraldusi tõusta püsti, panna käed seljale ja öelda oma nimi. Samas leiab kaebaja, et selliste korralduste andmise on tema inimõiguste rikkumine. Ringkonnakohus taolise seisukohaga ei nõustu. VangS § 67 p 1 alusel on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 kohaselt on kinnipeetav isik kohustatud täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja, kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja –teenistujate seaduslikele korraldustele. Sama kodukorra p 7.3 sätestab, et kinni peetavad isikud on kohustatud loenduse ajal ametnike kambrisse sisenemisel püsti tõusma, hoidma käsi selja taga ning seisma oma korrastatud voodi kõrval või ametniku korraldusel mujal. Viru Vangla kodukorra p 7.5 alusel küsib loendust teostav vanglaametnik kinni peetava isiku ees- ja perekonnanime ja kontrollib isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et kaebaja poolt vaidlustatud käskkirjad on õiguspärased, nende andmisel on järgitud distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid ja käskkirjades toodud rikkumised on kaebaja poolt toime pandud. Samuti on käskkirjades motiveeritud ka seda, miks tuleb kaebajale toimepandud distsiplinaarsüütegude eest määrata just selline karistus. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebustega, mille kohaselt halduskohus on jätnud kontrollimata selle, kas Viru Vangla kodukord on õiguspärane. HKMS § 25 lg 4 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Antud juhul on kaebaja esitanud kaebuse vaidlustatud käskkirjade tühistamiseks ja talle mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Kaebaja ei ole esitanud taotlust tunnistada Viru Vangla kodukord kas täielikult või osaliselt õigusvastaseks. Seega puudus halduskohtul õigus ja vajadus kontrollida Viru Vangla kodukorra seaduspärasust. Seega ei saa kaebaja väita, et kuna kodukord on õigusvastane, siis on tal õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Asjakohatud on kaebaja viited Euroopa vanglareeglistiku rikkumisele. VangS § 4 lg 2 kohaselt allutatakse kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Antud juhul on Viru Vangla kodukorras kehtestatud piirangud ja nõuded kooskõlas VangS sätetega ja ei saa kuidagi mõjutada kaebaja õigusi. Arvestades kaebaja poolt toimepandud distsiplinaarüleastumiste arvu ja seda, et eelnevad karistused ei ole kaebajat mõjutanud mitte jätkama uute distsiplinaarrikkumiste toimepanemist, siis on vastustaja õigustatult karistanud teda toimepandud distsipliinirikkumiste eest kartserisse paigutamisega. Õiguspärane kartserisse paigutamine ei saa kuidagi olla vastuolus vanglareeglistikuga. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et vaidlustatud käskkirjade alusel määratud karistustest on täitmisele pööratud ainult Viru Vangla direktori 28.07.2009 käskkiri nr 6.-3/1779-D. 5 Kuna kaebus jääb rahuldamata kõikide vaidlustatud käskkirjade puhul, siis jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks, kuna selle tekkimine ei ole tõendamist leidnud. Maili Lokk Einar Vene 6 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.