KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht
(2006)2 Euroopa vanglareeglistiku kohta (EVR), mille kohaselt on isikutel, kellelt on võetud vabadus, õigus nende inimõigusi austavale kohtlemisele, nad säilitavad kõik õigused, mis ei ole neilt seaduslikult ära võetud. Kuna Viru Vangla kodukorras pole midagi öeldud eeluuritava staatuse kohta, rikub kodukord kaebaja õigusi. Vangla korraldab kaebajaga keelatud katseid, kui käsib tal öelda perekonnanime, püsti tõusta ja paneb kaebaja käed selja taha kinni. Kartserikaristusega tekitati kaebajale moraalset ja füüsilist kahju, ta tervis on halvenenud, mistõttu tuleb talle tekitatud kahju hüvitada. Halduskohus rikkus uurimispõhimõtet, kui jättis tähelepanuta sõna „pereklitška“ õige tähenduse. Viru Vangla ja halduskohus ei ole lasknud kaebajal ennast distsipliinirikkumise süüdistuses isiklikult või kaitsja abiga kaitsta, võimaldada tunnistajate kaasamist ning nende küsitlemist. Määratud karistused ei ole proportsionaalsed süüteoga. Üksikvangistust tohib karistusena kasutada üksnes erandlikel juhtudel ja kindla tähtajaga. Kaebaja viibib juba üle aasta kartseris.
- Viru Vangla vastuses paluti apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuste põhjenduste kohaselt ei ole halduskohus materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldanud ega kohtumenetluse norme rikkunud. Halduskohtul puudus vajadus kontrollida Viru Vangla kodukorra õiguspärasust, sest seda ei ole A. Streltsov vaidlustanud. Kodukorras ei ole vajalik sätestada kinnipeetava ja vahistatu staatust, kuna need on sätestatud vangistusseaduses. Asjakohatud on A. Streltsovi viited EVR-le. EVR ei ole kohustusliku iseloomuga ega loo vahistatule õigusi ja kohustusi. A. Streltsovi karistused ei olnud ebaproportsionaalsed ja õigustamatud, sest tema puhul on tegemist süstemaatilise distsipliinirikkujaga, keda on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, kuid see ei ole teda mõjutanud hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest, mistõttu ühegi teise 3 distsiplinaarkaristuse kohaldamine poleks olnud eesmärgipärane. A. Streltsovi ei ole karistatud maksimummääras. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
- veebruari 2010 otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsustes toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsioonkaebustele järgmist. Sisuliselt ei ole kaebaja vastu vaielnud sellele, et ta pole täitnud korraldusi tõusta püsti, panna käed seljale ja öelda oma nimi. Samas leiab kaebaja, et selliste korralduste andmine on tema inimõiguste rikkumine. Ringkonnakohus taolise seisukohaga ei nõustu. VangS § 67 p 1 alusel on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 kohaselt on kinnipeetav isik kohustatud täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja, kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja –teenistujate seaduslikele korraldustele. Sama kodukorra p 7.3 sätestab, et kinni peetavad isikud on kohustatud loenduse ajal ametnike kambrisse sisenemisel püsti tõusma, hoidma käsi selja taga ning seisma oma korrastatud voodi kõrval või ametniku korraldusel mujal. Viru Vangla kodukorra p 7.5 alusel küsib loendust teostav vanglaametnik kinni peetava isiku ees- ja perekonnanime ja kontrollib isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et kaebaja poolt vaidlustatud käskkirjad on õiguspärased, nende andmisel on järgitud distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid ja käskkirjades toodud rikkumised on kaebaja poolt toime pandud. Samuti on käskkirjades motiveeritud ka seda, miks tuleb kaebajale toimepandud distsiplinaarsüütegude eest määrata just selline karistus. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebustega, mille kohaselt halduskohus on jätnud kontrollimata selle, kas Viru Vangla kodukord on õiguspärane. HKMS § 25 lg 4 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Antud juhul on kaebaja esitanud kaebuse vaidlustatud käskkirjade tühistamiseks ja talle mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Kaebaja ei ole esitanud taotlust tunnistada Viru Vangla kodukord kas täielikult või osaliselt õigusvastaseks. Seega puudus halduskohtul õigus ja vajadus kontrollida Viru Vangla kodukorra seaduspärasust. Tulenevalt Riigikohtu halduskolleegiumi 31.10.2007 otsusest haldusasjas nr 3-3-1-54-07 saab asuda seisukohale, et viru Vangla kodukord ei ole õigustloov akt, vaid haldusakt (üldkorraldus) ning seega ei saa halduskohus kontrollida selle põhiseaduspärasust sarnaselt õigustloovate aktidega HKMS § 25 lg 9-10 alusel. Seega ei saa kaebaja väita, et kuna kodukord on õigusvastane, siis on tal õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Asjakohatud on kaebaja viited Euroopa vanglareeglistiku rikkumisele. VangS § 4 lg 2 kohaselt allutatakse kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Antud juhul on Viru Vangla kodukorras kehtestatud piirangud ja nõuded kooskõlas VangS sätetega ja ei saa kuidagi mõjutada kaebaja õigusi. Arvestades kaebaja poolt toimepandud distsiplinaarüleastumiste arvu ja seda, et eelnevad karistused ei ole kaebajat mõjutanud mitte jätkama uute distsiplinaarrikkumiste toimepanemist, siis on vastustaja õigustatult karistanud teda toimepandud 4 distsipliinirikkumiste eest kartserisse paigutamisega. Õiguspärane kartserisse paigutamine ei saa kuidagi olla vastuolus vanglareeglistikuga. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja apellatsioonkaebuses esitatuga, et halduskohus rikkus menetlusnorme sellega, et ei võimaldanud kaebajal tunnistajate kaasamist. 02.02.2010 kohtuistungi protokollist ei nähtu, et kaebaja oleks taotlenud tunnistajate ülekuulamist seoses tema kaebuste arutamisega. Samas on kaebaja ise saanud kohtuistungil anda oma ütlusi seoses kaebustega. Seoses kaebaja väitega, et talle ei võimaldatud kaitsjat, peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kohtud on jätnud kaebaja taotlused riigi õigusabi saamiseks rahuldamata ja sellist keeldumist on aktsepteerinud ka Riigikohus, kuna jättis tema määruskaebuse menetlusse võtmata leides, et see on ilmselgelt põhjendamatu. Kuna vaidlustatud käskkirjad on õiguspärased, siis on halduskohus õigesti jätnud rahuldamata kaebaja kaebused selles osas, milles ta nõudis nendega tekitatud kahju hüvitamist. Maili Lokk Einar Vene 5 Agu Timmi