← Eesti

2-11-12474/3

Obsah (7)§ 420§ 313§ 322§ 407§ 138§ 142§ 149

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Otsuse tegemise aeg ja koht 20.04.2011.a., Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number Tsi

§ 420lg 1 kohaselt hageja, kelle kohalolekul on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust 1

(2)kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue AS TK esitas 18.03.2011.a. Harju Maakohtule hagi VI ja JI vastu solidaarses võla ja viivise nõudes. Menetluse käik Kohus loeb kostjale JI´le hagimaterjalid kätteantuks

§ 313lg 1 alusel.

Kostjale on materjalid koos kirjaliku vastuse nõudega edastatud 29.03.2011.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole Kohus loeb kostjale VI´le hagimaterjalid kätteantuks

§ 313lg 1 alusel.

Kostja aadressil on materjalid koos kirjaliku vastuse nõudega edastatud kostjaga ühes eluruumis elavale isikule 29.03.2011.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega.

§ 322

lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 14 päeva pärast kohtuteate kättesaamist. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohtu põhjendused

§ 407

lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Liiklusseaduse § 202 lg 1 ja 2 sätestavad juhud, millal võib sõiduki paigaldada lähimasse valvekohta. Nimetatud paragrahvi lg 4 kohaselt sõiduk tagastatakse omanikule või tema volitatud isikule viivitamatult pärast sõiduki teisaldamise ja hoidmise kulude tasumist. Liiklusseaduse § 202 lg 7 sätestab, et sõiduki lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulud hüvitab selle juht, omanik või valdaja Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ja määrades. Sõiduki hoiukohta või politseiasutusse toimetamisest teatatakse kohe politsei korrapidamisteenistusele ja kirjalikult sõiduki omanikule, valdajale või nende seaduslikule esindajale. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning taganeda lepingust ja öelda lepingu üles, p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. 2

(2)Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, muu hulgas esindaja ja kättetoimetamise kulud, kui hageja esitab kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Kooskõlas

§ 138

lg 1, lg 2, § 144 lg 1 ja 2, § 162 lg 1, lg 2 ja § 1741 ja arvestades tsiviilasjas tehtud menetlustoimingute mahtu peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena riigilõiv 319,55 eurot ja hageja õigusabikuludest 200,00 eurot. Kohus selgitab, et kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (

§ 142

lg 1).

§ 142

lg 1 sätestab, et kajalt ja menetluse taastamise avalduselt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15,98 eurot ja mitte rohkem kui 6391,16 eurot.

§ 149

lg 2 kohaselt kajalt kautsjon makstakse eelnevalt kohtu, kellelt menetlustoimingu tegemist soovitakse, selleks ettenähtud kontole.

§ 149

lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, lg 5 järgi kaja täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjon tagastatakse ka juhul, kui avaldus jäetakse menetlusse võtmata, samuti siis, kui avaldus või hagi jäetakse läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Liili Lauri Kohtunik 3

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.