3-10-1026/25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Ivo Pilving, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2010, Tartu Haldusasja number 3-10-1026 Haldusasi Vadim Poslavski kaebus Tartu Vangla toimingu (15.04.2010 kambri läbiotsimine) õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. septembri 2010 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Vadim Poslavski apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
3. detsember 2010 Menetlusosalised Kaebaja - Vadim Poslavski Vastustaja - Tartu Vangla, esindaja Marju Altsaar RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
4. septembri 2010 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates
5. detsembrist
6. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
7. Vadim Poslavski esitas 20.04.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 15.04.2010 toimingu, kambri nr x läbiotsimine, õigusvastasuse kindlakstegemiseks, sest läbiotsimise käigus alandati tema inimväärikust seoses tualeti kasutamise privaatsuse rikkumisega.
8. Kaebuse kohaselt viibis V. Poslavski tualetis palja ülakehaga kui läbiotsimise teostajad avasid tualeti ukse ja andsid talle korralduse tualetist väljumiseks. Kuna ta soovis tualeti kasutamist privaatselt lõpetada, püüdis ta ust sulgeda, mida tal ei võimaldatud. Kaebaja pidi läbiotsimise teostajate ees viibima alasti ning tualeti kasutamise lõpetama nii et uks oli avatud. Sellega rikuti tema inimväärikust. Kaebaja privaatsuse rikkumist ei saa õigustada võimaliku õiguserikkumise toimepanemisega. Kaebuse esitamise põhjendatud huviks märkis kaebaja kahju hüvitamise nõude esitamise soovi.
9. Tartu Vangla palus jätta V. Poslavski kaebuse rahuldamata kuna see on põhjendamata. Vastuväidete kohaselt ei riivatud kaebaja privaatsust kuna kaebaja lõi ise olukorra, mis tema väidete kohaselt rikkus inimväärikust. V. Poslavski viitis aega WC potil istudes ja suitsetades, takistades sellega läbiotsimise teostamist ning solvas vanglaametnikke neile korraldusi andes. Läbiotsimist teostati õigusaktidega sätestatud korras. WC uks oli avatud ainult niipalju, et omada kontrolli kaebaja käitumise üle. Kaebaja inimväärikust ei alandatud. Vastustaja ametnikud ei otsinud kaebajat läbi ega andnud talle korraldust riiete seljast võtmiseks. Selle tõttu ei saadudki tema inimväärikust alandada. Kambri kolmel järjestikusel päeval läbiotsimine oli vajalik seetõttu, et avatud osakondades viibivad kinnipeetavad võtavad pärast läbiotsimist hoiule teistes kambrites viibivate kinnipeetavate keelatud esemeid või muretsevad endale keelatud asju, kuna arvavad, et nende kambris läbiotsimist niipea uuesti ei teostata. HALDUSKOHTU LAHEND
10. Tartu Halduskohus jättis
11. septembri 2010 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole tõendatud, et ebameeldivused, mida kinnipeetav pidi taluma seoses läbiotsimistega, ületavad piiri, mis eristab läbiotsimisega kaasnevaid ebamugavusi piinavast, julmast või väärikust alandavast kohtlemisest. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et kinnipeetavad peavad vangla julgeoleku huvides taluma nii eesmärgipäraseid läbiotsimisi kui ka nende tavapäraseid tagajärgi. Kaebajal puudus õiguslik alus korralduse täitmise asemel WC uks sulgeda. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 68 lg 1 alusel oli vastustajal õigus läbiotsimiseks. Kaebuses ja kaebaja poolt kohtuistungil antud seletusega on tõendatud, et selle asemel, et asuda täitma temale antud seaduslikku korraldust, väljuda kambrist, astus kaebaja vanglaametnikega diskussiooni korralduse õiguspärasuse üle. Vanglaametnike P.-K. K. ja O. S. seletustega on tõendatud, et WC uks avati 15-20 cm uksepiidast. Kuna läbiotsimiste eesmärgiks on üldjuhul leida ja ära võtta keelatud ese või aine, siis ei ole see kaebaja privaatsuse rikkumine. Läbiotsimist teostasid kaebajaga samast soost isikud. O. S. seletusega on tõendatud, et WC kasutamise ajal kaebaja suitsetas ja solvas ametnikke venekeelsete ebatsensuursete väljenditega. Seega ei ole tõendatud, et kaebaja poolse korralduse täitmise viibimise põhjustasid terviseprobleemidest tingitud toimingud. Kaebaja inimväärikust ei ole alandatud sellega, et ta pidi ametnike ees viibima alasti. Vanglaametnike seletuste kohaselt oli kaebajal seljas vangla riietus. Sõltumata sellest, kas kaebaja oli palja ülakehaga või mitte, ei muuda see asjaolu läbiotsimise teostamist õigusvastaseks. Kuna läbiotsimist teostati kell 9.30, siis ei saa vastustaja ametnikud olla vastutavad selle eest, et kaebaja ise väidetavalt otsustas olla kambris palja ülakehaga. Kinnipeetav peab olema teadlik, et vangla ametnikud võivad iga hetk tulla kambrit läbi otsima. Eluruumi läbiotsimisest ei ole vaja kinnipeetavale eelnevalt teatada. Tuginedes VangS § 68 lg-le ei ole vastustaja toiming õigusvastane ka seetõttu, et läbiotsimist teostati kolmel päeval järjest. 15.04.2010 aktiga nr 577 on tõendatud, et kaebaja kambri läbiotsimine oli eesmärgipärane, kuna läbiotsimise käigus avastati WC riiuli pealt katkine taskupeegel, mis hävitati. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
12. V. Poslavski esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
13. septembri 2010 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada tema kaebus. 2 Apellatsioonkaebuse kohaselt ei vasta halduskohtu järeldused faktilistele asjaoludele. Läbiotsimist teostavad ametnikud oleksid pidanud ära ootama, kuni kaebaja tualeti kasutamise lõpetab ja hoidma sel ajal ukse kinni. Privaatsus on eraelu ja võimalus olla omaette. Tualeti kasutamine on privaatsust nõudev toiming. Halduskohus unustas, et privaatsuse rikkumine ei saa olla õigustatud sihtotstarbeliste või plaaniliste läbiotsimistega. Ametniku solvamine ja eluruumis suitsetamine on vangla sisekorra rasked rikkumised, mille kohta oleksid läbiotsimise teostajad pidanud koheselt ettekande koostama ja alustama distsiplinaarmenetlust. Vangla pole kohtule esitanud materjale, mis neid ametnike väiteid kaebaja käitumise kohta kinnitaks. Kaebaja ei suitseta jaanuarist
14. Tualetiuks oli pärani lahti ja kaebaja nägi, kuidas kambrikaaslane läks kambrist välja ja kindlasti nägi kambrikaaslane ka kaebajat tualetis. Vangla ametnikud tegid nimelt tualetiukse pärani lahti, et kaebajat alandada, seda oli näha nende käskude ja kogu nende käitumise järgi. Kaebaja oli sunnitud tualetitoimingud lõpetama vanglaametnike juuresolekul ja see alandas ning solvas teda tugevalt. Asjaolu, et tualetist leiti ja võeti ära purunenud peegel, ei anna veel alust väita, et kaebaja oleks saanud selle hävitada, kui teda poleks jälgitud.
15. Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole halduskohus ebaõigesti tõendeid hinnanud ning ükski apellatsioonkaebuses toodud põhjendustest ei ole halduskohtu otsuse tühistamise aluseks. Kohtumenetluse käigus kogutud tõendite ja kaebaja enda sõnadega on tõendatud, et V. Poslavskile anti korraldus oma toimingud tualetis lõpetada ning seejärel kambrist väljuda. Kuna täielikus privaatsuses tualeti kasutamine kannatusi ja ebameeldivusi ei tekita, siis on asjaolu, et vanglas läbiotsimise ajal tualetis olles ust täielikult sulgeda ei saa, just see ebameeldivus, mis kaasneb paratamatult vangistuses viibimisega ja mida kinnipeetav on VangS § 41 lg-st 1 tulenevalt sunnitud taluma. Samas ei tekita selliselt tualeti kasutamine ilmselgelt kannatusi ega ebameeldivusi sellisel määral, mis ületaks kannatuste miinimumtaset ja annaks põhjust rääkida inimväärikuse alandamisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
17. septembri 2010 otsus tuleb jätta muutmata ja V. Poslavski apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid oma otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega nagu ei oleks vangla ametnikud lubanud kaebajal lõpetada oma toiminguid WC-s. Valvurid kinnitasid, et kaebajal lubati oma toimingud lõpetada ja pärast seda kambrist väljuda. Vastupidist ei ole väitnud ka kaebaja Ringkonnakohtu arvates ei ole kaebaja poolt tõendatud asjaolu, et WC uks oli pärani lahti. Kindlasti ei oleks seda saanud kinnitada ka kambrikaaslane, kelle ülekuulamist kaebaja taotles. Viimasele anti korraldus kambrist lahkuda ja ta täitis selle. Vanglaametnike seletustega (tl 167-17) on tõendatud, et WC uks oli lahti 15-20 cm ulatuses, et ametnikel oleks võimalik jälgida selles toimuvat. Kaebajal oli keelatud esemete olemasolu korral võimalik need WC tualeti potist alla lasta ja selle tegevuse takistamiseks oli ametnikel õigus jälgida WC-s toimuvat. Seega ei toimunud WC ukse lahti jätmine kaebaja alandamise eesmärgil. Seega ei ole tõendatud kaebaja väidetud inimväärikuse alandamine. kaebaja peab seoses vangistuses viibimisega kannatama ebamugavusi, mis sellega paratamatult kaasnevad. Sellised ebamugavused leiavad kindlasti aset seoses läbiotsimisega, kuid ilma läbiotsimiseta pole vastustajal võimalik tagada julgeolekut vanglas. 3 Asjaolu, et ametnike väitel kaebaja suitsetas WC-s ja solvas neid ebatsensuursete väljenditega, ei oma tähtsust asja lahendamisel. See, kas iga distsipliinirikkumise puhul algatatakse distsiplinaarmenetlus, on vastustaja otsustada. Antud juhtumil ei ole peetud otstarbekaks algatada distsiplinaarmenetlust. Seda, et läbiotsimine oli põhjendatud, kinnitab ka see, et WC riiuli pealt leiti katkine taskupeegel. Ilma ametnike jälgimiseta oleks kaebajal olnud võimalik see WC potist alla lasta. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud põhjustel on halduskohus õigustatult jätnud kaebaja kaebuse rahuldamata. Maili Lokk Ivo Pilving 4 Agu Timmi