KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Einar Vene, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 9. november 2010, Tartu Haldusasja number 3-10-1309 Haldusasi V

) §

1. Põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamisel märkis kaebaja preventiivse huvi ja kavatsuse esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue.
2. Viru Vangla kirjalikus vastuses paluti kaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt toimusid vanglas 11.05.2010 ja 19.05.2010 remonditööd, mille teostamise ajaks lukustati julgeolekukaalutlustel osakonna S7 kambrite uksed. Kambrite lukustamine oli vangla julgeoleku tagamiseks remonditööde teostamise ajal põhjendatud ja proportsionaalne meede, muul viisil ei olnud vanglas viibivate isikute julgeoleku tagamine võimalik. Kambrite uksed avati peale remonditööde lõppu, mistõttu ei piiratud kaebaja liikumisvabadust rohkem, kui see hädavajalik oli. Kuna vangla julgeoleku tagamine kaalub üles kambrisse lukustamisega kaasnevad piirangud, oli valitud abinõu mõõdukas. Osakondade lukustamine toimus õiguspäraselt ning kaebaja õigusi ei ole rikutud. HALDUSKOHTU LAHEND
3. Tartu Halduskohus jättis
4. juuli 2010 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kaebaja lukustatud kambrisse paigutamise aluseks olevad Viru Vangla 11.05.2010 korraldus nr 1.1-4/187 ja 18.05.2010 korraldus nr 1.1-4/217 antud selleks pädeva isiku poolt, need sisaldavad viiteid asjakohaste õigusaktide kehtivatele sätetele ja on nende ning haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-des 55 ja 56 kehtestatud vorminõuetega kooskõlas. Mõlema korralduse faktiliseks aluseks olevad viited osakondades toimuvatele paigaldus- ja remonditöödele võimaldavad üheselt aru saada, mis tingis piirangu kehtestamise vajaduse.

§ 66

lg 1 kohaselt tuleb vanglal korraldada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Justiitsministri 30. novembri 2000 määrusega nr 72 kehtestatud Vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSE) § 641 p 8 kohaselt on kinnipeetavale keelatud tööriistad ja ehitusmaterjal. Mõlemal vaidlusalusel juhul oli tegemist töödega, milliste puhul kasutati nii tööriistu kui ehitusmaterjale. Terve osakonna kambrite lukustamise korral on küll tegemist suure hulga kinnipeetavate liikumis- ja suhtlemisvabadusele suunatud piiranguga, mis eeldab vahetut ja olulist põhjust, kuid mõlemal käsitletaval juhul oli see vangla ja seal viibivate isikute üldise julgeoleku tagamise vajadusest lähtuvalt vaieldamatult olemas. Kambrite lukustamine kestis kummalgi korral vaid veidi enam kui kaks tundi. Seega oli see püstitatud eesmärgi suhtes nii vajalik kui ka igati mõõdukas vahend ega saanud kinnipeetavaid ülemääraselt piirata. Ükski esitatud väidetest ja tõenditest ei anna alust arvata ka seda, et rikuti võrdse kohtlemise või mistahes muud õiguse üldtunnustatud põhimõtet. Rakendatud meetme otstarbekuse üle otsustamiseks halduskohtul aga õigus puudub.

§-le 41 tuginemisel on kaebaja jätnud tähelepanuta asjaolu, et selle paragrahvi teine lõige näeb ette kinnipeetava vabaduse allutamise seaduses toodud piirangutele ning lubab vangla julgeoleku kaalutlustel kohaldada ka selliseid piiranguid, mida pole seaduses konkreetselt sätestatud. Ühe või mitme osakonna kõigile kinnipeetavatele suunatud haldusakt on oma loomult HMS § 51 lg-s 2 märgitud üldkorraldus, mille puhul pole haldusorganil HMS § 40 lg 3 p 6 kohaselt kohustust menetlusosaliste arvamuse ja vastuväidete ärakuulamiseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. S. Jerin esitas apellatsioonkaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu
2. juuli 2010 otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus rikkunud kohtumenetluse norme, kui jättis välja nõudmata ja uurimata kaebaja taotletud tõendid (videosalvestused). Halduskohus ei taganud kaebajale konstitutsiooni poolt garanteeritud õigust reaalsele ja efektiivsele kaitsele. Ebaõige ning põhiseaduse (edaspidi PS) ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga (edaspidi EIÕK) on vastuolus halduskohtu seisukoht, et vanglal oli antud juhul õigus laiaulatuslikuks diskretsiooniks, sest diskretsiooniotsuse tegemisel ei ole õigust väljuda seaduse piiridest. Halduskohtu viide HMS §-le 54 on puudulik, sest seal on sätestatud ainult haldusakti õiguslikkuse eeldus. Arvestamata on jäetud, et täidetud pidid olema ka HMS §-des 55-57 toodud nõuded. Vanglaametniku poolt antud käsklused sulgeda kambrid on ebaseaduslikud, kuna neil ei ole viidet õigusaktile, millest nad tulenevad ja neid käske jagav ametnik ei ole vangla direktori volitustes. 2 Asjakohatud on halduskohtu viited

§ 66lg-le 1 ja VSE § 641 p-le 8.

Ei ole sellist seadust, et inimesed suletakse kambritesse remondi teostamiseks. Alusetu ja asjassepuutumatu on vangla viide HMS § 40 lg 3 p-le

2. Viru Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuse kohaselt ei ole halduskohus materiaalõiguse normi ebaõigesti kohaldanud, tõendeid ebaõigesti hinnanud või kohtumenetluse normi oluliselt rikkunud. Kaebaja taotletud videosalvestuste vaatamine ei olnud asja lahendamiseks vajalik. Vangla on esitanud tõendid remonditööde toimumise, iseloomu ja nende aja kohta, mistõttu videosalvestuste asja juurde mittevõtmine ei mõjutanud kohtuotsust ega rikkunud kaebaja õigusi. Osakonnas S7 toimunud remonttööde ajaks oli vangla julgeoleku tagamiseks vajalik ja põhjendatud osakonnas kambrite lukustamine. Kambrite lukustamine otsustati kirjalikult selleks pädeva isiku poolt. Korraldustes on viidatud õiguslikule alusele ja esitatud põhjendus, miks kambrite lukustamine on vajalik, korraldustes sisaldub ka vaidlustusviide. Seega vastasid korraldused haldusmenetluse seaduse nõuetele ja nendega ei rikutud kaebaja õigusi ja väärikust. Halduskohtu viited

§ 66lg-le 1 ja VSE § 641 p-le 8, samuti HMS § 40 lg 3 p-le 6 on asjakohased.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
2. juuli 2010 otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid oma otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et halduskohus on rikkunud kohtumenetluse norme sellega, et jättis rahuldamata kaebaja taotluse videosalvestiste uurimiseks. Asjas puudub vaidlus selle üle, et 11.05.2010 ja 18.05.2010 toimusid Viru Vangla osakonnas S7 remonttööd, mille läbiviimise ajaks sulgeti kambrite uksed. Kaebaja ei ole väitnud, et remonttöid ei teostatud ja kambrite uksed sulgeti põhjuseta. Seega ei oma videosalvestised asjas tõenduslikku tähtsust ja halduskohus jättis need õigustatult välja nõudmata ja uurimata. Samuti on alusetu kaebaja viide HMS §-de 55-57 rikkumisele. Vaidlustatud korraldustes on märgitud haldusaktide andmise faktilised ja õiguslikud alused. Välja on toodud kaalutlused, miks oli vajalik kambrite lukustamine. Selle eesmärgiks oli tagada vangla julgeolek. Samuti on haldusaktides viidatud

§ 8lg-le 2.

Haldusaktides on välja toodud ka vaidlustamisviide.

§ 41lg 2 kohaselt kinnipeetava vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele.

Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangust, võib vangla kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama eesmärgile ning inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Seega puudub alus kaebaja väitel, et tegemist on

§ 41

rikkumisega, kuna piirang oli vajalik vangla julgeoleku tagamiseks ja selline piirang on otseselt seaduses ette nähtud. Vaidlustatud haldusaktid ei rikkunud kaebaja õigus ega riivanud tema väärikust. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada ka seda, et sarnasesse olukorda olid paigutatud kõik S7 osakonnas viibinud kinnipeetavad ja seega ei olnud kaebajat paigutatud ka ebavõrdsemasse olukorda võrreldes teiste kinnipeetavatega. Asjakohatud on kaebaja viited sellele, et vaidlustatud haldusaktid on antud ebapädeva isiku poolt. Vaidlustatud haldusaktid on allkirjastanud M. K. julgeosakonna juhataja direktori 3 asetäitja vangistuse alal ülesannetes. Tegemist on ametnikuga, kes kõige otsesemalt vastutab julgeoleku eest vanglas. HMS § 8 lg 2 kohaselt määratakse haldusorganisiseselt isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel. Pealegi on Viru Vangla põhimääruse § 4 lg 2 p 7 alusel vangla direktoril õigus anda kirjalikke või suulisi korraldusi, mis on täitmiseks kohustuslikud vangla teenistujatele. Kindlasti on direktori asetäitjal vangistuse alal volitus anda välja vaidlustatud haldusakte. Ivo Pilving Einar Vene 4 Agu Timmi