← Eesti

3-10-2097/28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-2097 Haldusasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 16.04.
  2. a käskkirja nr 6.-3/742-D tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 23.11.
  3. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Viru Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  4. aprill 2011 Menetlusosalised Kaebaja – Romeo Kalda Vastustaja – Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 23.11.
  5. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikust teatavakstegemisest, s.o kuni
  6. maini
  7. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  8. Viru Vangla 16.04.
  9. a käskkirjaga nr 6.-3/742-D karistati Romeo Kaldat vangistusseaduse (VangS) § 67 p-s 2 sätestatud nõuete rikkumise eest distsiplinaarkorras kaheks ööpäevaks kartserisse paigutamisega, kuna ta esitas vanglale 22.03.2010 alusetu taotluse Viru Vangla laos isikliku televiisori purunemise asjaolude väljaselgitamiseks ning sellega takistas vanglateenistuse ametnike kohustuste täitmist. Vastustaja väitel oli R. Kaldale 1 teada asjaolu, et televiisori purunemist ei põhjustanud Viru Vangla, vaid kaebaja enda tegevus.
  10. R. Kalda esitas 08.08.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vangla 16.04.
  11. a käskkirja nr 6.-3/742-D tühistamist. Kaebuse kohaselt on R. Kaldal tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 14 ja VangS § 11 lg-st 4 õigus esitada taotlusi Viru Vanglale ning teda ei saa selle eest karistada distsiplinaarkaristusega. R. Kalda leiab, et tal oli õigus pöörduda Viru Vangla poole tulenevalt põhiseaduse (PS) §-dest 14 ja
  12. HALDUSKOHTU LAHEND
  13. Tartu Halduskohus rahuldas R. Kalda kaebuse 23.11.
  14. a otsusega ja tühistas Viru Vangla 16.04.
  15. a käskkirja nr 6.-3/742-D. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole kohtupraktikas vanglaametnikke segavaks käitumiseks loetud kinnipeetavate poolt nende aadressil tehtud kriitilisi märkusi. Käesoleval juhul ei saa R. Kalda 22.03.2010 Viru Vanglale esitatud taotlust isikliku televiisori vangla laos purunemise asjaolude väljaselgitamiseks käsitleda vanglaametnike kohustuste täitmise takistamisena VangS § 67 lg 2 mõistes. R. Kaldal oli õigus pöörduda kirjalikus vormis taotlusega Viru Vangla poole VangS § 11 lg 4 alusel. R. Kalda 22.03.
  16. a taotlus vastas HMS § 14 lg-s 3 sätestatud nõuetele. Viru Vangla oleks pidanud lahendama kaebaja taotluse, milles kinnipeetav palus isikliku televiisori vangla laos purunemise asjaolude väljaselgitamist. HMS ja VangS ei sätesta distsiplinaarmenetluse algatamist isiku vastu, kes on avalduse või taotluse esitamisega haldusorganile algatanud haldusmenetluse. VangS § 63 lg 1 esimese lause kohaselt võib kinnipeetavale distsiplinaarkaristusi kohaldada vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest. Seega peab vangla distsiplinaarmenetluses tuvastama nii õigusakti rikkumise objektiivse koosseisu kui ka süü. Antud juhul ei ole tõendatud, et kaebaja esitas vanglale alusetu taotluse süülise käitumise läbi. Süü puudumise tõttu oli R. Kalda karistamine õigusvastane. Lisaks ei oleks kaebajale määratud distsiplinaarkaristus proportsionaalne ka juhul, kui oleks tuvastatud, et vaidlusalune televiisor on purunenud kaebaja käitumise tõttu. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  17. Viru Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti hinnanud tõendeid ja oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on Viru Vangla 21.04.
  18. a haldusaktist nr 6-10/11311-1 üheselt arusaadav, et R. Kalda 22.03.
  19. a taotluse menetlemise käigus on kogutud täiendavaid tõendeid ja kõiki neid kogumis hinnates on jõutud järeldusele, et R. Kalda televiisor on purunenud muudel asjaoludel, mitte Viru Vangla laos hoiustamisel. Seega on ebaõige halduskohtu seisukoht, et Viru Vangla ei ole lahendanud R. Kalda 22.03.
  20. a taotlust vangla laos televiisori purunemise asjaolude välja selgitamise osas. Viru Vangla ei pea asjakohaseks halduskohtu viidet varasemale kohtupraktikale, kuna antud juhul ei olnud tegemist pelgalt kinnipeetava poolt tehtud kriitilise märkusega, vaid pahatahtlikult esitatud alusetu taotlusega, mille menetlemiseks tuli läbi viia haldusmenetlus. Halduskohus on jätnud arvestamata, et R. Kaldat ei ole distsiplinaarkorras karistatud mitte taotluse esitamise eest, vaid pahatahtlikult alusetult esitatud taotlusega põhjustatud VangS § 67 lg 2 rikkumise eest. 2 Viru Vangla on halduskohtule esitanud tõendeid, millest nähtub, et R. Kalda oli enne 22.03.
  21. a taotluse nr 6-10/1131 esitamist isikliku televiisori purunemise asjaoludest teadlik ning seega oli tegemist alusetult esitatud taotlusega. Kohus ei ole esitatud tõendeid hinnanud ega kohtuotsuses põhjendanud, millistele tõenditele tuginedes on jõutud järeldusele, et tegemist ei olnud pahatahtlikult alusetult esitatud taotlusega. Alusetute taotluste pahatahtlik esitamine on käsitletav VangS § 67 lg-s 2 sätestatud nõude rikkumisena, sest vanglateenistuse ametnik peab kulutama ressurssi alusetu taotluse menetlusele, kuigi saanuks sel ajal täita muid olulisi töökohustusi. Antud haldusasja raames ei oma tähtsust, kelle käitumise tõttu televiisor tegelikult purunes. Tähtsust omab, kas R. Kaldale olid isikliku televiisori purunemise asjaolud enne 22.03.
  22. a taotluse esitamist teada. Oluline on, kas alusetu taotluse esitamisega on kinnipeetav rikkunud VangS § 67 p 2 ning kas sellise rikkumise toime panemise eest distsiplinaarkaristusena kaheks ööpäevaks kartserisse paigutamine on proportsionaalne. Viru Vangla palub kohtul R. Kaldalt välja mõista vangla poolt tasutud riigilõiv summas 250 krooni.
  23. R. Kalda palub jätta Viru Vangla apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on halduskohtu otsus õiguspärane ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei saa olla apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks. Vastuseks apellatsioonkaebusele leiab R. Kalda järgmist. Distsiplinaarkaristus määrati R. Kaldale enne, kui lahendati tema 22.03.2010 esitatud taotlus. Sisuliselt on juba 23.03.
  24. a ettekandes väidetud, et R. Kalda esitas alusetu taotluse, kuigi siis ei olnud veel alustatud haldusmenetlust televiisori purunemise asjaolude välja selgitamiseks. Ebaõige on Viru Vangla väide, et taotlus oli esitatud pahatahtlikult ning alusetult. Kinnipeetava poolt vanglale esitatud taotlus haldusmenetluse algatamiseks ei kvalifitseeru ametnike kohustuste täitmise takistamiseks ja teiste isikute häirimiseks. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus REC

(2006)2 Euroopa vanglareeglistiku kohta p 70.4 keelab vangide karistamise taotluste esitamise eest vanglale. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, millised tõendid on kohus jätnud hindamata või milles seisnes tõendite ebaõige hindamine. Seega on Viru Vanglal täitmata HKMS § 32 lg 1 p-s 6 sätestatud kohustus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 23.11.
  2. a otsus tuleb jätta muutmata ning Viru Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata. Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
  3. Antud asjas on vajalik anda vastus küsimusele, kas R. Kalda esitas Viru Vanglale alusetu taotluse ja kas sellise taotluse esitamine on distsipliinirikkumine VangS § 67 p 2 mõttes. Vastustaja on kogu aeg kinnitanud asjaolu, et kaebaja taotlus on alusetu, kuna kaebaja pidi Tallinna Vanglas koostatud õiendi kohaselt olema teadlik teleri purunemise asjaoludest ja seega ei oma tähtsust see, kelle käitumise tõttu teler tegelikult purunes. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. Tallinna Vangla 10.03.2010 õiendi kohaselt tuvastati, et teleri ekraan on muljuda saanud ja see võis viga saada kaebaja tegevuse tõttu, kui ta pakkis asju lattu paigutamiseks (tl 24). Selle õiendiga on tutvunud ka kaebaja ning on andnud selle kohta oma allkirja. Samas ei saa sellise õiendi alusel väita, et kaebaja on omaks võtnud asjaolu, et teler purunes tema käitumise tõttu. 3 24.03.2010 on H. K. ja A. R. koostanud õiendid, et 10.03.2010 kaebaja Viru Vanglasse saabumisel avaldas kaebaja, et tema teler on purunenud asjade transportimise käigus, mille kohta on Tallinna Vanglas koostatud ka õiend (tl 56, 57). Seega nähtub asjas kogutud materjalidest, et kaebaja on koheselt vaidlustanud asjaolu, et teler on purunenud tema süül. Seega ei saa 22.03.2010 kaebaja poolt esitatud taotlust teleri purunemise asjaolude väljaselgitamiseks lugeda alusetuks, kuna õiendi kohaselt ei ole välistatud teleri purunemine ka teistel põhjustel. Vaatamata sellele, et kaebaja teleri purunemise asjaolud ei olnud lõplikult välja selgitatud, algatati tema suhtes 23.03.2010 distsiplinaarmenetlus põhjendusega, et kaebaja on esitanud alusetu taotluse.
  4. Ringkonnakohtu arvates ei oma antud asja lahendamisel, s.o otsustamisel, kas vaidlusalune käskkiri on õiguspärane, mingit tähtsust Viru Vangla 21.04.
  5. haldusakt nr 6-10/11311-
  6. Sellest nähtuvalt on vastustaja kaebaja 22.03.2010 taotluse kontrollimise tagajärjel jõudnud järeldusele, et vastustaja ei näe enda süüd kaebaja teleri purunemises ja seoses sellega jätab kaebaja taotluse tema purunenud teleri parandamiseks vastustaja kulul rahuldamata. Antud haldusakt on välja antud pärast kaebaja suhtes läbiviidud distsiplinaarmenetlust ja talle distsiplinaarkaristuse määramist. Seega ei saa antud haldusakt kuidagi tõendada seda, et kaebaja oli taotluse esitamisel teadlik selle purunemise asjaoludest.
  7. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. Maili Lokk Einar Vene 4 vastustaja Agu Timmi poolt

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.