KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-489 Haldusasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla direktori 24.08.2009 käskkirja nr 1.1-1/93 ning 05.03.2010 käskkirja nr 1.1-1/51 p 1.28 osaliseks tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- mai 2010 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Romeo Kalda apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - Romeo Kalda Vastustaja - Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
- mai 2010 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- Viru Vangla direktori 04.04.2008 käskkirjaga nr 55 kehtestati Viru Vangla kinni peetavatele isikutele keelatud esemete ja ainete loetelu. 24.08.2009 käskkirjaga nr 1.1-1/193 täiendati Viru Vangla direktori käskkirja nr 55 punktiga 1.37 ning keelati ära ka toidu- ja maitseained, taimsed tooted, vedelad ja pulbrilised ained ning tubakatooted, mis ei ole vanglateenistuse poolt väljastatud või vangla vahendusel poeteenust pakkuvast kauplusest soetatud. 08.09.2009 esitas R. Kalda vaide, milles palus tunnistada Viru Vangla direktori 24.08.2009 käskkiri nr 1.1.-1/193 põhiseadusega vastuolus olevaks ja seega kehtetuks. 20.01.2010 vaideotsusega nr 11-7/171 jäeti Romeo Kalda poolt esitatud vaie rahuldamata. Viru Vangla direktori 05.03.2010 käskkirjaga nr 1.1-1/51 tunnistati alates 22.03.2010 Viru Vangla direktori 24.08.2009 käskkiri nr 1.1-1/193 edasiulatuvalt kehtetuks.
- 26.02.2010 saabus Tartu Halduskohtule R. Kalda kaebus, milles paluti tunnistada Viru Vangla direktori 24.08.2009 käskkiri nr 1.1-1/193 põhiseadusega (edaspidi PS) vastuolus olevaks ja kehtetuks. Kaebuse kohaselt pole vanglal volitust keelata loetelus nimetatud aineid ja esemeid kirjades saadetuna, sest need ei vasta vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 15 lg 2 tingimustele, on iseenesest lubatud ega ohusta vangla julgeolekut. Taotletav eesmärk on saavutatav vanglale seadusega antud kirjade kontrollimise õiguse ja vastavate vahendite abil. Kaebajale aastate jooksul saabunud kirjad on alati läbi kontrollitud ja probleeme pole olnud. Riigikohtu lahenditele nr 3-4-1-3-09 ja nr 3-4-1-5-05 viidates väitis kaebaja, et vangla direktor võib aineid ja esemeid üksnes täielikult ära keelata ja kinnipeetava kirjavahetust VangS § 28 lg 3 või § 29 lg 1 alusel piirata, kuid tal pole volitust kehtestada käskkirjaga lisapiiranguid kirjas sisalduvate võimalike esemete ringile ega seada täiendavaid aluseid kinnipeetavale kirjaga saadetud esemete äravõtmiseks.
- Viru Vangla pidas kaebust põhjendamatuks. Vastuväidete kohaselt on Viru Vangla direktori 05.03.2010 käskkirjaga nr 1.1-1/51 varasemad käskkirjad alates 22.03.2010 edasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud. Vaidlustatud käskkiri vastab haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 56 nõuetele, on õiguspärane ja sisaldab põhjalikke selgitusi. Postipakid on praktikas üks levinumaid keelatud esemete ja ainete vanglasse toimetamise viisidest. Röntgenläbivaatuse ja narkokoertega võib pakkidest avastada vaid mingi osa keelatud aineid ja esemeid ning seega ohustavad käskkirjas nimetatud esemed muul viisil kui vanglateenistuse poolt väljastatuna või vangla kauplusest ostetuna vangla julgeolekut ja vastavad VangS § 15 lg 2 nõuetele. Tegemist on mõõduka abinõuga, kuna käskkirjas nimetatud esemete ja ainete lubamine tooks kaasa väga kõrge julgeolekuriski. Kaebuses viidatud Riigikohtu lahendist nr 3-4-1-3-09 ei tulene keeldu vanglas keelatud esemete loetelu kehtestamiseks ja selles on analüüsitud vaid kirjavahetuse piiramist seoses kirja mõiste kehtestamisega justiitsministri poolt.
- 30.03.2010 esitas R. Kalda kaebuse täienduse, milles palus vaidlustatud käskkiri PS-ga vastuolus olevaks ja õigusvastaseks tunnistada ning selle asemel vastu võetud Viru Vangla direktori 05.03.2010 käskkiri nr 1.1-1/51 p 1.28 väljaarvatud tubakatoodete osas PS-ga vastuolus olevaks ja kehtetuks tunnistada. Kaebaja huvi tuvastamisnõude suhtes on seotud sooviga esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus jättis 4.05.2010 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole käskkiri, millega vangla direktor kehtestab konkreetses vanglas keelatud ainete ja esemete loetelu tavapärane halduse üksikakt, vaid üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele suunatud üldkorraldus. Tegemist on kaalutlusõiguse alusel langetatava otsustusega, mille kohtuliku kontrolli õigus on küll halduskohtul, kuid seda üksnes piiratud ulatuses. Halduskohus ei saa hinnata selle sisulist otstarbekust ja võib kontrollida vaid seda, et selle andmisel poleks rikutud otsustatu sisu oluliselt mõjutada võinud menetlusreegleid ja vorminõudeid, et otsustus rajaneks seaduslikul alusel ning oleks proportsionaalne, kooskõlas diskretsiooni piiride, eesmärgi ja õiguse üldiste põhimõtetega. Mõlemad Viru Vangla vaidlustatud käskkirjad vastavad HMS §-s 55, 56 ja 57 kehtestatud vorminõuetele ning kohtule pole esitatud väiteid ja tõendeid otsustatu sisu mõjutada võinud menetlusnormide rikkumise kohta. Käskkirjades on olemas viited vangla direktori vastavat pädevust sätestavatele õigusnormidele ning neist on võimalik üheselt aru saada, miks pidas vangla direktor vajalikuks keelata need ained ja esemed just sellisel konkreetsel viisil. 2 Kinni peetavate isikute õigus omada vanglas isiklikke asju on Vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 57 lg 3 alusel koguseliselt piiratud ning vangistusalastest õigusaktidest ei tulene õigust soetada asju juurde pakkide saamise teel või muul sarnasel viisil. Seega ei saa sisuliselt vaid kirisaadetiste abil saabuda võivate esemete ja ainete suhtes kehtiv piirang moonutada neile isiklike asjade omamise kohta antud õiguste olemust ning seda tuleb käsitleda kui vanglas viibimisega paratamatult kaasnevat ebameeldivust. Rikutud ei ole ka proportsionaalsuse põhimõtet, sest käskkirjades loetletud esemete ja ainete omamise õigust ei ole ära võetud, piiratud on vaid nende saamise viisi ning vastavaid esemeid ja aineid saab jätkuvalt vangla vahendusel poeteenust pakkuvast kauplusest soetada. Seega ei ole keeld absoluutne ega piira kinni peetavate isikute õigusi ülemääraselt. Arusaamatuks jääb kaebuses viidatud Riigikohtu lahendite seos käesoleva asjaga. Lahendis nr 3-4-1-5-05 oli arutuse all mitte üldkorralduse vormis antud haldusakti, vaid õigustloova akti õiguspärasus. Lahendis nr 3-4-1-3-9 aga käsitles põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium vaid justiitsministri õigust kehtestada kirja mõistet ja piirata selles sisalduvate esemete ringi ega otsustanud midagi VangS § 15 lg-s 4 vanglale antud õiguse suhtes keelata täiendavalt aineid või esemeid. HKMS-st ei tulene võimalust esitada kaebust haldusakti põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks, seega tuleb R. Kalda kaebuse vastavat taotlust käsitleda tühistamisnõudena. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- R. Kalda esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
- mai 2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. Halduskohtu otsus on sisuliselt põhjendamata, sisaldades motiveerivas osas vaid kirjeldusi. Kaebaja palus halduskohtul arvestada ka tema vaides esitatud põhjendustega ning viitas ka Riigikohtu lahendile nr 3-4-1-3-09, kuid kohus on otsuses volituste ületamisele ja VangS § 15 lg 4 väära kohaldamise kohta esitanud kaebuse põhjendustega haakumatu selgituse. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et vaidlustatud käskkirjade näol on tegemist varjatud kujul kirisaadetiste sisu reguleerimisega, milline tegevus on seadusvastane, sest VangS § 29 lg 1 kohaselt kinnipeetavale saadetud kirjad avatakse vanglaametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on VSkE-ga keelatud. Vaidlustatud käskkirjades nimetatud ainete ja esemete omamine on kirisaadetistest äravõetuna vanglas lubatud. Vangla direktoril puudub volitus asuda käskkirjaga täiendavalt piirama kirisaadetistes edastatavate ainete ja esemete ringi. Vaidlustatud käskkirjades nimetatud ained ja esemed ei vasta VangS § 15 lg-s 2 nimetatud tingimustele, sest vangla siseselt need ained ja esemed keelatud ei ole ning vangla direktor ei saa neid VangS § 15 lg 4 alusel keelata. Halduskohus jättis selles küsimuses kaebaja viidatud VangS kommentaarid arvestamata, rikkudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 442 lg-t
- Vaidlustatud käskkirjad rikuvad kaebaja PS-st tulenevaid õigusi ja vabadusi, sest PS § 26 esimene lause laieneb ka kinnipeetavatele. Kaebaja sugulased saatsid kuni vaidlustatud käskkirjade väljaandmiseni kaebajale kirisaadetisi ning probleemi ei olnud. Vangla on läinud kergema vastupanu teed keelates esemed ja ained, et neid ei peaks läbi otsima. Vaidlustatud käskkirjad ei ole proportsionaalsed ja nende põhjendused on otsitud. Käskkirjadega keelatud ained ja esemed on keelatud ainult kirisaadetistes saadetuna, kuid samu aineid ja esemeid võib kinnipeetav kambris omada nt soetades need vangla kaupluse kaudu. Käskkirjades ei tohiks üldistavalt asju nimetada, vaid keelata konkreetsed ained ja esemed ning nimetada ka täpselt, missuguste asjade läbiotsimine on teostamatu. Kaebaja palub arvestada tema vaides toodud põhjendustega. 3 Kirisaadetistes esemete ja ainete saamise keelamine riivab intensiivselt kaebaja inimväärikust, õigust tervisele, perekonnaelule ja omandile. Vaidlustatud käskkirjadega rakendatud abinõud on ebasobivad ja ei suurenda vangla julgeolekut, kuivõrd VangS §-s 68 ja § 29 lg-s 1 toodud abinõud tagavad, et kinnipeetavale ei anta kätte keelatud esemeid ja aineid.
- Viru Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja jääb eelnevalt esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et halduskohtu esitatud seisukohad vastavad kehtivale õigusele. Täiendavalt märgitakse, et kuna vangla direktor ei asunud defineerima kirja mõistet, vaid kehtestas vastavalt temale VangS § 15 lg-st 4 tulenevale õigusele vanglas keelatud esemete loetelu, siis on nii viited Riigikohtu lahendile nr 3-4-1-3-09 kui ka kaebaja selgitused, et vangla direktoril ei ole pädevust kirjavahetuse piiramiseks, asjakohatud. Kuna muul viisil kui vanglateenistuse poolt väljastatud või vangla kauplusest ostetud käskkirjas nimetatud esemed ohustavad vangla julgeolekut, siis vastavad need esemed ja ained VangS § 15 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Asjaolu, et kaebaja on veendunud, et tema lähedased on õiguskuulekad ja ei saada vanglasse keelatud esemeid või aineid, on asjassepuutumatu, sest ei saa välistada, et isiku lähedasi võidakse mõjutada keelatud esemete või ainete vanglasse saatmiseks. Mõeldav ei ole teha üksikasjalikku loetelu erinevatest toiduainetest või vedelikest jm esemetest ja ainetest, mille läbiotsimine on teostamatu, mistõttu on põhjendatud keelata teatud tingimustele vastavad esemed ja ained. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 04.05.2010 otsus tuleb jätta muutmata ning R. Kalda apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks selle tühistamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid oma otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses väidetuga, nagu oleks vaidlustatud käskkirjade tühistamise aluseks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25.06.2009 lahendis nr 3-4-1-3-09 toodud seisukohad. Selle punktis 14 on kolleegium leidnud, et kinnipeetavale saabunud kirjast võib osutuda vajalikuks ära võtta mõni keelatud ese VangS § 15 lg 2 või VSE § 641 tähenduses. Sellist võimalust on kolleegium aktsepteerinud. VangS § 15 lg 2 on toodud kinnipeetavale keelatud ainete ja esemete loetelu. VangS § 15 lg 4 annab vanglale aluse keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad VangS § 15 lg-s sätestatud tingimustele. Seega oli vangla direktoril õigus välja anda vaidlustatud käskkirjad. Samuti ei nõustu ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väitega, et vaidlustatud käskkirjades nimetatud ained ja esemed ei vasta VangS § 15 lg-s 2 nimetatud tingimustele. Vaidlustatud käskkirjades on õigesti leitud, et kuna nende esemete läbiotsimine on raskendatud või osutub teatud juhtudel isegi teostamatuks, siis võivad need sisaldada aineid, mis on vanglas keelatud ja seega ohustada ka vangla julgeolekut. Asjaolu, et neid kaupu on võimalik osta kauplusest vangla vahendusel, ei anna samuti alust vaidlustatud käskkirjade tühistamiseks. Vastustaja on õigesti leidnud, et nende esemete ostmine vangla vahendusel tagab selle, et nende kaupade originaalpakenditesse ei ole võimalik lisada keelatud aineid ja esemeid. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et PS § 26 laieneb ka kinnipeetavale. Samas on juba viidatud Riigikohtu lahendis p-des 16-19 seda käsitletud ja leitud, et põhiõigusi saab piirata 4 üksnes juhul, kui seaduses on olemas õiguslik alus, mis selle piiramise võimaluse ette näeb. Antud juhul on see alus ette nähtud VangS § 15 lg-s
- Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kuidagi ei ole vaidlustatud käskkirjadega riivatud kaebaja õigust perekonnaelule. Vaidlustatud haldusaktid ei piira kaebaja ja tema perekonnaliikmete õigust kirjavahetusele, vaid piiravad üksnes õigust saada lisaks kirjadele ka muid esemeid, mis on käskkirjas määratletud. Samuti ei saa see rikkuda kaebaja omandiõigust, kuna talle kirjaga saadetavad esemed ei ole kaebaja omand. Ringkonnakohus märgib veel seda, et kaebaja on ka ise kinnitanud, et enamikku neist esemetest on tal võimalik soetada vangla vahendusel. Kuna kaebaja on täielikul riiklikul ülalpidamisel ja talle on tagatud normidele vastav toitlustamine, siis puudub kaebajal ka vajadus kirjaga saadavate lisatoiduainete järele. Seega ei ole õigustatud vangla poolt ressursside raiskamine kirja teel saabuvate võimalike toiduainesaadetise jms. kontrollimisele. Seega on alusetud kaebaja viited ka proportsionaalsuse printsiibi rikkumisele. Ka muud apellatsioonkaebuses toodud asjaolud ei ole otsuse tühistamise aluseks. Einar Vene Maili Lokk 5 Agu Timmi