KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-733 Haldusasi OÜ Forestonia kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 15.02.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/120-12 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- juuni 2010 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Forestonia apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - OÜ Forestonia, esindaja Leelo Raide Vastustaja - Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Tartu Halduskohtu
- juuni 2010 otsus osas, millega jäeti rahuldamata kaebus ja kohustati OÜ-d Forestonia tasuma täiendvaid makse sõiduato Peugeot xxx xxx kasutamise eest
- a septembris. Teha selles osas uus otsus, millega tühistada Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 15.02.2010 maksuotsus nr 12.2-3/120-12 osas, millega kohustati OÜ Forestonia tasuma sõiduauto Peugeot 406 reg nr xxx xxx kasutamise eest
- a septembris käibemaksu summas 305 krooni, tulumaksu summas 532 krooni ja sotsiaalmaksu summas 836 krooni. Muus osas jätta Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 15.02.2010 maksuotsus nr 12.2-3/120-12 muutmata. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus kontrollis OÜ Forestonia poolt käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel oktoober 2007 kuni oktoober
- 15.02.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/120-12 määras maksuhaldur OÜ-le Forestonia tasumiseks käibemaksu summas 216 569 krooni, tulumaksu summas 336 478 krooni ja sotsiaalmaksu summas 1672 krooni.
- OÜ Forestonia esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 15.02.2010 maksuotsus nr 12.2-3/120-12 tühistada ja välja mõista kaebuse rahuldamise korral vastustajalt riigilõiv summas 15 000 krooni. Kaebuse kohaselt ei ole vaidlustatud maksuotsuses väidetavalt tuvastatud faktiliste ja õiguslike asjaolude pinnalt tehtud järeldused õiged ning ei anna alust suurendada maksukohustust. Maksuhaldur on ebaõigesti hinnanud sõiduauto kasutamist töötaja E. M. poolt ettevõtluse käigus, kuna andmed sõidupäevikutes on kontrollitud ja tõepärased. Metsade takseerimise ja nõustamise teenust osutati enne igal arvel nimetatud kinnistu ostmist. Maksuotsuse kohaselt kõnealuseid telefone kasutavad OÜ Forestonia töötajad alates 2008 augustist ja varem kuulusid need telefonid teistele äriühingutele.
- Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus palus jätta kaebus rahuldamata. Vaidlustatud maksuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Maksuotsuses on konkreetsetele tõenditele viidatud või tuginevad maksuotsuse järeldused kontrollaktis märgitud tõenditele. Üksikjuhtumi kontrolli käigus tuvastatud, maksustamise seisukohast tähendust omavad asjaolud on toodud Lõuna maksu- ja tollikeskuse 11.12.2009 kontrollaktis nr 12.2-3/120-11, mis esitati OÜ-le Forestonia tutvumiseks ja selles toodud asjaoludega mittenõustumisel eriarvamuse esitamiseks. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus jättis
- juuni 2010 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei nõustu halduskohtus kaebaja väitega, et maksuhaldur on ebaõigesti hinnanud sõiduauto Peugeot 406 reg nr xxx xxx kasutamist töötaja E. M. poolt perioodil 01.09.2008-31.10.
- Maksuhaldur tuvastas õigesti asjaolud, mis viitavad sellele, et sõiduautot kasutati ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks. Kaebaja poolt maksuhaldurile kontrollimiseks esitatud sõidupäevikutest nähtus, et E. M. kasutuses olnud nimetatud sõiduauto läbisõit oli tavapärasest suurem, moodustades 2008 septembris 3939 km (keskmiselt 179 km päevas) ja oktoobris 14 415 km (keskmiselt 626 km päevas). Kuna E. M. oli tööle võetud metsatöömasinate operaatorina ja tema tööülesanded ei nõua igapäevaseid pikki sõite, siis tööaega arvestades ei ole sellised sõidud ka võimalikud. Kaebaja ei ole ei kontrolli ega kohtumenetluse käigus suutnud anda seletusi ega tõendeid selle kohta, kuhu ja missuguste tööülesannete täitmiseks autoga sõideti. Samuti puudub OÜ-l Forestonia sõiduautode garažeerimise kord ja pole võimalik analüüsida E. M. poolt 2 tehtud sõite ka kütuse tarbimise alusel, kuna kaebaja ei säilita kütuse müüja poolt väljastatud arvete lisaks olevaid saatelehti. Kohus nõustub vastustajaga, et nimetatud sõiduauto töötajale kasutada andmise näol on tegemist erisoodustusega, millelt on jäetud arvestamata tulumaks ning sotsiaalmaks erisoodustuselt maksmisele kuuluvalt tulumaksult, samuti käibemaks sõiduauto omatarbeks kasutamiselt. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei ole ei maksu- ega kohtumenetluse käigus esitanud tõendeid, mis kinnitaksid metsade takseerimist ja nõustamise teenuse saamist OÜ-lt Erwes Eesti 31.10.2007 arve nr 250 alusel summas 605 340 krooni. Tunnistaja L. M. ütluste kohaselt oli tema vahetu teenuse osutaja, käis metsas, vaatas metsa üle ja võis öelda, kas seda tasub osta või mitte, kuid siin ei ole tegemist hindamisteenusega, sest see, kuidas kujunes teenuse hind, tunnistaja öelda ei oska. Kuna ei ole säilinud ühtegi koostatud dokumenti, mis kinnitaksid metsade takseerimise ja nõustamise teenuse saamist, siis ei ole kaebaja tegelikkuses arvel nr 250 nimetatud teenust saanud, mistõttu tal puudus õigus arvel näidatud sisendkäibemaksu oma käibemaksust maha arvata. Maksuhalduri poolt on põhjendatud ka telefoniteenuse tegeliku mahu määramine arvestuslikul teel, kuna kaebaja ise tekitas olukorra, kus OÜ-le Forestonia esitatud arvetel märgitud mobiiltelefonide numbreid kasutavad OÜ Forestonia töötajad ka neile kuuluvate teiste tegutsevate äriühingute tegevuse käigus, näidates kõnealuseid telefoninumbreid oma kontakttelefonidena samal ajal kui OÜ Forestonia. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebaja kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- OÜ Forestonia esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
- juuni 2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus halduskohus oluliselt menetlusnorme, kuna hindas ebaõigesti tõendeid, jättes muuhulgas tähelepanuta kaebaja esitatud tõendid. Kohus tunnistas õigeks vastustaja esitatud hinnangud, samas jättes hindamata vastustaja väidete põhjendatuse. Kohtuotsus oleks pidanud kajastama vähemalt asjaolusid, miks kaebaja vastuväiteid ega tõendeid arvesse ei võetud. Kaebaja nõustub väitega, et E. M. kasutuses olnud sõiduauto läbisõit oktoobris oli tavapärasest suurem. Arusaamatuks jääb, miks halduskohus ei andnud hinnangut kaebaja esitatud põhjendusele, et oktoobris oli töötaja masin remondis, seega tuli E. M. tegeleda mitte töölepingujärgsete tööülesannetega s. h masinaosade transpordiga teistele isikutele, ning seetõttu on alusetu rõhuda isiku töölepingujärgsele ametikohale ja teha selle põhjal järeldusi. E. M. andis maksumenetluse käigus seletusi, et ta tegeles ka teiste töötajate masinate remonditöödega ja masinaosade varustamisega, mis ei ole tegelikkuses tema töölepingu järgne kohustus. Asjakohaseks ei saa pidada ka tööaja võrdlust, kuna isiku seletuste kohaselt lahkus ta kodust tööle mõningatel juhtudel kell 6.00 hommikul ning naases koju kella 20.00 ja 21.00 vahel. Halduskohus ega vastustaja ei ole põhjendanud, millisel alusel leitakse, et 2008 septembri läbisõit oli tavapärasest suurem. Kaebaja esitas kohtule teiste metsamasinaoperaatorite sõidupäevikud, kust nähtub, et septembris olid nende läbisõidud samas suurusjärgus nagu E. M. Maksuotsus ei ole täiendava maksukohustuse tekkimise ja määramise seisukohalt selge ega üheselt mõistetav. Kaebaja esitas maksuhaldurile kõigi töötajate sõidulehed. Arusaamatu on, mille alusel tehti selektsioon. Vastustaja avaldusest, mille kohaselt ei saadud aru, miks teiste töötajate sõidulehed esitati alles kohtumenetluse käigus, võib järeldada, et ka vastustaja ise ei ole adekvaatselt analüüsinud töötajate sõidulehti ning valiku aluseks oli üksnes oktoobrikuu, 3 mil töötaja läbisõit oli tavapärasest suurem, kuid millele põhjuseta liideti juurde septembrikuu, mil töötaja läbisõit võrdluses teiste töötajate läbisõiduga ei olnud suurem. Esimese astme kohus oleks pidanud andma oma hinnangu kaebaja esitatud teiste töötajate sõidulehtedele ning ära märkima, millisel alusel loetakse E. M. septembrikuu kilometraaž teiste juhtide septembri kuu kilometraažist tavapärasest suuremaks. Kuigi kaebaja esitas kohtule koopiad saatelehtedest sooviga näidata, et saatelehtedelt ei ole võimalik tuvastada, millisele autole tangiti kütust ehk andmed auto kasutamise kohta puuduvad, siis halduskohus leidis endiselt, et saatelehed oleksid sisaldanud informatsiooni, mille alusel oleks olnud võimalik tuvastada sõiduauto marsruut. Kõigi töötajate kohta esitati sõidupäevikud, mis sisaldasid ühesuguseid andmeid ning mitte ühegi töötaja puhul ei esitatud saatelehti ega muid täiendavaid dokumente. Seega ei ole võimalik tugineda asjaoludele (garažeerimise kord ja kütuse saatelehed), milliste puudumine ei tinginud täiendava maksukohustuse määramise teiste isikute puhul. Sõidupäevikud vastavad rahandusministri 29.12.1999 määrusega nr 120 kinnitatud „Erisoodustuste hinna määramise kord" p-s 41 sätestatud arvestuse pidamisele esitatavatele nõuetele. Vastustaja ei ole tõendanud, et sõiduautot oleks kasutatud ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks. Halduskohus andis hinnangu vastustaja oletuslikele seisukohtadele ning jättis hindamata kaebaja esitatud tõendid. OÜ Erwes Eesti maksis oma metsandusspetsialistidele töötasu, tagades neile ka töövahendid, millega metsade takseerimise ja nõustamise teenust osutati. Maksuhalduri väited, mis seavad kaebaja poolt saadud teenuse kahtluse alla on oletuslikud ega põhine tõenditel või spetsialisti arvamusel. Mõistlikuks ei saaks pidada ligi 6 miljonilise investeeringu tegemist ilma teadmata selle hilisemat tasuvust. Teenuse hind moodustab ligikaudu 10 % kinnistute kogumaksumusest, mida ei saa pidada ebamõistlikuks Selgituste ja L. M. ütlustega on tõendatud, et metsade takseerimise ja nõustamise teenust osutati. Asutuse töötaja ei saa ega pea teadma, kuidas kujuneb mingi teenuse hind. Kuigi L. M. tunnistuse kohaselt üldjuhul sellise teenuse osutamise korral teeb teenuse osutaja endale märkmeid, ei ole välistatud, et teenuse tulemused võidakse esitada ka suuliselt. Kuna teenuse kohta andmed esitatakse teenuse saajale, siis andmeid sisaldavaid märkmeid ei säilitata. Halduskohus ei selgitanud, kuidas saab olla teenuse hinna kujunemine või märkmete säilitamata jätmine määravaks otsustamisel, kas teenust osutati või mitte. Maksustamine põhjendusel, et samad telefoninumbrid on näidatud ka teiste äriühingute kontakttelefonidena, ei saa omada tähtsust kaebaja maksustamisel. Vastuvõetavate kõnede puhul telefonioperaator tasu ei nõua, tasulised on üksnes väljaläinud kõned. Maksustamisel saab arvesse võtta konkreetselt toimunut, millest tulenevalt ongi maksunduse aluspõhimõtteks uurimispõhimõte, mida maksuhaldur antud juhul ei järginud.
- Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on tõele mittevastav kaebaja väide, et maksuhaldurile esitati maksumenetluse käigus kõigi töötajate sõidulehed. 19.03.2010 kaebuses halduskohtule ja varasemalt maksuhaldurile antud seletustes möönab kaebaja sõidulehtede puudumist ning selgitab, et autode kasutamist kontrolliti sõidupäevikute alusel. Nii maksumenetluses kui ka kohtumenetluses kujuneski maksuhalduri ja maksukohustuslase lahkarvamuste allikaks asjaolu, et E. M. tegi kontrollitaval perioodil sõidupäeviku andmetel niisuguse pikkusega sõite, mida ei saa pidada tema tööülesannete täitmiseks ning maksukohustuslane ei suutnud selgitada ega tõendada, kuidas need sõidud olid seotud ettevõtlusega, kuivõrd sõidupäevikutes kajastus ainult sõidu pikkus kilomeetrites ja märkus, et tegemist on ametisõiduga. Eksitav on ka kaebaja väide, et ta esitas kohtule koopiad OÜ Merts AM saatelehtedest eesmärgiga tõendada, et nendelt ei oleks olnud võimalik saada infot auto kasutamise kohta. Halduskohtule esitatud kaebuse lisana on OÜ Forestonia esitanud ühe kuupäevata tankimislehe (saatelehe). Juhul, kui kaebaja oleks maksumenetluse käigus esitanud 4 kütusearvete juurde kuuluvad saatelehed, ei oleks tekkinud probleemi algdokumentide säilitamisest ning maksuhalduril ja halduskohtul ei oleks olnud seoses autode kasutamisega võimalik öelda, et OÜ Forestonia ei säilita kütuse müüja poolt väljastatud saatelehti ja maksuhalduril ei ole võimalik tutvuda nende sisuga. Seega on tegemist kaebaja enda poolt tekitatud probleemiga, mida ta püüab esitada tõendite väära ja puuduliku hindamisena halduskohtu poolt. Metsade takseerimise ja nõustamise teenuse osas on asjassepuutumatud kaebaja tõendamata väited, et kinnistuid ei soetanud OÜ Erwes Eesti, et kaebajal puudusid vastavad spetsialistid või et OÜ Erwes Eesti maksis oma spetsialistidele töötasu ja varustas neid töövahenditega. Kaebaja ei pööra tähelepanu sellele, et teenuse hinna kujunemise ja teenuse tegeliku sisu kohta ei oska peale tunnistaja L. M. anda seletust ka kaebaja ise. Usutavaks ei saa pidada, et OÜ Forestonia ostis 605 340 krooni eest teenust, mille kohta ta ei oska öelda, missugune oli teenuse osutajale antud ülesanne, millal toimus teenuse osutamine, mil viisil anti tulemus üle tellijale ja missugune oli selle sisu, kuidas kujunes teenuse hind ning mille kohta ei koostatud ühtki dokumenti. Maksustamise aluseks ei olnud asjaolu, et puudusid märkmed teenuse osutamise kohta või teenuse hinna kujunemine, nagu väidab kaebaja. Tõendeid arvesse võttes leidsid nii maksuhaldur kui ka halduskohus, et tegelikult pooled tehingut ei teinud, mistõttu kaebajal puudus õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks käibemaksust ning väljamakse tuli lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Kaebaja väide, et sissetulevad kõned on tasuta, on asjassepuutumatu. Maksuhalduril puudus võimalus kontrollida, missuguse äriühingu huvides iga üksik kõne tehti, s. t võtta maksustamisel aluseks ainult konkreetselt toimunu. Maksuhaldur põhjendas, miks ja kuidas ta jagas telefonide kasutamise kulud äriühingute vahel ning sellel ei ole midagi tegemist uurimispõhimõtte rikkumisega, nagu väidab kaebaja. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
- juuni 2010 otsus tuleb tühistada osas, millega jäeti rahuldamata OÜ Forestonia kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse otsuse tühistamiseks seoses sõiduauto Peugeot 406 reg nr xxx xxx kasutamisega
- a septembris. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega tühistab Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 15.02.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/120-12 osas, millega kohustati OÜ-d Forestonia tasuma sõiduauto Peugeot 406 reg nr xxx xxx kasutamise eest
- a septembri eest käibemaksu summas 305 krooni, tulumaksu summas 532 krooni ja sotsiaalmaksu summas 836 krooni. Muus osas jääb vaidlustatud otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga, et halduskohus ja vastustaja ei ole põhjendanud, mille alusel on asutud seisukohale, et
- a septembri läbisõit sõiduautoga Peugeot 406 xxx xxx oli tavapärasest suurem. Revisjoni/kontrolli toimiku nr 1.2-3/120 lehtedel 323-341 on erinevate OÜ Forestonia sõiduautode sõidupäevikud. Nende alusel ei ole võimalik väita, et E. M. kasutuses olnud sõiduauto läbisõit 179 km päevas oleks tavapärasest suurem. Revisjoni toimiku leht 325 pöördel nähtub sõidupäevikust, et A. O. on enda kasutuses olnud sõiduautoga sõitnud
- a septembris 211,4 kilomeetrit päevas. Samas ei ole vastustaja pidanud seda läbisõitu selliseks, mis tingiks sõiduauto omatarbe maksustamise. Kuna maksuotsusest ei nähtu tõendeid, mis tingisid
- a septembris sõiduauto Peugeot 406 xxx xxxtäiendava maksustamise, siis tuleb vaidlustatud maksuotsus selles osas tühistada ja kaebajale määratud täiendavat maksusummat vähendada. 5 Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele osas, milles vaidlustatakse sõiduauto Peugeot 406 reg nr xxx xxx kasutamise maksustamist
- a oktoobris. Revisjoni toimiku leht 336 kohaselt oli sõidupäeviku järgi antud auto läbisõit 626,7 kilomeetrit päevas. Seega ületas see tavapärase läbisõidu rohkem kui kolm korda, kuna tavapäraseks läbisõiduks oli ca 100 – 200 kilomeetrit päevas. Riigikohtu halduskolleegium on 03.03.2009 lahendi nr 3-3-1-93-08 punktis 10 leidnud, et tööandja sõiduki tasuta või soodushinnaga kasutada andmisel ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks tuleb tõendada vara selline tegelik kasutamine või tuvastada asjaolud, mis viitavad, et suure tõenäosusega kasutati vara ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks. E. M. oma seletuses kinnitanud, et ta käis mõned korrad ülemuste korraldusel metsatehnikat vaatamas ning samuti käis ta vajadusel teisi abistamas tehnika remondil, kuid ta ei ole kinnitanud, et see toimus just 2008.a oktoobrikuus. Samuti kinnitas E. M. , et sõidulehele märkis ta läbitud marsruudi – lähtekoha ning sihtkoha ja ka vahepeal läbitud kohad kohanimedega. Sõidulehed andis kontorisse (revisjoni toimiku leht 388). Halduskohus on õigesti leidnud, et kuna E. M. oli tööle võetud metsatöömasinate operaatorina ja tööülesandeid ei nõudnud igapäevaseid pikki sõite, siis ei olnud tööaega arvestades sellise kilometraažiga sõidud võimalikud. Samuti ei ole kaebaja esitanud tõendeid, et E. M. kasutada olnud töömasin oli
- a oktoobris remondis ja seoses sellega oli tal vajalik teha muid sõite firma huvides. Remonti ei ole kinnitanud ka E. M. Kaebaja ei ole ka apellatsioonimenetluses esitanud tõendeid, mis annaksid aluse väita, et 2008.a oktoobri eest seoses erisoodustusega määratud täiendavad maksud on määratud alusetult. Arvestades asjaolu, et
- a oktoobri läbisõit on võrreldes muude läbisõitudega põhjendamatult suur, siis on ringkonnakohtu arvates tegemist asjaoluga, mis viitab sellele, et autot kasutati ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et halduskohtu otsus ja seega ka maksuotsus kuulub tühistamisele osas, millega leiti, et metsa takseerimise ja nõustamise teenus tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks, mistõttu puudub alus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Antud juhul on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, kas kaebaja on arvel nimetatud teenust OÜ-lt Erwes Eesti saanud. Kuigi kaebaja on kinnitanud, et OÜ Erwes Eesti töötajad käisid metsa vaatamas ja esitasid oma järeldused metsa ostmise kasumlikkuse kohta, ei olnud sellise teenuse osutamine vajalik. Kaebaja on tasunud samade maaüksuste metsainventeerimise välitöö eest OÜ-le Metsabüroo ja seega puudus tal vajadus tellida samasisulist tööd ka OÜ-lt Erwes Eesti. OÜ Erwes Eesti poolt esitatud arvetel märgitud takseerimise hinnad ületavad mitmekordselt turuhindu. Samuti tekitab teenuse reaalses osutamises kahtlust ka asjaolu, et ajal, mil OÜ Erwes Eesti esitas teenuse osutamise eest arve, olid nii P. N. ja ka J. N. nii teenuse müüja kui ka teenuse ostja juhatuse liikmed. See võimaldas esitada arveid osutamata ja saamata teenuse eest. Seega on vastustaja õigesti leidnud, et nimetatud väljamakset tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et nii halduskohtu otsus kui maksuotsus kuuluvad tühistamisele telefonidelt sisendkäibemaksu arvestamise osas. Vastustaja on jõudnud õigele järeldusele, et kuna mobiiltelefone kasutati ka teiste äriühingute maksustatava käibe tarbeks, siis tuleb telefonidega kasutatud teenuse käibemaksust kaebaja sisendkäibemaksu hulka arvestada ainult osa. Osa suurus sõltub sellest mitme äriühingu kontaktnumbriks on mobiiltelefon registreeritud. Kuna kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et maksuhalduri poolt toodud arvestused ei vasta tegelikkusele, siis puudub alus selles osas maksuotsuse tühistamiseks. Kuidagi ei saa nõustuda kaebajaga, et kaebaja maksustamisel ei oma mingit tähtsust asajolu, mitme äriühingu kontakttelefonina on sama mobiiltelefon näidatud. Kui telefon on märgitud mitme äriühingu kontakttelefonina, siis ei saa väita, et kõik kasutatud telefoniteenused on toimunud just 6 kaebaja ettevõtluse tarbeks ja kaebajal oleks õigus kogu arvel kajastatud summalt sisendkäibemaksu maha arvestada. Kuigi apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, ei pea ringkonnakohus vajalikuks muuta kohtukulude jaotust. Vaidlustatud maksuotsusega määrati kaebajale makse kokku summas 554 719 krooni. Kaebaja kaebus kuulub rahuldamisele ulatuses, mille järgi tema maksukohustus väheneb 1673 krooni võrra. Tegemist on kaebuse rahuldamisega nii minimaalses ulatuses, et see ei too kaasa kohtukulude jaotuse muutmist. Einar Vene Maili Lokk 7 Agu Timmi