) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest. 28.02.2011.a saabus Harju Maakohtule taotlus, millele alla kirjutanud 13 isikut nõudsid, et antud tsiviilasja kaasataks nende garaažibokside omanike esindajad, kes on valitud OÜ R üldkoosolekul. Samal kuupäeval saabus Harju Maakohtule AKi avaldus, milles paluti mitte lugeda kostja esindajaks likvideerijat IKja peatada käesoleva tsiviilasja menetlus kuni likvideerija määramiseni, kuna tsiviilasi nr 2-08-63930 likvideerija määramise kohta pole lõppenud. Nimetatud avaldusele oli eraldi lehel lisatud 20 isiku allkirjad. Kohus edastas kõigile avalduse saatnud isikutele 01.03.2011.a pöördumise, milles selgitas, et käesolevas tsiviilasjas ei ole menetlusosalisteks mitte OÜ Ristiku ega muud isikud, kellele kuuluvad garaažiboksid, vaid hageja ning GÜ R(likvideerimisel). Kohus selgitas, et IK on kostja likvideerijaks määratud kohtu poolt ning menetlus nimetatud tsiviilasjas nr 2-08-63930 on käesolevaks ajaks lõppenud jõustunud lahendiga, mistõttu puudus kohtul alus erinevate isikute poolt esitatud taotluste ja avalduste rahuldamiseks, kuna kohus ei saa menetlust peatada menetlusosaliseks mitteoleva isiku avalduse alusel. Samuti puudus kohtul alus kaasata menetlusse OÜ R üldkoosolekul valitud esindajaid. Kohus selgitas avalduse esitanud isikutele, et vastavalt
lõikele 1, on neil võimalik esitada kohtule avaldus menetlusse astumiseks kolmanda isikuna. Kohus selgitas, millistele nõuetele nimetatud avaldus vastama peab ning andis isikutele aega nõuetekohase avalduse esitamiseks hiljemalt 22.03.2011.a. 11.03.2011.a esitas EK kohtule taotluse kaasata antud asja menetlusse kolmanda isikuna AK, kes on GÜ R(likvideerimisel) endine esimees ja teab vaidluse asjaolusid. Kohus selgitas EK17.03.2011.a pöördumises, et ka antud avaldus ei vasta nõuetele ning andis avaldajale aega nõuetekohase kolmanda isiku kaasamise avalduse esitamiseks kuni 28.03.2011.a. Nõuetekohast kolmanda isiku kaasamisele suunatud avaldust EK kohtule tähtaegselt ega hiljem ei esitanud. 30.03.2011.a esitas AK kohtule avalduse, milles ta soovis, et kohus teavitaks teha kohtuistungite kuupäevadest, edastaks talle kohtuistungite protokollid ja kohtulahendid ning muud menetlusdokumendid. AK märkis oma avalduses, et ta on antud tsiviilasjas puudutatud ja huvitatud isik. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele selles esitatud tingimuste kohaselt ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus leiab, et VS taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Muu hulgas sätestab
lg 3, et avalduse läbivaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Seega ei kuulu hageja taotlus poole apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu summas 1 500 krooni tagastamine rahuldamisele
Hageja tasus riigilõiv summas 7 750 krooni 05.07.2007.a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 2900072123 selgitusega „riigilõiv VS “. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv summas 247,66 senti kanda VS arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS.
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kompromissi korras kokku, et kostja hüvitab hageja menetluskulud 751,76 euro ulatuses, ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte enda kanda.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebus esitamise õigusest loobuda. Pooled on kokku leppinud et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.
lõiked 1 ja 2 näevad ette, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. EK ning teised isikud esitasid 28.02.2011.a taotluse AK´i menetlusse kaasamiseks kolmanda osapoolena. Kohus jättis taotluse käiguta ning selgitas selle esitajatele oma 01.03.2011.a kirjas, et kuna kolmanda isiku kaasamise taotlus on esitatud puudustega, annab kohus taotluse esitajatele täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Nimelt taotluses oli põhistamata kolmanda isiku kaasamise vajadus ning ühtlasi oli märkimata, kas isik tuleks menetlusse kaasata kolmanda isikuna hageja või kostja poolel. EK11.03.2011.a esitas kohtule taotluse kaasata antud asja menetlusse kolmanda isikuna AK, kes on GÜ R(likvideerimisel) endine esimees ja teab vaidluse asjaolusid. Kohus selgitas EK teistkordselt oma 17.03.2011.a pöördumises, et ka antud avaldus ei vasta nõuetele ning andis avaldajale aega nõuetekohase kolmanda isiku kaasamise avalduse esitamiseks kuni 28.03.2011.a. Nõuetekohast kolmanda isiku kaasamisele suunatud avaldust EK kohtule tähtaegselt ega hiljem ei esitanud. 30.03.2011.a esitas AK kohtule avalduse, milles ta soovis, et kohus teavitaks teha kohtuistungite kuupäevadest, edastaks talle kohtuistungite protokollid ja kohtulahendid ning muud menetlusdokumendid. AK märkis oma avalduses, et ta on antud tsiviilasjas puudutatud ja huvitatud isik. AK ega EK ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtajaks oma avaldustes esinenud puudusi.
lg 1 näeb ette, et kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendatakse ühe poole kasuks, võib menetlusse astuda hageja või kostja poolel.
Nimetatud avalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele (
) andmed poolte ja kohtuvaidluse kohta, õigusliku huvi põhistus, mida kolmas isik asjas omab ning menetlusega ühinemise taotlus. Vastavalt
lõikele 4 rahuldab kohus iseseisva nõudeta kolmanda isiku taotluse ja lubab tal menetlusse astuda, kui avaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele ning kolmas isik põhistab oma õiguslikku huvi. Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ei esitanud ükski isik kohtule nõuetekohast taotlust kolmanda isiku kaasamiseks. EK ei kõrvaldanud pärast kohtu 17.03.2011.a pöördumise saamist avalduses esinenud puudusi ega tõendanud, millised volitused on tal AKi või mõne teise isiku esindamiseks selleks, et esitada kohtule kolmanda isiku menetlusse kaasamise taotlust. AKi 30.03.2011.a avaldusest ei nähtunud, et isik sooviks üldse enda menetlusse kaasamist iseseisva nõudeta kolmanda isikuna. Puudus mistahes õigusliku huvi põhistus ning selgitus selle kohta, kas AK soovib olla menetlusse kaasatud kolmanda isikuna hageja või kostja poolel. Kohtul puudub alus teavitada menetluse käigust ja selles tehtud lahenditest ning saata menetlusdokumente isikule, kes ei ole menetlusosaliseks. Seega puudus kohtul õiguslik alus rahuldada AKi 30.03.2011.a avaldust selles esitatud kujul. Kuna EK ega AK ei ole kohtule esitanud nõuetekohast taotlust kellegi kaasamiseks antud tsiviilasja menetlusse kolmanda isikuna ning nad ei ole kõrvaldanud oma avaldustes esinenud puudusi ei kohtu määratud tähtajaks ega hiljem, tuleb nimetatud isikute avaldused jätta läbi vaatamata
§.3401 lg 2 alusel. Anu Uritam Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.