lg 6, 7).
lg 9 kohaselt nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud kostja S T kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamist saab nõuda, kui menetlusosaline teatab kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus (
Menetlusosalisel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 14 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamist saab taotleda juhul, kui menetlusosaline teatab kohtule soovist esitada kaja menetluse taastamiseks (
Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi AS SEB Pank arvelduskontole nr 10220034796011 või Swedbank AS arvelduskontole nr 221023778606, viitenumber 3100057358. Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Hageja T M esitas 22.06.2010.a Harju Maakohtule hagiavalduse MK´i ja S T vastu. Hagiavalduse kohaselt palus hageja mõista S T´lt välja hageja kasuks välja 789 577 krooni, millest 193 000 krooni oli põhivõlgnevus, 580 930 krooni viivis ja 15 647 krooni intress. 28.03.2011.a teatas hageja vastuses kostja vastusele muu hulgas, et kuna tal puuduvad vahendid täiendava riigilõivu tasumiseks, palub hageja hagi läbi vaadata ulatuses, milles kohus on hageja riigilõivu tasumisest vabastanud. Ülejäänud osas palus hageja jätta hagi läbivaatamata. Lisaks palus hageja võtta kohtul arvesse
lg 2 sätestatud, mille kohaselt arvestab kohus kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Hageja palus kõrvalnõuded läbivaatamisele kuuluvas osas läbi vaadata selliselt, et esimeses järgus vaadatakse läbi intressinõuded ning seejärel viivisenõuded. Kohus palus hagejal 14.06.2011.a saadetud kirjas täpsustada oma nõuet kõrvalnõuete osas. Hageja vastas kohtule 21.06.2011.a. Vastuses märkis hageja, et palub kostjalt välja mõista põhinõude summas 193 000 krooni ehk 12 335 eurot ning viivis põhinõudelt 193 000 krooni ehk 12 335 eurot perioodi 09.08.2008.a kuni 25.02.2009.a eest. Kohus selgitab hagejale, et kuivõrd 193 000 kroonile vastab 12 334,95 eurot fikseeritud kursiga 15,6466, rahuldab kohus hagi vastavalt 12 334,95 euro suuruses põhinõudes ja 12 334,95 euro suuruses viivissummas.
lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Hageja vabastati 15.10.2009.a määrusega riigilõivu 400 000 krooni suuruse nõude tasumisest hagejana hagiavalduse esitamisel laenu tagastamise nõudes S T vastu ja MKi vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 63 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse, peavad nad seda tegema võrdsetes osades. Kuivõrd T M on S T vastu 193 000 krooni suurune nõue ja MKi vastu 196 000 kroonine nõue, tuleb S T´l hüvitada pool hageja menetluskuludest, st 20 000 krooni ehk 1 278,23 eurot
Juhul, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud, võib Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus saata lahendi sundtäitmisele ning nõude sissenõudmisele kohaldatakse täitemenetluse seadustiku §-s 209 avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmise kohta sätestatut (
lg 6, 7).
lg 9 kohaselt nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas 31.05.2011.a kohtule menetluskulude nimekirja, milles palus S T´lt välja mõista kulud õigusabile summas 400 eurot, menetluskulu tõendavaid dokumente lisatud ei oldud. 06.06.2011.a teatas hageja, et kahjuks ei ole tal võimalik menetluskulude nimekirjale lisaks esitada ühtegi menetluskulusid tõendavat dokumenti. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei pea kohus võimalikuks mõista S T´lt hageja kasuks välja õigusabile tehtud kulutused, sest kohtule ei ole selge, millal nimetatud summa on tasutud ning kui suur oli hagi avalduse koostamise tasu. Viimane omab olulist tähtsust eelkõige seetõttu, et MK on kompromissi korras tasunud hagejale õigusabi kulusid 700 euro suuruse summas. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja taotlus õigusabi tasude väljamõistmise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Anu Uritam Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.