KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2011, Tartu Haldusasja number 3-09-2778 Haldusasi Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla 28. septembri 2009. a käskkirja nr 6.-3/2248-D tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2010. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksandr Streltsovi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2010. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla 28. septembri 2009. a käskkirjaga nr 6.-3/2248-D karistati vahistatu Aleksandr Streltsovi distsiplinaarkorras vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 sätestatud nõuete rikkumise eest 5 ööpäeva pikkuse kartserisse paigutamisega ning piirati vahistatule kartseri karistuse kandmise ajal täielikult VangS §-de, 30-311 ja 46 ning osaliselt § 48 kohaldamist. Käskkirja kohaselt ei allunud A. Streltsov 16. septembril 2009 kell 20.15 Viru Vangla E-hoone kambris nr x õhtuse loenduse ajal vanglaametniku seaduslikule korraldusele seista oma voodi kõrvale ja öelda oma ees- ja perekonnanimi. A. Streltsov esitas 6. oktoobril 2009 Viru Vanglale vaide, milles palus käskkiri nr 6.-3/2248D kehtetuks tunnistada ning kartseris viibimisega tekitatud 10 000 krooni suurune kahju hüvitada. 2. A. Streltsov esitas 26. novembril 2009 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus käskkiri nr 6.-3/2248-D tühistada ja mõista Viru Vanglalt ebaõiglase 5-ööpäevase kartseriga karistamise eest A. Streltsovi kasuks välja 10 000 krooni. Kaebuse põhjenduste kohaselt rikkus Viru Vangla A. Streltsovi õigusi ja vabadusi ja karistas teda ebaõiglaselt kartserikaristusega, kuna vanglaametnik ei esitlenud end õhtuse loenduse ajal A. Streltsovi kambrisse sisenedes ning palus enda nime lugeda eestikeelselt rinnasildilt, kuid A. Streltsov eesti keelt ei valda. Et vanglaametnikul oli olemas vanglakaart A. Streltsovi andmetega, palus A. Streltsov ametnikul andmeid sellelt kaardilt lugeda. Lisaks ütles vanglaametnik A. Streltsovile, et see püsti tõuseks ja oma kohale läheks ebaviisakalt. Püsti tõusma sundimine rikub samuti A. Streltsovi õigusi ja vabadusi. 3. Tartu Halduskohus jättis 26. aprilli 2010. a määrusega kaebuse kahju hüvitamise nõude osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 23 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna kaebajal oli selle nõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. 4. Tartu Halduskohus jättis 30. aprilli 2010. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli A. Streltsovi karistamine õiguspärane, kuna ta eiras oma käitumisega VangS § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra p-de 7.3, 7.5 ja 8.1.1 nõudeid ning pani sellega toime süülise teo. Käskkiri nr 6.-3/2248-D on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Asjakohatud on kaebaja väited, et ta keeldus täitmast ametniku korraldust, kuna ta soovis, et vanglaametnik esitleks ennast. Vanglaametnikud kannavad vormiriietust ning nimesilti, mistõttu ei saanud kaebajal tekkida küsimust vanglaametniku nime osas. Samuti ei tulene ühestki õigusaktist ametnikule kohustust esitleda end kinnipeetavale, küll aga on ametnikul õigus küsida kinnipeetava isiku ees- ja perekonnanime, kontrollida kinnipeetava isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga. Kaebaja on Viru Vangla kodukorraga tutvunud ja seega on ta teadlik kohustusest öelda loenduse ajal oma nimi ja vajadusel ka muud andmed. Kinnipeetavale antud korraldus tõusta loenduse ajal püsti ja öelda oma nimi ei olnud ilmselgelt tühine korraldus ja kinnipeetav oleks pidanud seda korraldust täitma. 5. Tartu Ringkonnakohtu 4. oktoobri 2010. a määrusega tühistati Tartu Halduskohtu 26. aprilli 2010. a määrus, millega oli A. Streltsovi kaebus kahju hüvitamise nõude osas läbi vaatamata jäetud ja saadeti asi menetluse jätkamiseks halduskohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. A. Streltsov esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: a)Viru Vangla rikkus A. Streltsovi vaide lahendamise tähtaega.
- b)Kohtuotsuses on kirjas, et valvur käskis kaebajat tõusta, kuid valvuril ei ole selleks õigust. A. Streltsov ei ole andnud lubadust, et hakkab kõiki reegleid täitma. Halduskohtu väide, et A. Streltsov on tutvunud Viru Vangla reeglitega on paljasõnaline.
- c)Tartu Halduskohus on nõus, et vanglaametniku korraldus ei olnud seaduslik, selle osas tuleb rakendada haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 ning järelikult rikkus vanglaametniku korraldus A. Streltsovi õigusi ja vabadusi.
- d)Vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumine on vastuolus VangS § 67 lg-ga 1, kuid vangistusseaduses ei ole seda, mida Viru Vangla õigusvastastes reeglites.
- e)Ebaõige on halduskohtu väide, et kohatud on A. Streltsovi väited, et ametnik ennast talle esitlema peaks. Selline nõue on kirjas põhiseaduse (PS) §-s 9.
- f)Viru Vangla ja Tartu Halduskohus rikuvad PS § 10, 11, 12, 13, 14, 15, 19 ja 41 ning Viru Vangla lisaks VangS § 41. 2 7. Viru Vangla palub oma vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Vangla nõustub halduskohtu põhjendustega ja märgib lisaks järgmist:
- a)A. Streltsovi vaiete mittetähtaegne lahendamine ei puuduta antud kaebust.
- b)Kinnipeetav on kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ning alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele sõltumata tema arusaamast seadusest ja sellega seonduvast arusaamast vanglaametniku korralduse seadusvastasusest.
- c)A. Streltsov ei ole täpsustanud, milles tema viidatud põhiseaduse sätete rikkumine seisnes. A. Streltsov viibib kinnipidamisasutuses ning tema õigused on võrreldes vabaduses viibivate isikutega paratamatult piiratud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on õigesti ja põhjendatult A. Streltsovi kaebuse rahuldamata jätnud. 9. Ringkonnakohus selgitab, et apellatsioonimenetluses saab ringkonnakohus kontrollida praegu üksnes seda, kas halduskohus on A. Streltsovi kaebuse distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamiseks põhjendatult rahuldamata jätnud. Kahju hüvitamise nõude osas on ringkonnakohtu 4. oktoobri 2010 määrusega saadetud asi menetluse jätkamiseks halduskohtule. Seetõttu ei puuduta ringkonnakohus neid apellatsioonkaebuse väiteid, mis käsitavad kahju hüvitamist. Halduskohtu otsuse põhjendavas osas võetud seisukohad kahju hüvitamise kaebuse kohta loeb ringkonnakohus halduskohtu poolt ekslikult otsusesse kirjutatuks, kuna enne otsuse tegemist jättis halduskohus määrusega kahju hüvitamise nõude osas kaebuse läbi vaatamata. 10. Halduskohus on põhjendatult distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamata jätnud. A. Streltsovi karistati selle eest, et ta ei täitnud vanglaametniku korraldust tõusta püsti, seista oma voodi juurde ning öelda oma ees- ja perekonnanimi. Sellega rikkus A. Streltsov VangS § 67 p-i 1 (julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele), Viru Vangla kodukorra p-e 8.11 (kinni peetav isik on kohustatud täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja, kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja –teenistujate seaduslikele korraldustele), 7.3 (kinni peetavad isikud on kohustatud loenduse ajal ametnike kambrisse sisenemisel püsti tõusma, hoidma käsi selja taga ja seisma oma korrastatud voodi kõrval või vanglaametniku korraldusel mujal) ning 7.5 (loendust teostav vanglaametnik küsib kinni peetava isiku käest nime ja kontrollib kinnipeetava isikusamasust ja vastavust paigutuskaardiga, samuti on vanglaametnikul õigus küsida täiendavaid andmeid). Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et kinnipeetava poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele. Ka juhul, kui hiljem tuvastatakse korralduse õigusvastasus, on kinnipeetav ikkagi rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 1. märtsi 2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p 14). Käesoleval juhul on ilmselge, et täitmata jäetud vanglaametnike korraldus ei vastanud tühise haldusakti tunnustele. Seega on A. Streltsov vanglaametniku korralduse täitmata jätmisega rikkunud VangS § 67 p-i 1 ning distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Põhjendatult on viidatud ka Viru Vangla kodukorra eelkirjeldatud punktide rikkumisele, mis kohustasid A. Streltsovi täitma 3 vanglaametniku korraldust püsti tõusma, voodi kõrval seisma ja oma nime ütlema. Seega on distsiplinaarkaristus määramine materiaalses mõttes õiguspärane. 11. Küsimus, kas A. Streltsov on andnud allkirja Viru Vangla kodukorraga tutvumise kohta, ei oma tema käitumise hindamise õiguspärasuse seisukohalt tähtsust. Ülalviidatud Riigikohtu lahendist tulenevalt oli kinnipeetaval kohustus alluda vanglaametniku korraldusele sõltumata sellest, kas A. Streltsovi arvates oli see õiguspärane, st Viru Vangla kodukorraga kooskõlas või mitte. Nagu märgitud, ei saanud korraldust HMS § 63 lg 2 alusel ilmselgelt tühiseks pidada. 12. Vaide lahendamise tähtaja väidetav rikkumine ei muuda distsiplinaarkaristuse määramist õigusvastaseks, mistõttu on need A. Streltsovi apellatsioonkaebuse väited asjassepuutumatud. 13. Vangistusseaduses on volitusnorm vangla kodukorra kehtestamiseks (VangS § 105 lg 21) ja ringkonnakohtu hinnangul ei saa Viru Vangla kodukorra vaidluse all olevat regulatsiooni vangistusseadusega vastuolus olevaks pidada. Asjaolu, et vangistusseadus ise samasugust regulatsiooni ei sisalda, ei tähenda, et Viru Vangla kodukord oleks vangistusseadusega vastuolus. Kodukorras ongi võimalik reguleerida vangistusseadusega reguleerimata küsimusi (VangS § 105 lg 21 p 14). 14. Põhiseaduse (PS) §-st 9 ei saa teha järeldust, et vanglaametnikul on kohustus end A. Streltsovile nimepidi esitleda. PS § 9 sätestab, et põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Kinnipeetava poolt vanglaametnikule nime ütlemine ei ole põhiseaduses sätestatud kohustus, vaid Viru Vangla kodukorrast tulenev kohustus. Seetõttu on meelevaldne väita, et PS §-st 9 tulenes vanglaametnikule kohustus end A. Streltsovile esitleda. 15. Asjassepuutumatud on ka väited ülejäänud põhiseaduse sätete rikkumise osas. Kaebaja oli distsiplinaarsüütegude toimepanemise ajal vahistatu ja seega oli tal kohustus alluda vangistusseaduses, Viru Vangla kodukorras ja teistes asjakohastes õigusaktides sätestatud regulatsioonile. Asja materjalidest ei nähtu ka, et distsiplinaarkaristuse määramisel oleks esinenud menetluslikke rikkumisi. Määratud karistust ei ole alust pidada ka ebaproportsionaalseks. Neil põhjustel jääb A. Streltsovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata. Maili Lokk Agu Timmi 4 Einar Vene