← Eesti

3-11-362/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-362 Otsuse kuupäev

  1. juuli 2011 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Jaanus Mõõga (Mõõk) kaebus Tartu Vangla
  2. detsembri
  3. a käskkirja nr 1-4/2942,
  4. detsembri
  5. a käskkirja 1-4/2943 ja
  6. detsembri
  7. a käskkirja nr 1-4/2958 tühistamiseks Kirjalikus menetluses Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon Edasikaebamise kord
  8. Jätta kaebus rahuldamata.
  9. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
  10. augustini
  11. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
  12. Tartu Vangla 21.12.2010 käskkirjaga nr 1-4/2942 karistati kaebajat Tartu Vangla kodukorra p 7.2.3 nõuete süülise rikkumise eest kartserisse paigutamisega kahekümneks ööpäevaks, millest viis ööpäeva pöörata koheselt täitmisele ning viisteist ööpäeva lükata edasi kuuekuulise katseajaga. Tartu Vangla 18.01.2011 vaideotsusega E5651-1 jäeti J. Mõõga 16.12.2010 ja 27.12.2010 esitatud vaided rahuldamata. Tartu Vangla 21.12.2010 käskkirjaga nr 1-4/2943 karistati kaebajat vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p 1 nõuete süülise rikkumise eest kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks. Tartu Vangla 18.01.2011 vaideotsusega E5653-1 jäeti kaebaja 10.12.2010 ja 27.12.2010 esitatud vaided rahuldamata. Tartu Vangla 22.12.2010 käskkirjaga nr 1-4/2958 karistati kaebajat VangS § 67 p 1 ja TVK p 7.2.3 nõuete süülise rikkumise eest kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks, mille täitmine lükati edasi kuuekuulise katseajaga. Tartu Vangla 07.02.2011 vaideotsusega E5652-1 jäeti kaebaja 20.12.2010 ja 27.12.2010 esitatud vaided rahuldamata.
  13. 11.02.2011 registreeriti Tartu Halduskohtus J. Mõõga kaebus Tartu Vangla vastu. Kaebaja palub tühistada järgmised Tartu Vangla haldusaktid: 1) 21.12.
  14. a käskkiri nr 1-4/2942, millega karistati kaebajat distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega kahekümneks ööpäevaks, millest viis ööpäeva pöörata täitmisele koheselt ning kartserisse paigutamine viieteistkümneks ööpäevaks lükata edasi 6-kuulise katseajaga Tartu Vangla kodukorra p 7.2.3 nõuete süülise rikkumise eest; 2) 21.12.
  15. a käskkiri 1-4/2943, millega karistati kaebajat distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks VangS § 67 p 1 nõuete süülise rikkumise eest; 3) 22.12.
  16. a käskkiri nr 1-4/2958, millega karistati kaebajat distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks VangS § 67 p 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 7.2.3 nõuete süülise rikkumise eest.
  17. Tartu Halduskohtu 12.04.
  18. a määrusega tagastati J. Mõõga kaebus osas, millega ta taotles Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist tema üleviimiseks süüdimõistetute hoone S7 töösektorisse ja Tartu Vangla ametnike karistamist. Kaebuse põhjendused ja taotlused
  19. Kaebaja väitel määrati talle 21.12.2010 käskkirjaga nr 1-4/2943 karistus, milleks puudus alus. Kaebaja leiab, et õigusaktides puudub nõue loenduse ajal otsa vaadata ning seadusest tulenevate nõuete tõlgendamine võib olla ebaseaduslik. Kaebaja leiab, et temale antud korraldus oli seetõttu tühine.
  20. Tartu Vangla 21.12.2010 käskkirja nr 1-4/2942 alusel määrati kaebajale kartserikaristus valvur S. Susseni solvamise ja laimamise eest, kuna kaebaja nimetas vanemvalvur S. Sussenit vargaks. Tartu Vangla 22.12.2010 käskkirjaga nr 1-4/2958 karistati kaebajat kartserisse paigutamisega katseajaga, kuna kaebaja kasutas kirjalikes pöördumistes julgeolekuosakonnale ametniku suhtes solvavaid ja laimavaid väljendeid, nimetades vanemvalvur S. Sussenit vargaks. Kaebaja on seisukohal, et tal ei oleks olnud põhjust valvurit laimata/solvata, kui nimetatud vanglaametnik oleks kirjast eemaldatud ajaleheväljalõike kohta koostanud akti korrektselt ning tutvustanud aktiga õigeaegselt kõrgemal seisvaid vanglaametnikke. Nimetatud aktilt puudusid nõutavad tunnistajate allkirjad ning äravõetud materjalide kogus ja täpne kirjeldus. Samuti väidab kaebaja, et ametnik ei täitnud VangS §-s 133 sätestatud teatamiskohustust, jättes teavitamata kõrgemalseisvaid ametnikke kaebaja soovist kiri saatjale tagastada. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla tunnistas 23.11.2010 kirja ja ajaleheväljalõikeid tagastades seda, et ajaleheväljalõigete äravõtmine oli ebaseaduslik. Samuti rikuti kirja edastamisega VskE § 50 lg-t 1, mille kohaselt tuleb kiri kinnipeetavale edastada 7 tööpäeva jooksul, kaebaja sai aga kirja kätte 12 päeva pärast. Kaebaja on seisukohal, et eelnimetatud vanglaametnik pidevalt mõnitab ja alandab teda ning ka juhtunu põhjustas valvuri provokatsioon. Samuti on kaebaja sõnul talle karistuste määramisest huvitatud vangla julgeolekuosakond, et keelduda täitmast kaebaja taotlusi ümberpaigutamiseks ja töötamiseks vanglas.
  21. Kaebaja palub tühistada kirjeldatud intsidentidega seotud kartserikaristuse määramise käskkirjad 21.12.2010 nr 1-4/2943, 21.12.2010 nr 1-4/2942 ja 22.12.2010 nr 1-4/
  22. Vastustaja vastuväited 2
  23. Vastustaja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
  24. Valvur G. Tõruke andis 25.11.2010 kella 8.20 paiku kaebajale korralduse vaadata otse ette, mitte aknast välja. Korralduse täitmise asemel keeras kaebaja valvur G. Tõrukesele selja ning asus midagi enda asjadest otsima. Seega oli takistatud valvur G. Tõrukese teenistusülesanded loenduse läbiviimisel – ei olnud võimalik tuvastada kaebaja tervislikku seisundit. Tartu Vangla kodukorra (TVK) p 6.6 kohaselt kontrollib loendust teostav vanglaametnik visuaalselt kinni peetavate isikute tervislikku seisundit, kambri ja kambrisisustuse tehnilist olukorda ning keelatud esemete olemasolu. Kuigi TVK ei sätesta otsesõnu nõuet kinni peetavale isikule otse vaatamiseks, ei tähenda, et loendust läbiviinud ametniku korraldus oleks ebaseaduslik. Ametniku kohustus on kontrollida muuhulgas ka tervislikku seisundit. Oma õigusaktist tuleneva kohustuse täitmiseks antud korraldused on seaduslikud. Visuaalselt tervisliku seisundi hindamisel on ametnikul vajalik näha kinnipeetava nägu, et tuvastada vigastuste puudumine näol või kaelal. Samuti on võimalik pupillide suuruse kaudu võimalik hinnata kinnipeetava käitumise adekvaatsust, mis on ka osa tervisliku seisundi kontrollimisest. Kuna kaebaja vaatas aknast välja, ei olnud valvuril võimalik tuvastada vigastuste puudumist ühel näo- ja kaelapoolel. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud täitma vanglateenistuse ametniku seaduslikke korraldusi. Riigikohtu halduskolleegium on 01.03.2007 otsuses haldusasjas 33-1-103-06 leidnud, et korralduse täitmata jätmine on õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning tühisus on ilmselge. Korraldus kaebajale anti ametiriietust kandva valvuri poolt, seega selleks pädevust omava ja selgelt määratletud haldusorgani poolt. Kuna korraldus oli suunatud kaebajale ja kaebaja sai selle sisust aru, seega nähtus korraldusest ka selle adressaat. Korraldus otse vaadata ei kohustanud toime panema õigusrikkumist ning korraldust oli võimalik täita. Seetõttu ei vasta kaebajale antud korraldus tühise haldusakti tunnustele ning see tühisus ei olnud ilmselge. Seetõttu sõltumata sellest, kas kaebaja pidas korraldust õigeks ning seadusest tulenevaks, ei andnud tema teistsugune arusaam korralduse seaduspärasusest õigust keelduda korralduse täitmisest.
  25. Tartu Vangla 21.12.2010 käskkirjaga nr 1-4/2942 karistati kaebajat Tartu Vangla kodukorra p 7.2.3 nõuete süülise rikkumise eest kartserisse paigutamisega kahekümneks ööpäevaks, millest viis ööpäeva pöörata koheselt täitmisele ning viisteist ööpäeva lükata edasi kuuekuulise katseajaga. Kaebaja laimas/solvas 25.11.2010 kella 15.20 paiku vanemvalvurit Sirle Sussenit, nimetades viimast vargaks. Tartu Vangla 22.12.2010 käskkirjaga nr 1-4/2958 karistati kaebajat VangS § 67 p 1 ja TVK p 7.2.3 nõuete süülise rikkumise eest kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks, mille täitmine lükati edasi kuuekuulise katseajaga. Kaebaja kasutas kirjalikes pöördumistes vanglale ametniku suhtes solvavaid ja laimavaid väljendeid, nimetades vanemvalvurit Sirje Sussenit vargaks. Vanemvalvur S. Susseni ja valvur G. Tõrukese ettekannetest nähtub, et kaebaja nimetas 25.11.2010 kella 15.20 paiku vanglateenistujat vargaks, kuna viimane oli tema kirja ära varastanud. Kaebaja ei eita, et nimetas vanemvalvurit S. Sussenit vargaks, kuid leiab, et temal oli selleks põhjust. Samuti nimetas kaebaja 08.11.2010 ja 09.11.2010 kirjalikes pöördumistes vanemvalvur S. Sussenit vargaks ning süüdistas kirja varguses, mis avastati 3 30.11.2010 pöördumistele vastamise raames. Seetõttu tuleb hinnata, kas kaebaja nimetatud väljendeid kasutas ning kas väljend oli vanglateenistuja jaoks solvav ning laimav. Kinnipeetava kirjavahetuse kaardilt nähtub, et 08.11.2010 võttis vanemvalvur S. Sussen aktiga kirjast ära ajaleheväljalõike, mille peale kaebaja andis kogu kirja tagasi. 08.11.2010 aktidest A-2669 ja A-2670 nähtub, et kirjast ära võetud ajaleheväljalõige ning ka kiri, mille vastuvõtmisest kaebaja keeldus, paigutati lattu. Viidatud aktidelt nähtub, et kaebaja on keeldunud akte allkirjastamast, mis näitab, et kaebajale tutvustati nimetatud dokumente. Seega dokumentidega tutvudes pidi kaebaja aru saama, et temalt äravõetud esemed ning ametnikule tagastatud kiri paigutatakse lattu. Nimetatud esemete paigutamisega lattu kaebaja isiklike asjade hulka ei ole vanemvalvur esemeid omastanud ning kaebajal puudus igasugune põhjus vanemvalvuri solvamiseks ja laimamiseks. Väljend „varas“ on isiku suhtes, kes ei ole vargust toime pannud, solvav ja isikut laimav (tõele mittevastav). Seega tõele mittevastavat ja solvavat väljendit kasutades rikkus kaebaja Tartu Vangla kodukorra p 7.2.3 nõudeid. Kaebaja väited, et äravõtmise akt ei vasta nõuetele, et ametnik on jätnud täitmata VangS § 133 tuleneva teavitamiskohustuse, ei muuda fakti, et vanemvalvur S. Sussen ei ole omastanud kaebajale kuuluvat vara. Seetõttu ei ole ka nimetatud väidete õigsuse korral vanglateenistuse ametnik toime pannud vargust ning puudub igasugune põhjus tema vargaks nimetamiseks. Kaebaja subjektiivne arusaam teenistusülesandeid täitva vanglateenistuja toimingute õiguspärasusest ei anna alust vanglateenistuja solvamiseks või laimamiseks. Samuti ei õigustaks ka vanglateenistuja õigusvastane käitumine kaebaja poolt rikkumise toimepanemisest ning nimetatud ei saaks olla tema suhtes rikkumist välistavaks asjaoluks. Seega ükski kaebaja poolt väljatoodud väide ei õigusta ega anna põhjust ametniku suhtes solvava ja laimava väljendi kasutamist. Kohtu põhjendused ja otsus
  26. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks puudub alus. Vastustaja ei ole kaebaja distsiplinaarsüütegude menetlemisel eiranud menetlusnõudeid, mille tõttu puudub sel motiivil alus kaebuse rahuldamiseks. Kaebaja on süüdi temale inkrimineeritud distsipliinirikkumiste toimepanemises, rikkumised on ta toime pannud tahtlikult. Määratud karistused on proportsionaalsed kaebaja poolt toimepandud rikkumistega.
  27. Halduskohus ei nõustu kaebajaga, et vastustajal puudus alus kaebaja karistamiseks Tartu Vangla 21.12.2010 käskkirjaga nr 1-4/2943 karistus. Vastuseks kaebajale märgib halduskohus, et vastustaja on õigesti osundanud õigusaktide sätetele, mida kaebaja rikkus, kui ta ei täitnud vanglaametniku korraldust. Tegemist oli kaebajale täitmiseks kohustusliku korraldusega. Korraldus ei vasta tühise haldusakti tunnustele. Aktsepteeritav ei ole kaebaja väide, et ta ei pea täitma vanglaametniku korraldust. Kinnipeetavana peab kaebaja täitma vanglaametniku korralduse isegi siis, kui hiljem kohases menetluses osutub korraldus õigusvastaseks. Käesoleval juhul polnud aga tegemist hiljem õigusvastaseks osutunud korraldusega, mille tõttu on selle täitmata jätmine kinnipeetava poolt välistatud ja kaebaja poolt loenduse ajal korralduse ebaseaduslikkuse üle diskussiooni algatamine on lubamatu. Kaebaja ei ole vaidlustanud fakti, et valvurile otsa vaatamise asemel vaatas ta aknast välja ja korralduse täitmise asemel asus sorima oma asjades pöörates valvurile selja. Vastustaja on õigesti osundanud, et seetõttu polnud vaglaametnikul võimalik tuvastada kaebaja tervislikku seisundit ning kaebaja adekvaatsust, seega aga teostada visuaalset järelevalvet, mis on tarvilikud vangla turvalisuse tagamiseks. Visuaalse järelevalve puhul 4 ei ole õiguskorra mõttes tegemist ainult vanglates kasutatava toiminguga, seda kasutatakse laialdaselt näiteks piiri- ja tollikontrolli tehes aga ka igapäevases politsei korrakaitsetöös. Seega on kohus seisukohal, et kaebaja pidi üldteadaolevalt olema teadlik korralduse õiguspärasusest ja jättis selle tahtlikult täitmata asudes selle asemel sobrama oma isiklikes asjades. Kuna korralduse õiguslik alus tuleneb VangS § 67 punktist 1 ja TVK punktist 6.6, siis on korraldus seaduslik ning ei saa mingil juhul evida tühise haldusakti tunnuseid. Vastustaja on õigesti osundanud ka asjakohasele kohtupraktikale, mis välistab selle nõude osas kaebuse rahuldamise.
  28. Tartu Vangla 21.12.2010 käskkirja nr 1-4/2942 karistati kaebajat selle eest, et ta kasutas vanglaametniku suhtes solvavat ja laimavat väljendit, öeldes, et: „ma ei võta sinult kirja vastu, kuna sind ei ole karistatud, sest sa varastasid minu kirja ära, sa oled varas“ Kaebaja tegu on otseses vastuolus TVK punktiga 7.2.3, mis keelab kinnipeetavatel ükskõik kelle suhtes solvavate ja laimavate väljendite kasutamise. Sõltumata sellest, kas kaebaja on kursis varguse legaaldefinitsiooniga, mis määratleb vargusena võõra vallasasja äravõtmise selle õigusvastase omastamise eesmärgil, pidi kaebaja halduskohtu hinnangul olema teadlik üldteadaolevast asjaolust, et kellegi alusetu vargaks nimetamine on solvav, ja kui see isik ei ole tegelikult seda tegu toime pannud, siis sellise väljendi kasutamine ka laimab seda isikut, kelle suhtes taolist väljendit kasutatakse. Vastustaja ametniku suhtes taolise väljendi kasutamine kaebaja poolt on lubamatu ka seetõttu, et kaebaja oli teadlik sellest, et ametnik teostas kaebaja poolt varguseks nimetatud toimingu oma ametiülesandeid täites. Seega oli kaebaja teadlik ka sellest, et vastustaja ametnik ei saanud kaebajale kuuluvat eset omastada omakasu eesmärgil. Seega sai kaebaja süüteo toime panna ainult tahtlikult. Kui kaebaja leidis, et vastustaja ametnik ei ole asjakohaseid dokumente täitnud korrektselt, oli tal õigus esitada selle kohta märgukiri või vaie. Vastustaja on enda kui kinnipeetava õigustest teadlik, mis nähtub asjas kogutud tõenditest, seega loeb halduskohus tõendatuks kaebaja süü temale inkrimineeritud rikkumises. Vastustaja ametnik ei ole halduskohtu hinnangul asjas kogutud tõendite kohaselt toime pannud selliseid menetluslikke minetusi, mis annaksid aluse selle nõude osas kaebuse rahuldamiseks või määratud karistuse ebaproportsionaalseks lugemiseks. Kaebajale ei ole äravõetud kirja kambrisse tagastatud vaid on paigutatud lattu.
  29. Tartu Vangla 22.12.2010 käskkirjaga nr 1-4/2958 karistati kaebajat vanglaametniku solvamise ja laimamise eest vanglale saadetud kirjalikes pöördumistes. Kaebaja on süüdi rikkumise toimepanemises. Tegu on tahtliku rikkumisega, millele viitab halduskohtu hinnangul see, et ajal, mil kaebajat oli juba teavitatud samalaadse rikkumise eest distsiplinaarmenetluse läbiviimisest, kasutas kaebaja vanglaametniku suhtes solvavaid ja laimavaid väljendit vanglale adresseeritud kirjades. Nimetatud asjaolu viitab tahtlikule rikkumisele ja kaebaja küünilisusele, mille tõttu ei ole ka temale määratud karuistus ebaproportsionaalne, kuna ta on samalaadseid allumatusega seotud sitsipliinirikkumisi toime pannud lühikese aja jooksul. Asjas kogutud tõendid ei viita sellele, et ametnik oleks kaebajat taga kiusanud, asja tehiolud viitavad sellele, et kaebaja käitub viisil, mis väljendab tahtlikku lugupidamatust vanglaametnike vastu.
  30. Vanglaametnike korralduste täitmata jätmine ja nende laimamine ning solvamine ei ole kinnipeetava poolt kohaseks käitumiseks olukorras, kus ta leiab, et ta peab viibima vanglas ebamõistlikult pikka aega või õigusvastaselt. Kaebaja peaks selles osas kasutama karistusõigusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, allumatus vanglas ei kergenda kuidagi kaebaja olukorda. 5
  31. HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel jätab halduskohus kaebuse rahuldamata. Poolte menetluskulud jäävad nende enda kanda. Roby Koik kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.