Obsah (9)
§ 96§ 1§ 97§ 99§ 100§ 101§ 102§ 108§ 116Tsiviilasi nr 2-10-58246 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Raivo Einula Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2011.a. Tartu maan
§ 96, 97 p 1, 99 lg 1, 100 lg 1, 101 lg 1, 102 lg 2 Ts
MS § 455 lg 1 kohus o t s u s t a s:
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Mõista välja Andrus Kornelilt igakuine elatis summas 139,01 € tagasiulatuvalt alates
- septembrist 2010.a. poja AK ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni (so kuni XXX).
- Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt
- kuupäevaks (
§ 1(6) 100 lg 4) A K seadusliku esindaja K S pangakontole nr XXXXXXXXX SEB Pangas..
- Kohtuotsus tunnistada viivitamata täidetavaks üheksa kuu (so perioodi 1.09.2010-31.05.2011) elatusraha, so 1251,09 € ulatuses.
- Jätta rahuldamata A K hagi igakuise elatise nõudes summas 52,72 € , so hagetava ja kohtu poolt käesoleva otsusega väljamõistetava igakuise elatusraha vahe.
- Toimetada otsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Hageja nõue ja seda põhistavad tõendid KS esitas AK seadusliku esindajana 23.11.2010 kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 30.11.2010 tegi Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kohtumääruse, milles tegi makseettepaneku tasuda AK elatist 3000 krooni kuus alates 23.11.2010 kuni AK täisealiseks saamiseni (XXX). Kuna AKesitas vastuväite, saadeti nõue edasiseks menetlemiseks hagimenetluses. Harju Maakohtule 07.02.2011.a. esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielust 10.01.2009.a. sündinud poeg AK. Laps elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Mingit abi kostja lapse ülalpidamises ega kasvatuses ei osuta. Üldised kulutused lapse ülalpidamiseks moodustavad 424 eurot kuus. Hagi esitamise ajal oli hageja netosissetulek kuus 822,41 eurot, millest palk moodustas 764,88 eurot ja peretoetus 57,53 eurot. Hagejal on AS Swedbank eest laenukohustus, tagasimakse summa kuus on 412,75 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise summas 191,73 eurot tagasiulatuvalt alates
- septembrist
- Hageja esitas hagiga järgmised tõendid: 1) AKsünnitunnistuse koopia (tl 28), millest nähtuvalt on AKisa AKja ema KS; 2) tõend, mille kohaselt on hageja esindaja töötasu 2011.a. jaanuaris 764,88 eurot (neto, tl 29); 3) Tallinna Männi Lasteaia arve 05.01.2011.a., millest nähtuvalt moodustab AKlasteaiatasu vanema osa 22,24 eurot kuus ja toitlustamine 1,28 eurot päevas; 4) AK, KS ja Swedbank Eesti AS vahel sõlmitud laenuleping XXX, millest nähtuvalt on laenusaajad kohustatud tasuma pangale tagasimaksetena ajavahemikus 11.02.2011.a. 11.03.2048 412,75 eurot kuus (tl 31-32); 2
(6)5) Kristin Sepa konto väljavõte 06.01-12.01.2011.a (tl 33); 6) KÜ Mustamäe tee 181 arve korteri 16 kommunaalkulude eest jaanuaris
- summas 194,92 eurot (tl 34); 7) 29.10.2010.a. sõlmitud üürilepingu koopia, millest ei nähtu, kelle vahel on leping sõlmitud ja mis on lepingu esemeks (tl 35); 8) AS S arve nr XXX summas 12,08 eurot (tl 36); 8) EE arve summas 12,44 eurot (tl 37), millest ei nähtu, kellele on arve adresseeritud ja mis aadressil asub eluruum, mille eest tasu nõutakse; 9)Kommunaalteenuste arve nr 1.45 summas 77,41 eurot, millest ei nähtu, millise elamispinna eest see esitatud on (tl 37); 10) Konto väljavõte, millest nähtuvalt on hageja seaduslik esindaja mh teinud kostja arvelduskontole ajavahemikul 09.01.2009.a. – 17.09.2010.a. 20 korda ülekandeid selgitusega „ah niisama…“ (tl 38-39). 21.04.2011.a. toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja palus kohtu abi kohustamaks kostjat esitama oma palgatõend. Kohtuistungil 16.06.2011.a. jäi hageja elatise osas varasema nõude juurde ja selgitas, et kostja varaline seis on väga hea, tema keskmine palk on üle 1200 euro. Lisaks on kostja liisinud endale sõiduauto ning einestab väljas ja külastab sageli ööklubisid. Kostja ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest. Seda kohustust kostja ei täida. Iga eseme kohta ei ole esitatud kviitungit, mida oleks ebamõistlik esitada. Kasvavas eas laps vajab uusi riideid ja jalanõusid. Hageja möönas, et on tõendina esitanud ainult jaanuarikuu arved, ta võiks esitada kostjale ka arved muu ajavahemiku kohta, kuid sel juhul ei anna kostja neid tagasi. Kostja seisukoht ja seda põhistavad tõendid Kostja teatas 28.02.
- a. kohtule esitatud kirjalikus vastuses, et ta ei tunnista hagi, kuna hageja esindaja takistab tal hageja kasvatamist erinevate vahenditega. Samuti ei ole hageja nõude esitamisel võtnud arvesse asjaolu, et kostja ülalpidamisel on veel üks laps Ander Kornel. Kostja esitas koos oma vastusega järgmised tõendid: 1) Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta 14.12.2010.a., millest nähtuvalt on hageja esindaja teatanud politseile, et XXX on kaduma läinud seal olnud esemeid (tl 48); 2) Põhja Prefektuuri kutse Andrus Kornelile 17.11.2010.a. kahtlustatavana ülekuulamisel (tl 49); 3) AK sünnitunnistus (tl 50); 21.04.
- a. toimunud kohtuistungil avaldas kostja soovi teada saada, kas ta on üldse AKisa. Kostja oli eelnevalt esitanud kohtule hagiavalduse põlvnemissuhte tuvastamiseks, mille kohus jättis oma 14.04.2011.a. käiguta ja kohustas kostjat tasuma riigilõivu. Kuna kostja ei tasunud riigilõivu määratud tähtajaks, jättis kohus oma 27.05.2011.a. määrusega menetlusse võtmata. Kostja esitas nimetatud hagi uuesti, kohus võttis nimetatud hagi menetlusse ja eraldas selle iseseisvasse menetlusse oma 14.06.2011.a. määrusega. 16.06.2011.a. toimud kohtuistungil väitis kostja, et ta ei tea lapse tegelikku elukohta. Kostja ei olnud nõus nõutava summaga, väites, et tema sissetulek pole nii suur, kui hagiavalduses kirjeldatud ja hageja pole lapse vajadusi tõendanud. Kostja ei ole nõus elatist maksma, kuna tal ei ole võimaldatud lapse hooldusõigust teostada. Kostja sooviks endale taotleda AKainuhooldusõigust. Samas avaldas kostja jätkuvalt, et ta ei ole kindel, kas laps põlvneb temast. See on takistuseks elatise maksmisel. 3
(6)Kohtu poolt kogutud tõendid Kohus rahuldas hageja poolt 21.04.2011.a. istungil esitatud taotluse ja nõudis AS SEB Pangast ja Swedbank AS-st välja kostja kontoväljavõtted ja Muuga Betoonelement AS-st kostja töötasu õiendi. AS SEB Pank esitas 28.04.20011.a. kostja kontoväljavõtte ja teatise, mille kohaselt on kostjal sõlmitud liisingleping saldoga 7217,71 eurot ja igakuuse maksega 117,11 eurot (tl 72-90). AS MB esitas 28.04.2011.a. kohtule teatise, mille kohaselt on kostjale ajavahemikus september 2010.a. – aprill 2011.a töötasuna välja arvestatud 9 642,66 eurot (tl 92-93). Võrreldes nimetatud väljavõtet kostja pangakonto väljavõttega saab järeldada, et netotöötasu on väiksem kui tl 93 oleval tõendil kajastuv arvestuslik töötasu. Swedbank AS esitas 02.05.2011.a. kohtule kostja kontoväljavõtte ajavahemikus 01.09.2010.a.28.04.2011.a. (tl 94-95). Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab asja arutamise põhjal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks igakuine elatusraha välja miinimummääras. Pooled ei vaidle selle üle, et laps elab hageja juures ja kostja ei ole lapse ülalpidamises osalenud. Ülalpidamise kohustustust käsitleb
§ 96
(Ülalpidamist andma kohustatud isikud).
§ 96
kohaselt on ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist saama õigustatud isikuid käsitleb
§ 97(Ülalpidamist saama õigustatud isikud).
Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (
§ 97p 1).
Ülalpidamise ulatust käsitleb
§ 99(Ülalpidamise ulatus).
Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (
§ 99lg 1).
Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (
§ 99lg 2).
Ülalpidamise andmise viisi käsitleb
§ 100
(Ülalpidamise andmise viis).
§ 100
lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (
§ 100lg 2).
Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (
§ 100lg 3).
Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (
§ 100lg 4).
Elatist alaealisele lapsele käsitleb
§ 101(Elatis alaealisele lapsele).
Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (
§ 101lg 1).
Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (
§ 101lg 2).
Kohustatud isikute varalise seisundi arvestamist käsitleb
§ 102(Kohustatud isiku varalise seisundi arvestamine). 4
(6)Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (
§ 102lg 1).
Vanemad ei vabane
§ 102lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.
Kui vanem on
§ 102
lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla
§ 101lg-s 1 sätestatud määra.
Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel
§ 101
lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (
§ 102lg 2).
Tagasiulatuvat ülalpidamist käsitleb
§ 108(Tagasiulatuv ülalpidamine).
Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (
§ 108
). Tsiviilkohtumenetluses lasub kummalgi poolel kohustus tõendada kõik enda nõuded ja väited. Menetlus toimus piisavalt pika aja vältel, mille kestel olnuks võimalik esitada nõuetekohaselt vormistatud tõendeid. Kohus lahendab asja esitatud tõendite alusel. Kuna kostja ei ole oma väidete põhjenduseks esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaksid tema poolt lapse ülalpidamiskohustuse täitmist hagis täheldatud ajavahemikus, tuleb kostjalt välja mõista elatis alates 1.09.2010.a. Kohtule pankade ja kostja tööandja poolt esitatud dokumentide põhjal ei nähtu ühtki niisugust asjaolu, miks kostja ei saaks AKülalpidamiseks tasuda
§-st 101 lg 1 sätestatud summat.
§ 96
ja § 97 p 1 kohaselt on isa kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. AKon kostja alaealine laps ja sellest tulenevalt on kostja kohustatud andma lapsele elatist.
§ 101
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühe lapse kohta olla väiksem kui 139,01 eurot. Kui elatist soovitakse välja mõista suuremas summas kui miinimummääras, tuleb hinnata laste vajadusi (
§ 99lg 1 ja 2).
Kohus lähtub asja lahendamisel elatise väljamõistmisel miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa 139,01 eurot, põhjendama ega tõendama. Kui elatisenõue ületab seadusega ettenähtud miinimumsummat, tuleb selle nõude eelduseks olevaid laste vajadusi isikul, kes elatise suuremas suuruses väljamõistmist taotleb, põhjendada ja tõendada. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et tema vajadused on suuremad kui eeldab seda nõue suuremas summas kui miinimummääras. Kohtule on esitatud küll üürilepingu ja kommunaalmakse arve koopia, millest kohtu arvates ei nähtu, milliseid asjaolusid need tõendid tõendama peaksid. Hageja ei ole tõendanud, et tema eluasemekulud moodustavad 115 eurot kuus (koos seadusliku esindajaga seega 230 eurot kuus), samuti on tõendamata meelelahutusele (ujumine, teater, kino) kuluvad summad, mille suurust pole hagis ka näidatud. Esitatud üürilepingu koopiast ei nähtu, kelle vahel on leping sõlmitud ja mis on lepingu esemeks. Esitatud elektrienergia arvest samuti ei nähtu, kellele on arve adresseeritud ja mis aadressil asub eluruum, mille eest tasu nõutakse; ka kommunaalteenuste arvest nr 1.45 summale 77,41 eurot ei nähtu, millise elamispinna eest see esitatud; Kohus selgitab kostjale, et
§ 116
lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, asjaoludest nähtuvalt on antud juhul vanematel lapse suhtes ühine hooldusõigus. Kohus selgitab pooltele, et kui nad soovivad AKhooldusõigust tervikuna või mingil määral ainult isiklikult 5
(6)teostada, peavad nad vastavasisulise sooviga eraldi pöörduma kohtu poole. Pooled ei ole õigustatud seadma lapse hooldusõiguse teostamist sõltuvusse ülalpidamiskohustuse täitmisest ega vastupidi. Kohus peab vajalikuks osundada Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-164-10, 3-2-1-93-08 ja 3-2-2-2-07, millest tulenevalt kui kohtuotsusega tuvastatakse, et laps ei põlvne isaduse omaksvõtnud vanemast, on see küll tagasiulatuv kuni lapse sünnini, kuid lapse sünniakti kannet ei saa muuta tagasiulatuvalt ning et makstud elatist ei saa tagasi nõuda. Lapse vanemana sünniakti kantud isik peab andma lapsele ülapidamist ka aja jooksul, millal menetletakse tema hagi vanema kande ebaõigeks tunnistamiseks. Järelikult võib teine vanem nõuda elatist lapsele kohtu kaudu ka aja eest, millal menetletakse vanema kande ebaõigeks tunnistamise hagi. Vanema kande ebaõigeks tunnistamise korral lõppeb küll kostja kohustus maksta lapsele elatist, kuid tal ei ole õigust tagasi nõuda makstud elatist. Seega tuleb kohtu arvates jätta tähelepanuta kostja vastuväide, kus ta on seadnud temalt elatise väljamõistmise tervikuna või väljamõistetava elatusraha suuruse sõltuvusse sellest, kas AKpõlvneb kostjast. Miinimummääras elatise väljamõistmisel kostjalt on arvestatud ka temal teise alaealise ülalpeetava (poeg Ander, sündinud 5.03.2006) olemasolu, kellele kostja samuti on kohustatud ülalpidamist andma. Kohus ei saa arvestada kostja poolt kohtunikule e-postiga 16.06.2011 kell 15:19 pärast istungi lõppemist ja kohtu nõupidamisele suundumist saadetud teatist seoses kostja sissetulekutega, mis küll lisatakse toimikusse, kuid jäetakse tähelepanuta, kuna on esitatud pärast asja arutamise lõppemist, kui kohus oli teatanud, et asub koostama kohtuotsust. Poolte menetluskulud jätab kohus kummagi poole enda kanda TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 alusel. Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning TsMS 173 lg-le 4 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 468 lg 3 kohaselt kuulutab kohus elatise väljamaksmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus asub seisukohale, et otsus tuleb viivitamata täidetavaks kuulutada perioodi 1.09.2010-31.05.2011 eest väljamõistmisele kuuluvas elatusraha kogusumma osas, so 1251,09 € ulatuses. Kohtu arusaamise kohaselt on see õiglane ja lapse huve silmas pidav, eriti arvestades, et kostja üldse ei ole andnud AKülalpidamiseks elatist. Raivo Einula Kohtunik 6
(6)7
(6)