KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 7. detsember 2010, Tartu Haldusasja number 3-10-181 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Sergei Jerini kaebus Viru Vangla õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 30. märtsi 2010. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Sergei Jerini apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 17. november 2010 Menetlusosalised Kaebaja Sergei Jerin Vastustaja Viru Vangla toimingute RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. märtsi 2010. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 6. jaanuarini 2011. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Sergei Jerin esitas 21. jaanuaril 2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks järgmised Viru Vangla toimingud:
- a)keeldumine teha S. Jerinile koopiad talle vajalikest materjalidest;
- b)keeld käia duši all rohkem kui üks kord nädalas või koos spordisaali kasutamisega rohkem kui kaks korda nädalas ja duširuumi ukse suletuna hoidmine;
- c)keeld anda S. Jerinile laost tema ämber ja keeld omada kolmandat käterätikut;
- d)vangla otsus välja anda ainult 9 rulli tualettpaberit kvartalis ning nõudepesu- ja pesupesemisvahendite ning põranda- ja sanitaarsõlmede koristamise vahendite mitteandmine;
- e)vajalikus koguses joogivee saamise õiguse rikkumine, teekannu kasutamise keelamine ning elektrienergia eest raha võtmine;
- f)keeld omandada toiduaineid, jooke ja hügieenivahendeid kaebaja soovitud viisil. Kaebuse kohaselt on S. Jerinile koopiad vajalikud efektiivsete kaitsevahendite esitamiseks õigusinstantsidesse ning tal puuduvad vahendid koopiate eest tasumiseks. Duši all käimise piiramine ja isikliku ämbri mittelubamine rikub S. Jerini inimväärikust. Piiratud koguses tualettpaberi andmine ning nõudepesu- ja pesupesemisvahendite ning põranda- ja sanitaarsõlmede koristamise vahendite mitteandmine on vastuolus Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse REC
(2006)2 Euroopa vanglareeglistiku kohta (EVR) p-dega 19.5 ja 19.6. Samuti rikub vangla S. Jerini EVR p-st 31.5 tulenevat õigust omandada muul viisil (pakkide ja saadetiste kaudu) toiduaineid, jooke ja hügieenivahendeid. Põhjendatud huviks tuvastamisekaebuse esitamisel märkis S. Jerin soovi esitada tulevikus vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Kohtuistungil 23. märtsil 2010 teatas S. Jerin, et koristusvahendeid vanglas antakse ja palus seda arvestada. 2. Tartu Halduskohus jättis 30. märtsi 2010. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused:
- a)S. Jerin soovis saada Riigikohtu lahendi koopiat. Riigikohtu lahendid on reeglina vastavas andmebaasis avalikult kättesaadavad, mistõttu piisab vastava viite tegemisest kaebusesse ning sellest tehtud koopia mitteomamine ei saa takistada maksujõuetu isiku kaebeõigust.
- b)Kinnipeetava õigus duši all käia on reguleeritud vangistusseaduse (VangS) § 50 lg-s 2. Vangistusalased õigusaktid ei näe vanglale ette kohustust hoida duširuumid avatuna või võimaldada kinni peetavale isikule ämber ning seda ei tulene ka EVR p-st 19.4.
- c)Viru Vangla direktor on kinnipeetavatele vangla poolt tagatud käterätikute hulga määratlenud oma 10. märtsi 2009. a käskkirjas nr 1.1-1/44 ja selle muutmise kohta antud käskkirjades. Kehtestatu kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale käesoleval ajal üks vahvelriidest käterätik ja üks saunalina. Vangistusalased õigusaktid kinnipeetavatele antavate käterätikute arvu ei reguleeri ning vastavaid sätteid pole ka EVR-s. S. Jerin ei ole käterättide arvu vähendamist käsitlevat käskkirja ettenähtud korras vaidlustanud ega saa tuvastamisnõude esitamisega seda enam teha.
- d)Vangistusalased õigusaktid ei kehtesta kinnipeetavate kasutusse antava tualettpaberi ja pesemis- või koristusvahendite kogust. Viru Vanglas on tualettpaberi ja muude hügieenitarvete väljastamise kord ja normid kehtestatud direktori 25. septembri 2009. a käskkirjaga nr 1.1-1/238. Seda ei ole S. Jerin vaidlustanud, samuti ei ole ta ümber lükanud vangla kirjaliku vastuse väiteid nõude pesemise võimaluste, koristusvahendite olemasolu ja puhastusvahendi „Sanit“ väljastamise kohta. EVR p-des 19.5 ja 19.6 pole määratletud vastavate vahendite sortimenti ja kogust. Lisaks on tegemist dokumendiga, mille puhul on tegemist üksnes liikmesriikidele antava soovitusega.
- e)Kinnipeetav on kohustatud hüvitama isiklike elektriseadmete kasutamise kulud. Jõhvi linna vee halb kvaliteet, mille peamiseks põhjuseks on radioloogilised näitajad, on üldteada asjaolu ning pole mingit põhjust arvata, et Viru Vangla vesi oleks sellest oluliselt erinev. Vee keetmine neid näitajaid ei muuda ning seega ei saa S. Jerin väita, et maksujõuetuse tõttu keedukannu kasutamisest ilma jäämine välistab tal võimaluse saada parema kvaliteediga joogivett.
- f)Vangla võib inimeste või vangla julgeoleku ohustamist või vara kahjustamist võimaldavaid aineid ja esemeid keelata lisaks vangistusseaduses toodule ka täiendavalt. Viru Vanglas on vastav loetelu kehtestatud ja täiendatud vangla direktori 4. aprilli 2008. a käskkirjaga nr 55 ja 24. augusti 2009. a käskkirjaga nr 1.1-1/193. S. Jerin pole neid käskkirju ettenähtud korras ja tähtajal vaidlustanud ega saa väita, et Viru Vanglas kehtivad keelud on õigusvastased. EVR p 31.5 käsitleb õigust kaupu osta või muul viisil mõistliku hinnaga hankida. Kuna S. Jerinil puuduvad mistahes hinnaga kaupade ostmist või hankimist võimaldavad rahalised vahendid, 2 pole viide asjakohane. Pakkide saamise õigust vangistusalased õigusaktid ja EVR kinnipeetavatele ette ei näe. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. S. Jerin esitas apellatsioonkaebuse ja selle täienduse, milles palub kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)EVR on otsese toimega akt. Selle ühes või teises riigis rakendamiseks pole vaja rahvusliku parlamendi tunnustamise seadusandlikku protseduuri. Antud konkreetsel juhul on toimunud S. Jerini väärikuse alandamine – see on minimaalsete EVR standardite ja normide vähendamine S. Jerini suhtes.
- b)Viru Vangla direktoril pole õigust võtta kinnipeetavalt täiendavat maksu nende aktide koopiate eest, mida kinnipeetaval on vaja, et ennast Euroopa Kohtus efektiivselt kaitsta.
- c)EVR p 19.3 kohaselt peab vangidel olema vaba juurdepääs sanitaarsõlmedele, mis vastavad hügieeninõuetele. Viru Vangla tegevus duši kasutamise piiramisel on õigusvastane ja kahjustab S. Jerini tervist. Hügieeni tarbeks on S. Jerinile vajalik isiklik ämber ja see ei saa kuuluda keelatud esemete hulka, sest ämbrid on vanglas olemas.
- d)Vangla direktor ei saa oma käskkirjaga määrata, kui palju käterätte S. Jerinil vaja on. Vanglas on vajalik minimaalselt kolme rätiku olemasolu. Asjas pole esitatud tõendeid, et S. Jerin kasutas käterätte mitteotstarbekohaselt.
- e)Tualettpaberit ja pesemis- ning puhastusvahendeid tuleb anda nii palju, kui isiku vajadused nõuavad. Vangla diskrimineerib kinnipeetavaid, andes ametnikele, valvuritele ja kinnipeetavatele erineva kvaliteediga tualettpaberit. Puhastusvahendit „Sanit“ antakse vähem kui hügieeninormide järgi ette nähtud.
- f)Halduskohus oleks pidanud täpsustama joogivee kohta käivaid norme. Puhast joogivett müüakse pudelites või on see suurte pudelitega aparaatides. Kui vangla ei taga veekeeduvahendite olemasolu sektsioonide köögis, siis peab vangla lubama kasutada isiklikke elektrilisi seadmeid keedetud vee saamiseks vangla vahendite arvelt.
- g)S. Jerinil on EVR kohaselt õigus hankida kaupu, sh toitu ja jooke ning selle õiguse piiramine vangla poolt on õigusvastane.
- h)Õigusvastasuse tuvastamine annab S. Jerinile õiguslikku kasu tema subjektiivsete õiguste kaitsel. S. Jerinil on tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-st 1 õigus tekitatud kahju hüvitamisele.
- i)Vangla on kohaldanud diskretsiooni ebaõigesti. 4. Viru Vangla palub oma vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Vangla nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja märgib lisaks, et EVR on soovitusliku iseloomuga ja selle sätted ei ole õiguslikult siduvad. S. Jerin ei ole halduskohtule esitatud kaebuses väitnud, et vangla on tema väärikust alandanud ja teda solvanud. S. Jerin on avaldanud rahulolematust vangistusega kaasnevate tingimuste üle, mis võivad talle tekitada ebamugavusi, kuid ei ole ilmselgelt väärikust alandavad. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. S. Jerini apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on õigesti ja põhjendatult S. Jerini kaebuse rahuldamata jätnud. Tulenevalt HKMS § 47 lg-st 1 ja TsMS § 654 lg-st 6 ei pea ringkonnakohus vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 3 6. Nõustuda ei saa S. Jerini seisukohaga, et Viru Vangla on tema väärikust alandanud. Väärikuse alandamine eeldab muuhulgas vastustaja õigusvastast käitumist. Käesoleval juhul ei ole alust pidada vastustaja toiminguid õigusvastaseks. 7. Kaebaja ei ole osundanud ühelegi konkreetsele normile, millest tulenevalt on Viru Vanglal kohustus kaebaja poolt esitatud dokumentidest tasuta koopiate tegemiseks. Seega ei ole koopiate tegemise eest tasu küsimisel Viru Vangla kaebaja subjektiivseid avalikke õigusi rikkunud ega õigusvastaselt käitunud. Viru Vangla kui haldusorgani avalike ülesannete hulka ei kuulu kinnipeetavatele nende soovil koopiate tegemine ning seega ei kohaldu selles sfääris seaduse reservatsiooni põhimõte ning Viru Vangla poolt koopiate tegemise teenuse eest tasu võtmist ei saa pidada õigusvastaseks hoolimata sellest, et vangistusseaduses ei ole selleks selgesõnalist õiguslikku alust. 8. Kaebusest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et kaebajale on võimaldatud duši kasutamist üks kord nädalas ning spordisaali kasutamise korral kaks korda nädalas. Seega on vastustaja toiminud kooskõlas VangS § 50 lg-ga 2 ning täidetud on ka EVR p 19.4 sätestatud eesmärk. Kaebaja viide EVR p-le 19.3 ei ole asjakohane, kuna see käsitleb juurdepääsu sanitaarsõlmedele. Duši kasutamist reguleerib EVR p 19.4, sätestades, et vanne ja dušše peab olema piisavalt, et iga vang saaks olenevalt aastaajast ja geograafilisest asukohast ennast normaalsel temperatuuril pesta päeviti või vähemalt kaks korda nädalas (või vajadusel sagedamini), silmas pidades üldisi hügieeninõudeid. Nagu eelnevalt märgitud, on see eesmärk käesoleval juhul täidetud. 9. Subjektiivset õigust kambris ämbri kasutamiseks kaebajal ei ole ning seega ei ole sellist õigust ka rikutud. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et ämbri kasutamine selleks, et kambris end külma veega üle valada, ei oleks ka lubatav, kuna kambris ei ole selleks tingimusi ning selline teguviis võib kahjustada vangla vara. Kinnipidamisasutustes on isikute õigused vangistuse olemusest tulenevalt märkimisväärselt piiratud ning harjumuspärase elustiili jätkamine vanglas ei ole kinnipeetava subjektiivne õigus, mille järgimist peab kinnipidamisasutus täies ulatuses võimaldama. 10. Vangistusseaduses ei ole sätestatud kinnipeetavatele antavate käterättide arvu. Samas on sätestatud kinnipeetava kohustus hoolitseda oma isikliku hügieeni eest (VangS § 50 lg 1). Viru Vangla direktori 10. detsembri 2009. a korraldusest nr 1.1-1/338 tulenevalt väljastatakse kinnipeetavatele kaks käterätikut. Ringkonnakohtu hinnangul piisab kahest käterätist enda hügieeni eest hoolitsemiseks. Seega pole S. Jerini poolt kolme käteräti nõudmine millegagi põhjendatud. Kolme käteräti nõudmine põhjendusel, et selline arv käterätte tagatakse hotellides, on kohatu. Vangla näol ei ole tegemist hotelliga. 11. Tualettpaberi ja pesemis- ning puhastusvahendite osas nõustub ringkonnakohus vastustaja seisukohaga, et kvartalis 9 rulli tualettpaberi ning WC-poti ja valamu puhastamiseks kord kahe nädala jooksul puhastusvahendi tagamine on piisav kogus. S. Jerini apellatsioonkaebusest nähtub, et ta ei ole sellise vahendite jagamise korraldusega rahul, kuid samas ei nähtu tema apellatsioonkaebusest ega ole ka tõendatud, et selline kogus mainitud vahendeid oleks ebapiisav. Väide, et tualettpaberi jagamisel toimub diskrimineerimine jagatava tualettpaberi kvaliteedi abil, ja et puhastusvahendit antakse alates märtsist 2010 vähem kui ette nähtud, ei ole millegagi tõendatud. Lisaks on kaebus esitatud 21. jaanuaril 2010 ning seetõttu ei saa kohus väljuda kaebuse piirest ning hakata kontrollima perioodi, mis on järgnenud kaebuse esitamisele. 4 12. Ühestki õigusnormist ei tulene vastustaja kohustust väljastada S. Jerinile veekeetja ja selle tasuta kasutamist võimaldada. Vastustaja on viidanud, et vastavalt VSkE §-le 591 on kinnipeetav kohustatud tasuma elektriseadme kasutamisega kaasnevad kulutused ning et S. Jerinil puuduvad selleks rahalised vahendid, mistõttu on tema veekeetja paigutatud vangla lattu. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et nende asjaolude tõttu puudub vanglal kohustus S. Jerinile veekeetja väljastamiseks. Joogivett on kaebajal võimalik tarbida kambris asuvast kraanist. Halduskohus on märkinud, et Jõhvi linna kraanivee keetmine ei muudaks vee kvaliteeti. Ringkonnakohtul ei ole alust selles seisukohas kahelda ning seda seisukohta ei ole seadnud kahtluse alla ka S. Jerin. S. Jerini soov kasutada joogiveena joogiveeaparaatide vett ei ole tagatud ühegi õigusnormiga, kuna tal on võimalus kraanist joogivee saamiseks olemas. 13. EVR p 31.5 näeb ette, et „Hügieeni-, korra ja julgeolekunõuete täitmiseks on vangidel õigus osta või muul moel hankida kaupu, sealhulgas toitu ja jooke isiklikuks otstarbeks hindadega, mis ei ole ebanormaalselt kõrged võrreldes kaupadega väljaspool vanglat.“ See soovitus peab üheselt silmas kinnipeetava poolt toidu soetamist vangla vahendusel, st eeskätt ostmist. Vastasel juhul ei oleks selles soovituses peetud vajalikuks käsitada kaupade hindu väljaspool vanglat. Vaidlust ei ole selles, et S. Jerinil on, nagu kõigil teistelgi Viru Vangla kinnipeetavatel, võimalik osta kaupu vangla kaupluse vahendusel. Seetõttu ei ole asjakohane S. Jerini soov sellele sättele tuginedes saavutada õigust tellida omale toiduaineid väljastpoolt vanglat posti teel. Ringkonnakohus nõustub vastustaja põhjendustega selles osas, miks on kinnipeetavatele keelatud muuhulgas toiduainete saatmine posti teel ning ei pea vajalikuks neid põhjendusi siinkohal korrata. 14. Kuna S. Jerini poolt vaidlustatud toiminguid ei ole alust pidada õigusvastaseks, ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitada S. Jerini seisukohti tema põhjendatud huvi üle. 15. Eeltoodust tulenevalt jääb S. Jerini apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Ivo Pilving Agu Timmi 5 Einar Vene