Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 10.08.2011.a., Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-36833 Tsiviilasi A S`i taotlus riigi õigusabi saam

) § 15 lg 2 kohaselt otsustatakse väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmine TsMS-is sätestatud hagita menetluse korras. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Taotluse lahendamiseks ja taotleja majandusliku seisundi hindamiseks selgitas kohus lisaks õigusabi taotluses ja majandusliku seisundi teatises märgitule välja järgmist:

1. Rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist nähtub, et A S on abielus, tema abikaasaks on M S, kelle vastu soovib taotleja esitada hagiavalduse ja avalduse hagita menetluses; taotlejal on 5 last, nendest 4 on alaealised (M F, sünd: xxxx on x aastane)
2. A S töötab xxxx; tema keskmiseks töötasuks ühes kuus on esitatud töötasutõendi alusel 588.28 eurot ning A.S täiendava selgituse kohaselt riigilt saadav toetus summas 230 eurot koosneb lasterahadest ja puudega laste toetustest. MTA elektroonilise väljavõtte kohaselt on A.S tehtud 2011.a. väljamakseid xxxx.
3. Kinnistusraamatu andmetel kuulub A.S kinnistu asukohaga xxxx, milline on abikaasade ühisvara.
4. A.S kuuluvad arveldusarved AS`s SEB Pank- arve nr xxxx jääk seisuga 09.08.2011 on 429.09 eurot ja arvel nr xxxx vabade vahendite jääk seisuga 10.08.2011 on 452.84 eurot.
5. ARK andmetel kuulub A.S kaubik xxxx (xxxx aasta) ja sõiduauto xxxx (xxxx aasta), mootorsõidukite kasutajaks on abikaasa M S
6. Äriregistri andmetel on A S registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjaks (tegevusalasegapõllumajandus), aruanded registris puuduvad; A.S on xxxx, kus üheks osanikuks on tema abikaasa M S.
7. Kohustused krediidiasutustele ja teistele võlausaldajatele puuduvad; täitemenetluse registri kohaselt täitemenetlusi A.S vastu menetluses ei ole.
8. Püsikulud ühes kuus koosnevad eluasemekuludest 150 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 20 eurot, kulutused tervishoiule 70 eurot, kulutused laste koolikohustuste täitmisele 100 eurot, jm kulud 34 eurot. 2

§ 14

lg 1 kohaselt peab taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestama tema vara ja sissetulekut, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ja muid tähendust omavaid asjaolusid.

§ 14

lg 2 kohaselt taotleja majanduslikku seisundit hinnates ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata riiklikule peretoetusele, puudega inimese sotsiaaltoetusele ja sotsiaaltoetusele sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses. Samuti ei arvestata taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga.

§ 14

lg 3 sätestab, et kui taotleja taotleb riigi õigusabi temaga koos elava perekonnaliikme vastu nõude esitamiseks, ei arvestata taotleja majandusliku seisundi hindamisel selle perekonnaliikme sissetulekut ega temale kuuluvat vara.

§ 7

lg 3 sätestab, et riigi õigusabi võib anda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud piiranguta, kui advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust. Kohus hinnanud esitatud materjale, tutvunud vararegistrite jt andmebaaside andmetega ning eelkõige arvestades asja tähtsust taotlejale, taotleja majanduslikku olukorda ja võimalusi ning asjast tulenevat võimalikku kasu leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuigi taotluse esitajal on käesoleval hetkel pangaarvetel vabu vahendeid, tal on kindel sissetulek ning ta on registreeritud ettevõtjana (FIE), on taotluses esitatud probleemi kirjeldus ja põhjendused sellised, mis annavad alust eeldada, et üksnes õigusdokumendi koostamisest kohtule jääb taotlejale enda ja enda laste õiguste kaitsmiseks väheseks (mida taotleja suudaks ehk ise finantseerida) ning advokaati on taotluse esitajal vaja ka edasises menetluses, milline võib kujuneda väga keeruliseks ning pikaajaliseks, milleks taotluse esitajal ilmselgelt vahendid puuduvad. Seega määrab kohus anda A Sile riigi õigusabi

§ 8p 1 alusel kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

Kohus lisab, et käesolevas määruses tehtud otsustus anda A.S riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta, ei tähenda automaatselt seda, et A.S ei oleks võimeline tulenevalt enda majanduslikust olukorrast tasuma hagiavalduselt ja/või avaldustelt hagita menetluses riigilõivu. Kohus selgitab ka, et vastav taotlus konkreetsete kulude kandmise osas menetlusabi andmiseks on võimalik vajadusel esitada kohtusse pöördumisel peale kohtueelses menetluses õigusabi taotluse lahendamist menetlusdokumendi (hagiavalduse või avalduse) esitamisel ja seda TsMS § 184 lg 1 tulenevalt kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi antakse. Seega kohus käesoleva määrusega A.S menetlusabi taotlust ei lahenda. Taotluse esitaja on taotluses märkinud advokaadiks, kellelt soovitakse õigusteenust saada, kuid tulenevalt

§-st 18 lg 1 ja 2 nimetab kohtu taotlusel riigi õigusabi osutava advokaadi Advokatuur. Kohtul ei ole õigust leppida advokaadiga kokku riigi õigusabi osutamises ega määrata riigi õigusabi osutavat advokaati. Seega ei saa kohus käesoleva määrusega kindlaks määrata riigi õigusabi osutavaks advokaadiks Allan Valk`u. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Marika Leimann Tea Toming Kohtumäärus jõustus 27. augustil 2011. a. Nooremreferent Tea Toming 3