Tsiviilasi nr. 2-10-3476 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2011.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasj

§ 230

lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid. Kostja ei ole tõendanud, et tema ja hageja vahel 01.10.2007.a sõlmitud töölepingu näol oli tegemist varasema töölepingu ümbervormistamisega. Veelgi olulisemaks peab kohus seda, et kostja ei ole tõendanud puhkuse kasutamist hageja poolt mistahes ajal, sealhulgas ajavahemikul 15.08.2007.a kuni 14.10.2007.a.

1. Kostja kinnitas kohtule oma 07.01.2011.a menetlusdokumendis (toimiku lk 104-106), et tal ei ole kohtule esitada ühtegi dokumentaalset tõendit selle kohta, et hageja puhkust kasutas. Kostja on samuti omaks võtnud, et puhkusetasu hagejale ei makstud, vaid talle maksti töötasu tavalistel alustel. Sama nähtub ka kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttest (toimiku lk 8183), mille kohaselt on hagejale 12.09.2007.a makstud augustikuu palka ning 18.10.2007.a septembri kuu palka. Puhkuseseaduse kohaselt oleks kostjal tulnud puhkusetasu maksta töötajale ette enne puhkuse kasutamist. Kostja soovis oma väiteid tõendada tunnistaja ütlustega ning lubas ise tagada tunnistaja ilmumise kohtusse, kuid ei kostja ega tunnistaja ei ilmunud Harju Maakohtu 06.04.2011.a istungile ega 10.06.2011.a istungile. Seega on kostja väited hageja poolt puhkuse kasutamise kohta jäänud täielikult tõendamata. 5
2. Kuna kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks temaga sõlmitud mistahes töölepingu alusel puhkust kasutanud, tuleb hageja nõue kostja vastu rahuldada. Kostjal tuli hagejale maksta lõpparve koosseisus välja kompensatsiooni kasutamata puhkuse eest. Kuna kostja seda ei teinud, on ta hageja lõpparvet kinni pidanud.
3. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud puhkusekompensatsiooni ja hüvitise täpsustatud arvestuse kohta, mille hageja esitas kohtule 11.05.2011.a ning mis edastati kostjale 17.05.2011.a. Hageja esitatud arvestuse kohaselt oleks hageja pidanud 18 töötatud kuu eest saama puhkust 42 kalendripäeva. Hageja igakuise töötasu suuruseks oli 16 000 krooni, mis jagatuna 30-ga teeb ühe päevapalga suuruseks 533,33 krooni ehk 34,10 eurot. Korrutades antud summa kasutamata puhkusepäevade arvuga ehk 42-ga, on tulemuseks 1432,22 eurot.
4. Eeltoodust lähtudes tuleb hageja nõue kostja vastu rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2455,22 eurot, millest 1432,22 eurot on kompensatsioon kasutamata puhkuse eest ajavahemikul 01.10.2007.a kuni 10.04.2007.a ning 1023 eurot on hüvitis hageja ühe kuu keskmise kuupalga ulatuses lõpparve kinnipidamise eest. 33.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Anu Uritam Kohtunik 6