Obsah (5)

§ 2§ 32§ 61§ 33§ 34

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-1490 Haldusasi

) mõistes ning tenniseväljakute kasutusele võtmiseks on vaja taotleda kasutusluba. Sama kirjaga tehti kinnistu omanikule veelkord ettepanek esitada vastavad dokumendid, et ehitusamet saaks menetleda kasutusloa väljastamist ja väljastada tenniseväljakutele kasutusloa. Samuti juhtis Valga Linnavalitsus tähelepanu sellele, et ilma kasutusloata ei ole lubatud tenniseväljakute kasutusele võtmine. 2. OÜ Tennistor esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Valga Linnavalitsuse poolt Valgas Tõrva tn 1 asuvate tenniseväljakute kasutusele võtmiseks kasutusloa nõudmise keelamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole maa-ala või plats, millel saab mängida tennist, ehitis

järgi. Tenniseväljaku jooni, võrku ja poste saab kergesti eemaldada, mistõttu ei ole tegu Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-44-06 märgitud kohtkindlalt ühendatud asjadega. Igal piisava suurusega ja enam-vähem tasasel maa-alal on võimalik sportlikke mänge harrastada. Maa-ala tasandamist ja sellele täitematerjali juurdetoomist reguleerivad kaevetööde eeskirjad.

seda ehitamiseks ei loe.

§ 2

lg 3 muudatusega, mis hakkasid kehtima alates 01.05.2009, arvati rajatiste loetellu ka mänguväljakud ja seikluspargid. Seadusemuudatuse seletuskirjast nähtub, et mänguväljakute all mõeldakse laste mänguväljakuid, mitte spordiplatse. Tõrva tn 1 plats oli valmis ja kasutuses juba enne 01.05.

1. Eelmine Valga Linnavalitsuse ehitus-planeerimisameti juhataja ei lugenud platse ehitisteks ning ei nõudnud OÜ-lt Tennistor platside rajamiseks ja kasutamiseks ei ehitus- ega kasutusluba. Praegu ametis olev Valga Linnavalitsuse ehitusameti juhataja hakkas uuelt omanikult tagantjärgi nõudma platsile kasutusluba.
2. Valga Linnavalitsus vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole kinnistu omanik vaidlustanud tenniseväljakute kandmist ehitisregistrisse, mis tähendab, et ta käsitleb tenniseväljakuid ehitistena. Samuti ei ole kaebaja vaidlustanud Valga Linnavalitsuse 22.09.2008 korraldust nr 74, millega määrati kindlaks Tõrva tn 1 kinnistule tenniseväljaku ehitamise projekteerimistingimused ning milles on vaidlusalust tenniseväljakut käsitletud kui rajatist. Kasutusloa menetluses ei vaielda enam selle üle kas tenniseväljak on ehitis või mitte, kuna tenniseväljakud on ehitistena ehitisregistrisse kantud. Tuginedes

§ 32

lg-le 1 ei saa tenniseväljakute kasutusele võtmiseks kasutusloa nõudmine rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna kaebaja ei ole tenniseväljakute omanik. Tenniseväljakute tasandamine (sh maapinna nn koorimine), spetsiaalse katte paigaldamine ning sadevee äravoolu lahendamine toimus inimtegevuse (ehitamise) tulemusena. Samuti on tenniseväljakud ühendatud aluspinnasega kohtkindlalt. Tuginedes Riigikohtu otsusele asjas nr 3-1-1-44-06, tuleb ka tenniseväljakuid käsitleda ehitisena

§ 2

lg 1 mõttes, sest tenniseväljakute asukohta ei suuda omanik omal jõul muuta, nende teisaldamine on võimalik üksnes abivahendeid kasutades ning omaniku võimuses on määrata väljakute edasine püsimajäämine. 2 I. T. kui kinnistu omanikult kasutusloa väljastamiseks taotluse ja vajalike dokumentide nõudmine on toimunud kooskõlas

§ 32lg-ga 8.

HALDUSKOHTU LAHEND

1. Tartu Halduskohus jättis
2. aprilli 2010 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt peab
3. a alanud rekonstrueerimisprotsess lõppema rekonstrueerimise käigus ehitatud tenniseplatsile kui rajatisele kasutusloa väljastamisega. Samas ei ole asja materjalidega tõendatud, et vastustaja oleks andnud haldusakti, mis reguleeriks tenniseplatsi kasutamist ilma kasutusloata. Valga Linnavalitsuse 05.05.2009 kiri on käsitletav haldusaktina, kuid see ei keela kaebajal tennisplatsi kasutamist, vaid reguleerib kasutusloa andmise menetlust. Seega ei ole see ehitise kasutamist keelav haldusakt. Valga Linnavalitsuse 12.06.2009 kiri ei vasta haldusakti tunnustele, kuna kiri ei reguleeri üksikjuhtumit ega pane kellelegi kohustusi ega anna õigusi. Tegemist on selgitustaotlusele vastamisega. Ehitusloa taotlusele lisatud kaupluse hoone rekonstrueerimise projekti väljavõttega on tõendatud, et õuealal lammutatakse amortiseerunud kõrvalhoone, muuhulgas planeeritakse teha krundi õuepoolsele alale uus vertikaalplaneering ja rajatakse kaks tenniseplatsi koos vajalike võrgust pallipiirdeaedadega. Kasutusloa taotlusele lisatud fotoga on tõendatud, et planeeritu on realiseerunud ja rajatis on valminud rekonstrueerimise projektis planeeritud kujul. Seega on tegemist ehitustegevusega, mis vajab kohalikult omavalitsuselt vastavaid lubasid. Valga Linnavalitsuse 22.09.2008 korraldusega nr 74 on tõendatud, et OÜ Tennistor taotluse alusel väljastati projekteerimistingimused Valgas Tõrva tn 1 kahe tenniseväljaku ehitamiseks. Korralduses on vastustaja asunud õiguslikult siduvale seisukohale, et projekt peab sisaldama rajatise (tenniseväljaku) asendiplaani ja ristlõiget ning et projekt tuleb kooskõlastada naaberkinnistute omanikega. Seega on ümber lükatud kaebaja väide, et vastustaja on ehitus- ja kasutusloa menetluses oma nõudeid varasemaga võrreldes muutnud, kuna varasemalt ei peetud tenniseplatse ehitiseks. Piirdeaedadega uue vertikaalplaneeringu tulemusena valminud tenniseplatside puhul on tegemist rajatisega

mõttes. 01.05.2009

-i muudatused ei ole asjassepuutuvad. Halduskohtule ei ole esitatud tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et Tõrva tn 1 kinnistu (sh tennisplatside) omanikuks ei oleks I. T. ja seetõttu on kaebaja vastavasisulised väited asjakohatud. Kasutusloa taotluse on esitanud õige isik (omanik), millest tulenevalt on 05.05.2009 haldusakti adressaadiks ka õige isik. Vaidluse lahendamise seisukohalt ei oma õiguslikku tähendust asjaolu, et I. T. on 12.06.2009 esitanud vastustajale kasutusloa taotlusest loobumise avalduse. Kasutusloa olemasolu nõue tuleneb seadusest. Kasutusloa taotlusest loobumiseks esitatud avaldus ei vabasta isikut kasutusloa omamise kohustusest enne, kui rajatis võetakse kasutusele. Asjaolu, et vastustaja vastas 12.06.2009 linnavalitsusele esitatud selgitustaotlusele, ei saa samuti olla aluseks kaebuse rahuldamisele, sest selgitustaotlusele vastamisega ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud ega tema vabadusi piiratud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. OÜ Tennistor esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 14. aprilli 2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus. 3 Apellatsioonkaebuse kohaselt puudub halduskohtu otsuses põhjendus, millest lähtudes on õige lugeda tenniseväljakut ehitiseks ja nõuda kasutusluba. Otsusest ei selgu, millele tuginedes leidis halduskohus, et vaidlusalune plats vastab

§ 2lg-s 1 esitatud definitsioonile.

Tenniseväljaku postid ja võrk on kergesti eemaldatavad, järelikult ei ole need kohtkindlalt aluspinnaga ühendatud. Kunstmurukatte panek ettevalmistatud tasasele maapinnale ei saa samuti muuta platsi ehitiseks, sest tennist saab mängida ka tavalise pinnakattega platsil, pealegi on vaipkate kokkurullitav ja äraviidav. Tenniseplatsi kui rajatise tunnus ei ole ka statsionaarse piirdeaia olemasolu. Vastustaja 12.06.2009 kiri on haldusakt, millel on

§ 61lg-s 1 ja 4 sätestatud ettekirjutuse omadused.

Õige ei ole halduskohtu järeldus, et hoone rekonstrueerimiseks väljaantud ehitusloa alusel algas vaidlusaluse tenniseplatsi rajamine.

1. a ehitusloa väljaandmise ajaks olid krundi planeerimis-tasandustööd juba kaevetööde eeskirjade järgi tehtud.
2. Valga Linnavalitsus palub jätta OÜ Tennistor apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei ole kaebaja vaidlustanud vastustaja 22.09.2008 korraldusega nr 74 väljastatud projekteerimistingimusi. Seega kehtib ka praegu eelhaldusakt, milles käsitletakse vaidlusalust tenniseväljakut ehitisena. Vastustaja pole väljastanud haldusakti, mille alusel oleks õigus ehitada tenniseväljakuid ehitusloata või kasutada neid valmimisel kasutusloata.

kohaselt tuleb tenniseväljakut käsitleda rajatisena ning kaebaja ei saa tugineda kaevetööde eeskirjale, kuna sellega määratakse kindlaks, mida käsitletakse kaevetöödena, mitte seda, kas tegemist on rajatisega või mitte. Kuna vastustaja ei ole vastu võtnud haldusakti, millega keelatakse kaebajal tenniseväljakute kasutamine või kohustatakse esitama kasutusloa taotlust, ei saa 05.05.2009 haldusakt rikkuda kaebaja õigusi. Eksitav on kaebaja väide, et ta ei võõrandanud tenniseväljakut. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus peab apellatsioonkaebuse lahendamisel vajalikuks kõigepealt määratleda kaebuse ese ning kaebuse liik ja kontrollida seejärel OÜ Tennistor kaebeõigust.
2. Lähtudes Tartu Halduskohtu 05.01.2010 määrusele esitatud vastusest (tl 47), taotles OÜ Tennistor keelata Valga Linnavalitsusel nõuda kaebajalt Valgas, Tõrva tn 1 asuvate tenniseväljakute jaoks kasutusluba ja selle taotlemist. Veel on kaebaja oma 12.01.2010 vastuses märkinud, et juhul, kui kohus loeb Valga Linnavalitsuse 12.06.2009 kirja (tl 6-7) haldusaktiks, palub ta selle tühistamist. Seega esitas kaebaja kohustamiskaebuse (keelamiskaebuse) ja tühistamiskaebuse.
3. Isiku kaebeõiguse aluseks on tulenevalt HKMS § 7 lg-st 1 tema subjektiivsete õiguste rikkumine (tühistamis- ja kohustamiskaebuse puhul). Riigivastutuse seaduse § 5 lg 1 kohaselt on ka haldusaktist või toimingust hoidumise nõude puhul kaebuse esitamise eelduseks see, et haldusakt või toiming rikuks kaebaja subjektiivseid õigusi. Halduskohus leidis põhjendatult, et Valga Linnavalitsuse 12.06.2009 kiri (selgitustaotlusele vastamine) ei ole haldusakt ning samuti ei tuvastanud halduskohus seda, et oleks olemas vastustaja poolt eraldi välja antud haldusakt, millega oleks keelatud vaidlusaluste tenniseväljakute kasutamine. Seetõttu asub ringkonnakohus seisukohale, et kohus sai ja saab menetleda üksnes keelamiskaebust. Seega on esitatud kaebuse rahuldamise eelduseks see, et tenniseväljakute kasutusele võtmiseks kasutusloa olemasolu ja täiendavate dokumentide nõudmine rikuks sellisel kujul OÜ Tennistor subjektiivseid õigusi. Kui kohus 4 leiab, et vaidlustatud akt või toiming ei riku kaebuse esitaja õigusi, siis jätab kohus pärast asja kohtuistungil läbivaatamist oma otsusega kaebuse rahuldamata ega anna hinnangut õigusakti või toimingu õiguspärasusele (vt. näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi
4. mai
5. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-25-99;
6. juuni
7. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-26-99;
8. jaanuari
9. a määrused haldusasjades nr 3-3-1-64-00 ja 3-3-1-65-00).
10. Riigikohus on subjektiivsete õiguste rikkumist kaebeõiguse tähenduses määratlenud järgmiselt: kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi - põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Kohus peab väidetavalt rikutud seadust või muud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas selles sisalduv säte kaitseb vaid avalikke huve või ka üksikisiku huve. Kui säte kaitseb avalike huvide kõrval ka isiku huve, tuleneb sättest isiku subjektiivne õigus nõuda sättest kinnipidamist. Seejuures tuleb arvestada nii sätte eesmärki, kui ka huvi kaalukust. Isiku põhjendatud huvist võib seega välja kasvada ka halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi. Lisaks eeltoodule tuleb arvestada, et õigusvastane kohustuste või keeldude kehtestamine haldusaktiga rikub alati haldusakti adressaadi õigusi (vt Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vahelise erikogu
11. detsembri
12. a otsust haldusasjas nr 3-3-1-15-01).
13. Käesoleval juhul ei kaitse OÜ Tennistor ringkonnakohtu arvates oma subjektiivseid avalikke õigusi. Asja materjalidest nähtuvalt (tl 18-21) müüs OÜ Tennistor 25.02.2009 Valgas Tõrva tn 1 asuva kinnistu I. T. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et OÜ Tennistor oleks siiski jäänud osaliselt kinnistu või sellel paiknevate hoonete või rajatiste omanikuks. I. T. ja OÜ Tennistor sõlmisid 10.03.2009 kinnistu tasuta kasutamise lepingu Tõrva tn 1 asuva kinnistu tasuta kasutamiseks OÜ Tennistor poolt alates 10.03.2009 (tl 23). I. T. esitas kinnistu omanikuna 29.04.2009 Valga Linnavalitsusele kinnistul asuvate tenniseväljakute osas kasutusloa väljastamise taotluse ning ehitise teatise, mille alusel kanti tenniseväljakud ehitisregistrisse. Vastuseks kasutusloa taotlusele määrati Valga Linnavalitsuse ehitusameti juhataja 05.05.2009 kirjaga (tl 69) I. T. tähtaeg täiendavate dokumentide esitamiseks Tõrva tn 1 tenniseväljakute kasutusloa taotlemisel. Valga Linnavalitsuse 12.06.2009 kirja (vastus selgitustaotlusele) kohaselt on Tõrva tn 1 asuvate tenniseväljakute näol tegemist rajatistega ehitusseaduse mõistes ning tenniseväljakute kasutusele võtmiseks on vaja taotleda kasutusluba. Valga Linnavalitsus tegi veelkord Tõrva tn 1 kinnistu omanikule ettepaneku esitada vastavad dokumendid, et ehitusamet saaks menetleda kasutusloa väljastamise taotlust. OÜ Tennistor ei ole seega Tõrva tn 1 kinnistu omanik, vaid teda on võimalik käsitleda kinnistu tasuta kasutamise lepingu alusel üksnes kinnistu valdajana. Oma kaebeõigust on OÜ Tennistor kohtumenetluses põhjendanud sellega, et ta on kinnistu valdaja ja korraldab tenniseväljakute käigus hoidmist, s. o OÜ-l Tennistor on endiselt äriline huvi kinnistul asuvate tenniseväljakute kasutamiseks. Kuna sisuliselt tenniseväljakuid ilma kasutusloata kasutada ei saa, siis ei saa kaebaja ka enam nende kasutamise ja väljaüürimisega tulu teenida. Tenniseväljakute jaoks kasutusloa nõudmisega on linnavalitsus kaebaja arvates rikkunud AÕS § 40 lg 3 mõistes OÜ Tennistor valdust - valduse rikkumine on valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist ja kaebajal on õigus AÕS § 44 lg 1 alusel nõuda 5 rikkumise kõrvaldamist - valduse rikkumise korral on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. Lisaks märkis kaebaja, et kuna varem kasutusluba ei nõutud, siis ei märgitud selle taotlemise vajalikkust ka kinnistu ostu-müügilepingusse ja kuna nüüd hakati seda nõudma, siis on tegemist asja lepingutingimustele mittevastavusega (VÕS § 217 lg 2 p 3 – asi ei vasta lepingutingimustele, kui asja kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida müüja pidi teadma või teadis lepingu sõlmimisel). Seega võib OÜ-le Tennistor tekkida vastutus VÕS-i järgi, kuna ostja võib nõuda kahju hüvitamist, alandada hinda jne. 21.07.2009 esitaski I. T. OÜ-le Tennistor teate kinnistu mittevastavusest müügilepingu tingimustele seoses sellega, et teda ei informeeritud lepingu sõlmimisel sellest, et tenniseväljakud vajavad kasutusluba.

§ 32

lg 1 järgi on ehitise kasutusluba kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.

§ 33

lg 8 kohaselt väljastatakse ehitise kasutusluba ehitise kohta ning kasutusloa taotluse esitab ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse otsuse alusel.

§ 34

lg 2 järgi, kui kasutusloa taotleja esitatud dokumendid on puudulikud, peab kasutusloa väljastaja võimaldama taotlejal puudused kõrvaldada, määrates selleks taotlejale tähtaja, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva. Nagu juba varem märgitud, on linnavalitsus teinud üksnes I. T. kui Tõrva tn 1 kinnistu omanikule ettepaneku täiendavate dokumentide esitamiseks Tõrva tn 1 tenniseväljakute kasutusloa taotlemisel. Kuna OÜ Tennistor ei ole Tõrva tn 1 kinnistu ega sellel asuvate ehitiste omanik ega kaasomanik, siis ei riku kinnistu omanikult kasutusloa olemasolu ja selle väljastamiseks vajalike täiendavate dokumentide esitamise nõudmine OÜ Tennistor subjektiivseid avalikke õigusi. Kaebaja poolt viidatud valduse rikkumine ja võimalik tsiviilvastutus kinnistu ostja ees ei ole käsitletavad OÜ Tennistor subjektiivsete avalike õigustena, mille rikkumise ärahoidmist oleks OÜ-l Tennistor võimalik halduskohtule esitatava keelamiskaebusega nõuda.

1. Kuna OÜ Tennistor ei ole esitanud kaebust Tõrva tn 1 kinnistu omanikuna ning tema kaebeõigus ei tulene ka asjaolust, et ta on Tõrva tn 1 kinnistu valdaja ja puudub ka erisäte, mis annaks OÜ-le Tennistor õiguse esitada kaebus avalikes huvides (populaarkaebus), siis tuleb OÜ Tennistor kaebus rahuldamata jätta ilma, et ringkonnakohus annaks hinnangu sellele, kas on õiguspärane nõuda kasutusloa olemasolu ja vastavate täiendavate dokumentide esitamist Tõrva tn 1 asuvate tenniseväljakute kohta.
2. Lähtudes sellest, et OÜ Tennistor kaebus jääb rahuldamata, jäävad tema menetluskulud kaebaja enda kanda (HKMS § 92 lg 1). Agu Timmi Einar Vene 6 Maili Lokk