KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 15.juuli 2011.a. Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva Tsiviilasja number 2-10-4751 Tsiviilasi T. J. K. S. J. J. kokkulepitud elatise vähendamiseks 1300 kroonini (83,08 eurot) kuus ning elatise võla – 26 100 krooni (1668,09 eurot ) tasumisest vabastamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja:T. J. )– isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx xx xxxx ,xxxxx xxxx x xxxxx xxxxx xxxxxxx Hageja esindaja: J. S. , õigusbüroo asukoht xxxxxx xx.xxx xxxxxx E-post: Pankrotihaldur : A.Õ , E-post: Kostja :K. S. J. seadusliku esindajana)–isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxx.xxx-xxx xxxxxxx E-post: esindajad Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1.Hagi rahuldada. 2.Vähendada T. J. Maakohtu 25.03.2008.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr.2-08-5346 kinnitatud kompromissilepingust tulenevat J. J. (K. S. kaudu) elatise maksmise kohustust ning lugeda alates 27.01.2010 elatise suuruseks, mida T. J. kohustatud igakuiselt maksma alaealise J. J. 1300 krooni (83,08 eurot). 3.Vabastada T. J. võlgnevuse tasumisest kuni hagi esitamiseni, s.o. 27.01.2010 summas 26 100 krooni (1668,09 eurot). 4.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest s.o 15.juulist 2011.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused Tartu Maakohtu 25.03.2008.a.kohtumäärusega on lõpetatud menetlus tsiviilasjas K. S. T. J. elatise suurendamise nõudes alaealise lapse J. J. kompromissilepingu kinnitamisega, mille kohaselt T.J. hiljemalt 01.04.2008 hüvitama K.S. 5000 krooni J. J. ostetud viiuli katteks, maksma ajavahemikul 01.04.-31.12.2008 J.J. ülalpidamiseks igakuiselt 2900 krooni, milles sisaldus igakuine elatisraha 2175 krooni ja varasema perioodi elatise võlgnevuse katteks 725 krooni kuus ning alates 01.01.2009 maksma elatisena pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus. Hageja on pöördunud kohtu poole kohtumäärusega kinnitatud elatise vähendamiseks ning elatise võlgnevuse tasumisest vabastamiseks seoses asjaoluga, et tema varaline seisund ei võimalda kokkulepitud kohustusi täita. Kohtu poolt kinnitatud ulatuses elatise maksmisel J. J. osutuksid hageja teised lapsed – K. J. , S. J. S. . vähem kindlustatuks kui J. J. .xx.xxxx.x. sündinud K. . ülalpidamiseks maksab hageja elatist kohtumääruse alusel tsiviilasjas nr. 2-0931607 alates xx.xx.xxxx 1300 krooni. Hageja juures elavad xx.xx.xxxx.a. sündinud S. J. xx.xx.xxxx.. sündinud S. . S. J. lasteaias, kus koos toidurahaga on igakuine tasu 782 krooni. Hageja oli alates 22.07.2009 töötu, ühe kuu jooksul õnnestus miinimumpalgaga töötada, seejärel – 05.01.2010 on hageja uuesti töötuna arvele võetud. Hageja elukaaslane viibib lapsehoolduspuhkusel. Hagejal ja tema elukaaslasel on kohustus tasuda pangalaenu tagasimakseid 5650 krooni kuus, laen, summas 900 000 krooni on võetud xxxxxxxx xxxxx, xxxxxxx xx.xxx kinnistu ostmiseks, mis on hageja perekonna elukohaks. Hagejal oli hagiavalduse esitamise ajaks laenumaksete võlgnevus panga eest, summas 69 751,47 ning võlgnevus Eesti Energia AS ees 3055,55 krooni . T.J. omandis on kaks sõiduautot –BMW 1995.a. väljalase ja Mitsubishi Galant 1999.a. väljalase, neist viimane on kasutamiskõlbmatu. Seega on hageja varaline seisund kitsendatud ega võimalda tasuda elatist kokkulepitud ulatuses. Neil asjaoludel ja toetudes kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse §-dele 61 lg 5 ja 71 taotleb hageja elatise suuruse vähendamist 1300 kroonini kuus ning hagi esitamise ajaks tekkinud elatise võlgnevuse, summas 26 100 krooni tasumisest vabastamist. 1300 krooni maksab hageja elatist ka teisele lapsele, kes ei ela koos hagejaga – K. . . Võlgnevus on tekkinud mõjuval põhjusel –hageja töötuks jäämise tõttu seoses majanduslangusega ning hageja majanduslik seisund ei võimalda võlgnevust tasuda. Käesoleva tsiviilasja kohtumenetluse ajal – 11.10.2010.a. kuulutati Pärnu Maakohtu määrusega tsiviilasjas 2-10-44951 välja T. J. . Panktorimenetluse käigus on 13.01.2011 müüdud T.J. kuulunud kinnistu, müügist saadud rahast on kustutatud tekkinud võlgnevusi. Hageja on jätkuvalt töötu. 2
(6)Seetõttu – kuna hageja varaline seisund on veelgi halvenenud, on hageja 18.05.2011 kohtule avaldatud kirjalikus seisukohas jäänud oma nõuete juurde elatise vähendamiseks ja elatise võlgnevuse tasumisest vabastamiseks. Kostja vastuväited Kostja K. S. kirjalikus vastuses hagile (tl.31-32) toob esile, et elatise vähendamine ei ole põhjendatud, kuna T. J. võta osa lapse kasvatamisest ega tunne huvi tema käekäigu vastu. T. J. elavad lapsed saavad isalt kindlasti rohkem moraalset tuge, kui J. . Elatisraha on seni olnud võimalik saada vaid kohtu ja kohtutäituri abiga. J. J. on suuremad, kui T.J. teistel lastel, kuna ta õpib Tallinna Muusikakeskkoolis viiuli erialalal, tema ande arendamiseks kulub märgatavalt rohkem raha, kui tavaliselt. Kostja pidi lapse muusikakooli õppima asumise tõttu ka ise Tallinasse elama ja tööle asuma, kuna 13-aastane laps ei saa elada üksi kodunt eemal. Kostja netosissetulek on 7215 krooni (2010.a.) , tema väljaminekud eluasemekulude näol on 4291 krooni, igakuised kohustused panga ees on 1463 krooni. Kostjale kuulub küll kinnistu Põlvamaal, kuid ta ei pea põhjendatuks seda müüa lapse ülalpidamiseks vahendite saamise eesmärgil, kuna ka hageja T. J. on kohustus kõigi oma laste eest hoolitseda ja neid üleval pidada vähemalt seaduses sätestatud alammääras. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 403 lg 1 ja 440 lg 3 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses, kuna nii hageja kui ka kostja on andnud kirjalikuks menetluseks nõusoleku. Kohus leiab, et hageja nõue elatise vähendamiseks ja kuni hagi esitamiseni tekkinud elatise võlgnevuse tasumisest vabastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Alates 01.07.2010 kehtib uus perekonnaseadus (PKS), mille § 210 lg 2 järgi kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne selle seaduse jõustumist , asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Kuna hagi on esitatud 01.02.2010, seega elatise võlgnevus ning elatise vähendamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud enne 01.juulit 2010, kuuluvad kohaldamisele varem kehtinud perekonnaseaduse sätted. Kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 61 lg 5 sätestas, et kohus võib elatise suurust vähendada alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Osundatud paragrahvi 6.lõike p 3 alusel võis kohus elatise suurust vähendada kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjuste ilmnemisel. PKS § 71 kohaselt võib kohus elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Hagejal on põlvnemisest tulenev elatise maksmise kohustus J. J. , 25.03.2008.a. kohtumäärusega on kinnitatud T. J. J. J. K. S. kokkulepe elatise suuruse osas. Nimetatud kohtumääruse p.3 kohaselt kohustus T. J. alates 01.01.2009 kuni J. J. saamiseni 08.01.2015 elatist igakuise elatusrahana pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis kohtumääruse tegemise ajal oli 2175 krooni (tl.7). 3
(6)Tartu Maakohtu 12.10.2009.a. kohtumäärusega on kinnitatud K. P. T. J. , mille alusel kohustus T.J. elatist K.P. poja K. . ülalpidamiseks 1300 krooni kuus kuni K. . täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.x. (tl.8-9). Sünnitunnistustega (tl.10,11) on tõendatud, et T. J. ka xx.xx.xxxx.a. sündinud S. J. ja xx.xx.xxxx.x.sündinud S. . isa. Hageja on esitanud tõendi S. J. lasteaiamaksu kohta (tl.12), koopia oma tööraamatust (tl.1314), millest nähtub, et tema tööleping OÜ-ga R. on lõpetatud 30.11.2008.a., Eesti Töötukassa tõendid töötuna arvelevõtmise kohta 22.07.2009 (tl.15) , 05.01.2010 (tl.18) ja 19.01.2011 (tl.47). Ajavahemikul 29.07.2009 kuni 31.08.2009 on T.J. tähtajalise töölepingu alusel ehitajana (tl.16-17). Tl.19 on SEB Panga tõend selle kohta, et nimetatud panga, T. J. L. T. xx.xx.xxxx.x. eluasemelaenulepingust tulenev võlgnevus panga ees oli xx.xx.xxxx.x. seisuga 69 751,47 krooni. Laenulepingu (tl.20) järgi on laenusumma olnud 900 000 krooni, igakuise tagasimakse suurus 5650 krooni. Eesti Energia arvest (tl.21) nähtub, et T. J. oli 02.01.2010.a. seisuga võlg elektrienergia võrguteenuste eest 3055,55 krooni. Hageja poolt on esitatud väljatrükk kinnistusraamatust (tl.22) selle kohta, et kostja omandis on kinnistu Põlvamaal, Laheda vallas (koormatud hüpoteegiga SEB Eesti Ühispank kasuks). Tartu tööpiirkonna kohtutäitur A. K. .xx.xxxx (tl.23) kohaselt oli T. J. võlgnevus K. S. täitmisteate esitamise seisuga 15 225 krooni. Kohtutäitur on andnud T.J. 10-päevase tähtaja nõude vabatahtlikuks täitmiseks, võlale lisanduvad täitekulud (tl.23). 11.oktoobril 2010.a. on Pärnu Maakohtu poolt välja kuulutatud T. J. . Kohus on nimetanud pankrotihalduriks A. (tl.59). Pankrotihaldurilt saadud andmete kohaselt ei ole hageja kontodel ajavahemikul 01.01.201002.06.2011 rahaliste vahendite liikumist toimunud, kontodel puudub raha (tl.55,56). T.J. pankrotihaldur on 07.07.2011 kohut informeerinud ka senisest pankrotimenetluse käigust (tl.65). Esitatud teabe kohaselt on pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne (avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.05.2011), millest nähtub, et pankrotimenetluses on laekunud rahalisi vahendeid kokku 18 748,92 eurot, sealhulgas 18 726,12 pankrotivara müügist. Müüdud pankrotivaraks oli võlgnikule kuulunud ½ mõttelist osa korteriomandist , asukohaga Kummeli tn. 16-1, asukohaga Tammiste küla, Sauga vald, Pärnumaa. Pankrotimenetluses on esitanud nõuded kolm võlausaldajat – SEB Pank AS, Swedbank AS ja Eesti Energia AS. Täies ulatuses leidis tunnustamist AS SEB Pank pandiga tagatud nõue, kellele on pärast pankrotimenetluse kulude tasumist tehtud pankrotivara arvelt väljamakse summas 13 484,74 eurot. Võlausaldajatel on saamata jäänud nõudeid kokku 43 665,15 eurot, pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole pankrotimenetluse jooksul T.J. sissetulekuid saanud. Kinnistusraamatu elektroonilise registriosa nr. 3280206 väljatrüki kohaselt (tl.49) on T. J. L. T. olnud kinnistu, asukohaga S. T. , xxxxxxx xx.xx .01.2011.a. müüdud pankrotimenetluses toimunud enampakkumisel. Hinnates esitatud tõendeid, on kohus seisukohal, et esinevad alused T. J. maksmise kohustuse vähendamiseks ning tema vabastamiseks elatise võlgnevuse tasumisest hagiavalduses taotletud ulatuses. Pankrotiotsusega on tõendatud asjaolu, et käesoleval ajal on hageja näol tegemist maksejõuetu isikuga. Tulenevalt PankrS § 1 lg 1 on pankrot võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. 4
(6)PankrS § 43 lg 1 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, võib haldur astuda menetlusse võlgniku seadusliku esindajana. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana. Kohus leiab, et kohtu poolt kindlaks tehtud T. J. (pankrotti) võib tunnistada mõjuvaks põhjuseks kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 61 lg 6 p 3 tähenduses, mis võimaldab elatise suurust vähendada hagiavalduses taotletud ulatuseni, s.o. 83,08 eurot kuus, samuti vabastada hageja kuni hagiavalduse esitamiseni tekkinud elatise võlgnevuse tasumisest. Hageja pankrotiseisund ei võimalda tal tekkinud võlgnevust tasuda, tõendatud on ka asjaolud, et hageja on jätkuvalt töötu ning tema pangakontodel puudub raha. Pankrotimenetluses on hagejale kaasomandi osana kuulunud kinnisasi müüdud ning saadud rahasummast on tehtud väljamakse hüpoteegipidajale – AS SEB Pank ja kaetud pankrotimenetluse kulud. T.J. pankrotihalduri teabe kohaselt ei ole võimalik pankrotivarast teistele võlausaldajatele väljamakseid teha. Kuna T.J. käesolavaks ajaks maksejõuetu, ei pea kohus vajalikuks kohtuotsuse tegemisel analüüsida kõiki hageja poolt esitatud tõendeid – tema võlgadega seotud tõendid on praegu seoses pankroti väljakuulutamisega kaotanud käesaolevas menetluses tähenduse. Kohus arvestab, et T. J. on ka teiste laste ülalpidamiskohustus. Kohtuotsuse tegemisel toetub kohus TsMS § 439, mille kohaselt kohus ei või otsuses ületada nõude piire. Kirjaliku menetluse määramisel 18.04.2011.a. on kohus andnud pooltele tähtaja kõigi asjas tähtsust omavate avalduste ja dokumentide esitamiseks. Hageja on 18.05.2011 teatanud kohtule, et seoses väga raske majandusliku olukorraga ei ole hageja tasunud kostjale tütre J. J. elatist ka pärast kohtusse pöördumist. Ta ei suuda täita tsiviilasjas nr.2-08-5346 sõlmitud kompromissiga võetud kohustusi K. S. tütar J. J. osas ning jääb seetõttu oma hagi juurde ja taotleb hagi täies ulatuses rahuldamist. Kuna hagiavalduses oli esitatud nõue elatise vähendamiseks 1300 kroonini ( käesoleval ajal, arvestades Eesti krooni kurssi euro suhtes – 15,6466 seega 83,08 eurot) ning kuni hagiavalduse esitamiseni tekkinud elatise võlgnevuse tasumisest vabastamiseks , siis kohus saab teha otsuse nimetatud nõuete piirides. Elatise võlgnevus seisuga 27.01.2010, mille tasumisest hageja on taotlenud enda vabastamist, on hagiavalduse kohaselt 26 100 krooni. Täitmisteatest nähtub, et 11.09.2009.a. seisuga oli T. J. võlg K. S. 15 225 krooni. Võttes aluseks kompromissilepinguga kokku lepitud igakuise elatisraha suuruse – 2175 krooni, lisandus sellele kuni 2010.a. jaanuarikuuni viie kuu elatisraha võlana 10 875 krooni. Seega moodustab võlg, mille tasumisest hageja kuulub vabastamisele 26 100 krooni. Elatise maksmise kohustus summas 83,08 eurot on T.J. alates hagi esitamisest, so. 27.01.2010. Kui T.J. ole J. J. sellest ajast alates elatist andnud, tuleb tal seda teha tagantjärele. Füüsilise isiku pankrot ei tähenda, et isikul puudub pärast pankroti väljakuulutamist võimalus tegeleda tulutoova tegevusega. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et T.J. töövõimetu. 24.09.2011 saab üks T.J. ülalpeetavatest – K. . , seega väheneb T.J. ülalpeetavate ring (juhul, kui K.J. saanuna ei jätka põhi- või keskhariduse omandamist). Vastavalt alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse § 102 lg 2 peab vanem, kes ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, kasutama siiski tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. See tähendab, et hageja peab iga sissetuleku, mida ta saab, jagama võrdselt enda ja ülalpeetavate laste vahel. 5
(6)TsMS § 162 lg 4 alusel jätab kohus menetluskulud kummagi poole enda kanda, kuna menetluskulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane, arvestades, et elatise vähendamise tulemusena jääb kostja kanda niigi suurem osa alaealise lapse ülalpidamiskuludest. Epp Tombak Kohtunik 6
(6)