Obsah (8)

§ 178§ 468§ 444§ 415§ 187§ 407§ 162§ 1741

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Avalikult teatavakstegemine 09. juuni 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-10-47391; Swedbank AS versus Margus Aruoja;

) §-st 434, tegi kohus otsustused: Otsustused

1. Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista Margus Aruojalt Swedbank AS-i kasuks põhivõlgnevus 103 840,11 krooni so 6 636,59 eurot, intress 873,44 eurot so 13666,39 krooni ja viivis 291,41 eurot so 4559,55 krooni; välja mõista Margus Aruojalt Swedbank AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt (103 840,11 krooni so 6 636,59 eurot) alates
2. septembrist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7% aastas), kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Täiendavad otsustused
3. Seoses menetluskuludega ja tsiviilasjas esitatud taotlustega ning lahendi täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda; 2.2 välja mõista Margus Aruojalt Swedbank AS-i kasuks menetluskuluna riigilõivud 12 500 krooni so 789,90 eurot ja 6,39 eurot; välja mõista Margus Aruojalt Swedbank AS-i kasuks viivis menetluskuludelt (12 600 krooni so 796,29 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7% aastas), kuid kokku viivist mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses; 2.3 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks; 2.4 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte; 2.5 kostjale kättetoimetamiseks avaldada tagaseljaotsus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Selgitused
4. Selgitada: 3.1

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 200 eurot; 3.2 vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks; 3.3

§ 444

lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega; 3.4

§ 415

lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul; 3.5

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 01.10.2008 laenulepingu nr 08-145855VV, mille alusel hageja andis kostjale laenu 121 802,20 krooni so 7784,58 eurot. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma hagejale intressi 16% aastas ja laenu tagastamise lõpptähtpäevaga 25.09.
2. Kostja lepingust tulenev võlgnevus Hageja ees seisuga 27.09.2010 on kokku 122066,05 krooni so 7801,44 eurot, mis koosneb järgmistest summadest: põhivõlgnevus 103 840,11 krooni so 6 636,59 eurot, intress 873,44 eurot so 13666,39 krooni ja viivis 291,41 eurot so 4559,55 krooni. Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja ja kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega väljaanded Ametlikud Teadaanded kaudu 20.04.2011 kätte toimetanud, kohustusega vastata kohtule hiljemalt
3. juuniks
4. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole.
5. Kohtu põhjendused Vastavalt

§-le 407 lg-le 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb

§ 407lg 1 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.

Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad

§ 407

lg-st 5 ja 51, puuduvad.

§ 444

lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. 2 Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg-le 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis). Vastavalt

§-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagi tuleb rahuldada osundatud sätete alusel. Hageja nõuet tõendavad hageja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid, millest nähtub hagi aluseks olevate asjaolude olemasolu, mida saab kostja poolt hagile mittevastamisega lugeda omaksvõetuks. Vastavalt

173 lg-le 1 asja menetlenud märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning

173 lg-le 4 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud

§ 162

lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlus ja menetluskulude nimekiri sisaldub hagiavalduses. Hageja esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on menetluskuludeks riigilõivud 12 500 krooni so 789,90 eurot ja 6,39 eurot. Tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

Silvi Maiste Kohtunik 3