KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-35 Haldusasi Tõn

) § 62 lg-te 3 ja 6 kohaselt tuleb sellised nõuded lahendada haldusmenetluses ettekirjutusega. Nimelt sätestab

§ 62

lg 3, et haigekassa võib alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise kohta teha ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda kindlustatud isikult alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise tagasi või pidada see kinni järgmiste perioodide väljamaksetest.

§ 62

lg 6 kohaselt on haigekassal sama paragrahvi lg-s 3 nimetatud hoiatustes märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmatajätmise korral õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

1. Eesti Haigekassa tegi T. Tammekivile 08.12.2009 ettekirjutuse nr 2-45/3226 koos sundtäitmise hoiatusega, millega nõuti alusetult väljamakstud ajutise töövõimetuse hüvitiste tagasimaksmist summas 563 563 krooni.
2. 06.01.2010 esitas T. Tammekivi Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Haigekassa 08.12.2009 ettekirjutuse nr 2-45/3226 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt puudub haigekassal nõudeõigus T. Tammekivi vastu, kuna nõue ei ole esitatud õige isiku vastu. Kuivõrd väidetavad alusetud väljamaksed on teostatud avaldaja tööandja poolt ebaõigete andmete esitamise tõttu, tulnuks ettekirjutus teha kindlustatud isiku tööandjale. Kaebaja oli vaidlusalusel perioodil kindlustatud isikuks

mõistes ja töövõimetushüvitised maksti välja töövõimetuslehtede alusel. Vaidlustatud ettekirjutusest ei selgu mõistetavalt, missugusel alusel loetakse avaldajale ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamaksmine alusetuks. Haigekassa ei ole nõuet sisuliselt põhjendanud ning arusaamatuks jääb ka nõude suuruse põhistus. Vaidlustatud ettekirjutuses viidatud kriminaalasja otsus ei saa olla ainsaks tõendiks avaldaja poolt 2005-2007 aastani töötajana sotsiaalmaksuga maksustava tulu mittesaamise kohta. Kriminaalasjas jõustunud kohtuotsus ei oma ette kindlaksmääratud jõudu. Esineb vahe haigekassa ettekirjutuses esitatud ja kriminaalasja otsuses fikseeritud nõutud summade vahel. Haigekassa on esitanud tsiviilkohtumenetluses nõude ka perearst M. N. 45 126 krooni väljamõistmiseks.

1. a T. Tammekivile arvestatud sotsiaalmaks on reaalselt tööandjate poolt tasutud.
2. a osas on tööandja tasunud makse osaliselt. Kriminaalasja süüdistus on lähtunud loogikast, et maksud on tööandja poolt jäetud täielikult tasumata. 2
3. Eesti Haigekassa palus jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja palub arvesse võtta kõik kriminaalasjas nr 1-08-3588 jõustunud kohtulahenditega tuvastatud asjaolud. Ühes protsessis juba tuvastatud asjaolusid ei ole haldusprotsessis vaja enam täiendavalt tuvastada, vaid need võib võtta asja lahendamisel eelduseks. Ilmnenud ei ole uut teavet ega asjaolusid võrreldes kriminaalprotsessis tuvastatud teabe ja asjaoludega ning T. Tammekivi jaoks ei saa olla üllatuslik haigekassa poolt temale ettekirjutuse tegemine. Lähtudes

§ 62

lg-st 3 ja 4 on ettekirjutuse tegemine haigekassa diskretsiooniõigus.

§ 62

lg 4 ei ole erireegel

§ 62

lg 3 suhtes ning haigekassa ei ole kohustatud olukorras, kus ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine toimus ebaõigete andmete esitamise tõttu kindlustatud isiku tööandja poolt, tegema ettekirjutust just tööandjale. Haigekassa võib teha ettekirjutuse ka kindlustatud isikule. Seega on väär kaebaja väide, et haigekassal puudub nõudeõigus tema vastu. Haigekassa ettekirjutus on üheselt mõistetav ning motiveeritud. Tulenevalt HMS §-st 56 on haldusakti põhjendusena viidatud kõikidele kriminaalprotsessis tehtud kohtu otsustele ja ettekirjutuse andmise õiguslikule alusele ning nimetatud ka kuritegusid, milles T. Tammekivi süüdi mõisteti.

§ 60

lg-s 1 ei ole toodud ammendavat loetelu piirangute kohta, mis kehtivad isiku õigusele saada ajutise töövõimetuse hüvitist. Haigekassa ei nõua ettekirjutusega T. Tammekivilt tagasi kogu summat, mis hõlmab kriminaalprotsessis märgitud ajavahemikku. Tagasinõutav summa moodustab selle osa, mille, lähtudes äriühingute poolt esitatud maksudeklaratsioonides kajastatud valeandmetest, maksis haigekassa alusetult T. Tammekivile ajutise töövõimetuse hüvitisena välja. Kriminaalprotsessis tuvastati ja T. Tammekivi võttis omaks, et T. Tammekivil puudus tegelik töösuhe OÜ-ga Ilseme, OÜ-ga Tartu Üldehitus ning MTÜ-ga Ehituskogemuste Klubi. Asjaolu, et haigekassa nõuab T. Tammekivilt sisse alusetult saadud ajutise töövõimetuse hüvitist, ei saa mõjutada Maksu- ja Tolliameti tegevust maksuvõlgade sissenõudmisel äriühingutelt, kellega T. Tammekivil puudus tegelik töösuhe. Kaebajale ettekirjutusega nõutavast summast on maha arvestatud OÜ-lt Perearst M. N. väljanõutud summa, mis kaebajale väljamakstud osas moodustas 11 144 krooni (45 126 krooni moodustas kolmele kindlustatud isikule alusetult väljamakstud hüvitis). Kriminaalasjas arutati kaebajale esitatud süüdistust selles, et ta on loonud Maksu- ja Tolliametile valeandmete esitamise kaudu Eesti Haigekassa töötajates, kes menetlesid kaebaja töövõimetuslehti, väära ettekujutuse kaebajale tegelikult makstud tasust. Kuna andmed töötasust olid ebaõiged, maksis haigekassa kaebajale hüvitist alusetult. Väär on kaebaja väide, nagu oleks tegemist uue asjaoluga. Tööandja poolt Maksu- ja Tolliametile deklareeritud ja tasumata sotsiaalmaksu sissenõudmine ning haigekassa poolt alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitis on erinevatel õiguslikel alustel tekkivad kohustused ja neid käesolevas haldusasjas seostada on meelevaldne. HALDUSKOHTU LAHEND 7. Tartu Halduskohus jättis 11.06.2010 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei nõustu halduskohus kaebajapoolse seaduse tõlgendusega.

§ 62

lg 4 ei ole erinorm

§ 62lg 3 suhtes.

Haigekassal oli õigus teha

§ 62

lg 3 alusel ettekirjutus ja nõuda alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitis tagasi kaebajalt. Kohtuotsuses kriminaalasjas nr 1-08-3588 on tuvastatud, et T. Tammekivil puudus tegelik töösuhe OÜ-ga Ilseme, OÜ-ga Tartu Üldehitus ning MTÜ-ga Ehituskogemuste Klubi. Haigekassa ei saa teha ettekirjutust väidetavatele tööandja(te)le, kellega kaebajal tegelikult töösuhe puudus. 3 Eesti Haigekassa 08.12.2009 ettekirjutus nr 2-45/3226 on piisaval määral motiveeritud ja kontrollitav. Ettekirjutuses on märgitud selle tegemise faktiline alus ning asjakohane viide õiguslikule alusele

§ 62lg-le 3.

Asjaolu, et ettekirjutus ei sisalda tagasinõutava summa arvutuskäiku, on küll ettekirjutuse puudus, kuid ei muuda ettekirjutust õigusvastaseks ega anna alust ettekirjutuse tühistamiseks. Kaebaja väide, et

1. a tasuti tema töötasudelt sotsiaalmaks ning
2. a tasuti seda osaliselt, ei ole uus asjaolu, mille tõttu tuleks hüvitiste väljamaksmist haigekassa poolt lugeda seaduslikuks. Vaidlustatud ettekirjutus puudutab üksnes fiktiivselt deklareeritud sotsiaalmaksuga seonduvaid väljamakseid. Lähtudes maksudeklaratsioonides kajastatud valeandmetest, maksis haigekassa esitatud töövõimetuslehtede alusel T. Tammekivile alusetult välja 563 563 krooni ning seda summat vaidlustatud ettekirjutusega tagasi nõutaksegi. Alusetu on tugineda

§ 60

lg-le 1, kuna seadus ei sätesta, et üksnes

§-s 60 nimetatud asjaoludel saab lugeda töövõimetuse hüvitist alusetult makstuks.

§ 62lg-d 3 ja 4 ei ole seotud sama seaduse §-ga 60.

Töövõimetuse hüvitis võib olla alusetult välja makstud ka muudel asjaoludel, nt seoses kuriteo toimepanemisega nagu käesoleval juhul. Vastustaja poolt oli õige ja põhjendatud lähtuda kriminaalmenetluses tuvastatud faktilistest asjaoludest. Samuti on vastustaja õigustatult lugenud kriminaalmenetluses tuvastatud faktilised asjaolud haldusmenetluses siduvalt tuvastatuks. Samas ei tugine vaidlusalune ettekirjutus ainult kriminaalasjas tehtud kohtuotsusele. Vastustaja on ettekirjutuse tegemisel uurinud ka teisi asjas tähtsust omavaid tõendeid nagu töövõimetuslehtede saatekirjad ja sotsiaalmaksu andmebaasi andmed ja nendele ka tuginenud. Haigekassa ei ole eksinud seaduse ning õiguse üldpõhimõtete vastu, tuginedes ettekirjutuse vormistamisel jõustunud kriminaalkohtu lahendile. Kõik kolm kohtuastet leidsid, et süüdistuses nimetatud juriidiliste isikute tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonides valeandmete esitamisega viidi haigekassa töötajad eksimusse, mille tagajärjel toimus töövõimetushüvitiste väljamaksmine. Kaebaja ei ole halduskohtule esitanud selliseid uusi tõendeid või tõendite väljanõudmise taotlusi, mis annaksid halduskohtule aluse kriminaalmenetluse raames faktiliste asjaolude suhtes tehtud järelduste teisiti või ümber hindamiseks. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited, mis on suunatud kriminaalasja raames tehtud kohtuotsustes tuvastatud asjaolude ning nende pinnalt tehtud järelduste revideerimisele - väide, et T. Tammekivi, OÜ Ilseme, Tartu Üldehitus ja MTÜ Ehituskogemuste Klubi vahel oli tegelik töösuhe siiski olemas, ning et kaebajal ei olnud võimalik Maksu- ja Tolliametile valeandmeid esitada. Ekslik on kaebaja seisukoht, et tunnustades maksunõuete jätkuvat kehtivust tööandjate suhtes, langeb ära õiguslik võimalus kaebajalt ravikindlustushüvitiste tagasinõudmiseks. Asjaolu, et on toimunud maksumenetlus OÜ Ilseme maksuvõlgade sissenõudmiseks ja toimub menetlus OÜ Tartu Üldehitus maksuvõlgade sissenõudmiseks, ei muuda haigekassa vaidlustatud ettekirjutust õigusvastaseks. Maksumenetlusest juriidiliste isikute ja riigi vahel tulenevad õigussuhted ei muuda kaebaja ja haigekassa vahelistest õigussuhetest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Tegemist on kahe erineva menetlusega, mis viiakse läbi erineval õiguslikul alusel. Maksuvõlgade sissenõudmine käesoleva asjaga seotud äriühingutelt ei mõjuta alusetult saadud ajutise töövõimetuse hüvitise sissenõudmist T. Tammekivilt. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. T. Tammekivi esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
2. juuni 2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu kaebaja halduskohtu seisukohaga, et kaebaja ei ole halduskohtule esitanud selliseid uusi tõendeid, mis annaksid halduskohtule aluse kriminaalmenetluse raames faktiliste asjaolude suhtes tehtud järelduste teisiti või ümber hindamiseks. 4 Kaebaja on pööranud kohtu tähelepanu sellele, et antud haldusasja lahendamisel oleks tulnud arvestada kriminaalasja nr 1-08-3588 materjalide hulgas olevaid istungiprotokolle koos süüdistatavate lõppsõnadega ja tunnistajate ütlustega, mis kinnitavad kaebaja väiteid vaidlusaluste töösuhte tegelikkuses aset leidmisest. Nimetatud allikatega mittearvestamine tõi kaasa ebaõige otsuse langetamise halduskohtu poolt.
3. Eesti Haigekassa vaidles apellatsioonkaebusele vastu, leides, et esitatud apellatsioonkaebuses toodud põhjendused on üldsõnalised. Kriminaalasjas nr 1-08-3588 tõendatud asjaolude uuesti uurimine ei ole vajalik, kuna nimetatud asjaolud on kriminaalasja menetlemisel piisava põhjalikkusega uuritud ja hinnang on väljendatud jõustunud kohtuotsustes. Ka ei ole vaidluse esemeks mitte kaebaja endiste tööandjate maksuvõla olemasolu või selle puudumine, vaid vastustaja poolt tehtud ettekirjutuse seaduslikkus. Ükski apellatsioonkaebuses sisalduv väide ei anna alust halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 11.06.2010 otsus tuleb jätta muutmata ning T. Tammekivi apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Ükski apellatsioonkaebuse seisukoht ei ole halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks. Halduskohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme ja on õigesti kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on alusetu. HKMS § 34 lg 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
5. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et halduskohus oleks pidanud kriminaalasja nr 1-08-3588 materjalide hulgas olevaid süüdistatavate lõppsõnasid ja tunnistajate ning süüdistatavate ütlusi käesoleva haldusasja raames eraldi hindama, kuna need kinnitavad kaebaja väiteid vaidlusaluste töösuhte tegelikkuses aset leidmise kohta. Nagu juba varem märgitud, on kaebaja koos K. T. , K. T. ja S. J. tunnistatud Tartu Maakohtu 13.10.2008 otsusega (jõustunud) kriminaalasjas nr 1-08-3588 süüdi KarS § 209 järgi selles, et eesmärgiga saada pettuse teel varalist kasu lõid nad Maksu- ja Tolliametile valeandmeid esitades Eesti Haigekassa töötajates ebaõige ettekujutuse T. Tammekivile, K. T. ja K. T. makstud töötasust ja sellelt tasutud sotsiaalmaksust. Selleks deklareerisid S. J. ja K. T. aastatel 2005-2007 mitmetel maksustamisperioodidel erinevate juriidiliste isikute tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides T. Tammekivile, K. T. ja K. T. sellise töötasu maksmist, mida nendele tegelikult ei makstud. Samuti deklareeriti sellelt töötasult arvestatud sotsiaalmaksu. Lähtudes maksudeklaratsioonides kajastatud valeandmetest maksis Eesti Haigekassa süüdistatavate esitatud töövõimetuslehtede alusel T. Tammekivile, K. T. ele ja K. T. ele alusetult välja ajutise töövõimetuse hüvitisi. Maakohus leidis kriminaalasjas kogutud tõendite baasil samuti, et T. Tammekivi, K. T. ja K. T. süüdistuses nimetatud lepingute alusel tegelikult tööd ei teinud ja tasu ei saanud. Samuti tuvastas maakohus, et juriidilised isikud, kellega T. Tammekivi, K. T. ja K. T. näilikud töölepingud sõlmisid, ei ole maksnud ei sotsiaal- ega tulumaksu. Kohtuotsuses kriminaalasjas 1-08-3588 on seega tuvastatud ka asjaolu, et T. Tammekivil puudus tegelik töösuhe 5 OÜ-ga Ilseme, OÜ-ga Tartu Üldehitus ning MTÜ-ga Ehituskogemuste Klubi. Süüdistuses nimetatud juriidiliste isikute tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonides valeandmete esitamisega viisid süüdistatavad Eesti Haigekassa töötajad eksimusse, mille tagajärjel toimus töövõimetushüvitiste alusetu väljamaksmine. Kriminaalasjas tunnistajatena üle kuulatud isikute (M. L. , R. L. jt) ning süüdistatavate endi ütlused (sh S. J. ja K. T. ütlused) ja nn. lõppsõnad on fikseeritud maakohtu istungiprotokollides ja neid on maakohus seega 13.10.2008 otsuse tegemisel saanud arvesse võtta. Nimetatust hoolimata tuvastas maakohus olemasolevate tõendite põhjal siiski, et T. Tammekivi ja OÜ Ilseme ning T. Tammekivi ja OÜ Tartu Üldehitus vahel sõlmitud töölepingud olid võltsitud. See tähendab, et tegelikult T. Tammekivi neis lepingutes märgitud tööülesandeid ei täitnud ja selle eest töötasu ei saanud. Samuti ei leidnud tõendamist väide, et T. Tammekivi oleks autorilepingu alusel teinud tööd MTÜ-le Ehituskogemuste Klubi ja saanud sealt reaalselt töötasu (maakohtu 13.10.2008 otsuse lk-d 15-19). Viimatinimetatud tuvastatud asjaolude ja nende pinnalt tehtud järelduste ning lõpptulemuse osas (T. Tammekivi jõustunud otsusega täies ulatuses süüdi mõistmine kelmuses, dokumendi, pitsati või plangi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimises) ei ole maakohtu 13.10.2008 otsust muudetud ka järgmistes kohtuastmetes. Kuna kriminaalasja nr 1-08-3588 materjalide hulgas olevad tõendid on kriminaalmenetluses hinnatud ning nende pinnalt tehtud süüdimõistev otsus T. Tammekivi suhtes on jõustunud ja kaebaja ei ole halduskohtule esitanud selliseid uusi tõendeid, mis annaksid aluse kriminaalasja raames tuvastatu ümber hindamiseks, siis on kaebaja vastavasisulised etteheited halduskohtule alusetud. Toimiku materjalide kohaselt esitas haigekassa halduskohtule dokumendid nende juriidiliste isikute kohta, kelle poolt oli T. Tammekivi kindlustatud perioodil 2005-2007 ning vaidlusaluses ettekirjutuses märgitud töövõimetuslehtede saatelehed. Kohus nõudis kaebuse esitaja taotluse alusel Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskuselt ka täiendavaid andmeid OÜ Ilseme, OÜ Tartu Üldehitus ja MTÜ Ehituskogemuste Klubi maksuvõlgade ning tasaarveldamise kohta ja vastas vaidlustatud otsuses ka kaebaja poolt 01.04.2010 esitatud kirjalikele seisukohtadele Eesti Haigekassa 26.01.2010 vastuse kohta. Eeltoodust nähtuvalt on halduskohus arvestanud ja hinnanud kõiki kogutud materjale ning analüüsinud ka kaebaja poolt esitatud uusi väiteid.
6. T. Tammekivi poolt 21.10.2010 esitatud taotlus kutsuda haldusasjas tunnistajatena kohtuistungile K. T. ja S. J. jääb rahuldamata, kuna kaebaja ei ole esitanud ringkonnakohtule taotlust vaadata asi läbi kohtuistungil. HKMS § 32 lg 5 kohaselt tuleb taotlus asja arutamiseks kohtuistungil esitada apellatsioonkaebuses. T. Tammekivi seda taotlust apellatsioonkaebuses ei esitanud. Asja materjalidest nähtuvalt on T. Tammekivi jõustunud otsusega täies ulatuses süüdi mõistetud kelmuses, dokumendi, pitsati või plangi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimises ning rahapesus. Samuti tuvastas maakohus olemasolevate tõendite põhjal, et T. Tammekivi ja OÜ Ilseme ning T. Tammekivi ja OÜ Tartu Üldehitus vahel sõlmitud töölepingud olid võltsitud. Samuti ei leidnud kriminaalmenetluses tõendamist väide, et T. Tammekivi oleks autorilepingu alusel teinud tööd MTÜ-le Ehituskogemuste Klubi ja saanud sealt reaalselt töötasu. Riigikohtu 30.11.2009 otsuse nr 3-1-1-101-09 p-s 10 on märgitud, et tulenevalt S. J. , T. Tammekivi, K. T. ja K. T. poolt Eesti Haigekassale valeandmete esitamisest maksis Eesti Haigekassa alusetult T. Tammekivile 563 563 krooni. Sama otsuse p-s 11 on märgitud, et haigekassa võib

§ 62

alusel alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise kohta teha kindlustatud isikule (sh T. Tammekivile) ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda kindlustatud isikule alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise tagasi, samuti anda ettekirjutuse sundtäitmiseks. Eesti Haigekassa ongi 08.12.2009 teinud T. Tammekivile ettekirjutuse 6 tasuda talle alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitis summas 563 563 krooni 5 päeva jooksul Eesti Haigekassa kontole. Seega ei näe ringkonnakohus ka HKMS § 37 lg 2 ja TsMS § 238 lg 1 alusel käesoleva haldusasja toimiku ega ka kriminaalasja nr 1-08-3588 materjalide põhjal ise vajadust kuulata käesolevas asjas tunnistajatena üle K. T. ja S. J. (OÜ Ilseme ja OÜ Tartu Üldehitus juhatuse liikmed) kui kaebaja väidetavaid tööandjaid ning määrata üksnes sellel põhjusel asi arutamisele kohtuistungil. Einar Vene Agu Timmi 7 Maili Lokk