) § 1045 lg 1 p 2 ja 4 , § 1046 ja § 1047 järgi. 15.
lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Vastavalt
lg-s 1 sätestatule on au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Lg 2 kohaselt teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. 16. Kohus leiab, et kostja poolt hageja kohta avaldatud väited :„… majas ei tehtud midagi H ja A ühise valitsemise ajal. Tavalised elanikud ei saanud ühegi avaldusega pöörduda, nende avaldused visati WC potti… on korterid, mis kuuluvad korteriühistule. Neid anti üürile 4 aastat enne T juhtimist, arveid nende tubade kohta välja ei kirjutatud…5 aasta jooksul ei olnud A koos H mitte ühtegi aruannet, kõik katsed saada aruannet olid tulutud. Kuhu raha kadus, on ainult neile teada… kontrollimiseks ei ole ta võimeline. Võimeid ei ole. Haridust ei ole ja ei ole ka elementaarset kirjaoskust, kirjutab vigadega…“- on oma iseloomult sellised otsesed ja kaudsed (ja osaliselt väärtushinnangulised -…võimeid H ei ole) faktiväited, mille eesmärgiks on kutsuda kolmandates isikutes esile negatiivset suhtumist hagejasse ning mida võib pidada teise isiku au teotavateks faktiväideteks
lg 2 mõttes.
lg 2 kohaselt selliste andmete avaldamist loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Lg 3 kohaselt hoolimata lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. 5
18. Hageja nõuab kostjalt moraalse kahju hüvitisena 5000 krooni ja avalikku vabandamist hageja ees KÜ üldkoosolekul.
lg 4 kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.
lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
lg 2 kohaselt vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. 19. Kohus leiab, et kuigi kostja on hageja suhtes avaldanud ebaõigeid ja au teotatavaid andmeid, puudub siiski, võttes arvesse kostjapoolse rikkumise raskust ja selle tagajärgi hagejale, alus kostjalt mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Kohtu hinnangul puuduvad asjas tõendid, et ebaõigete andmete avaldamisega oleks hagejale tekitatud erilist hingelist valu ja piinu ning et just selle tagajärjel oleks halvenenud hageja tervis. Kohtuistungil võttis hageja omaks, et südameprobleemid olid tal juba enne kirja levitamist, kuid stressi tõttu need süvenesid. Ohvriabis hakkas hageja käima alates juunist 2009 seoses lapsega juhtunud õnnetusega ning vastav nõustamine lõppes 2009 detsembris, so samal ajal kui kostja hakkas levitama hageja kohta au teotavat kirja. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et mittevaraline kahju sissenõudmine kostjalt
lg 1 p 2 ja 4 alusel ei ole põhjendatud, mistõttu kohus rahuldab hagi osaliselt ja kohustab kostjat avalikult vabandama hageja ees KÜ üldkoosolekul. MENETLUSKULUD 20. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte kanda võrdsetes osades. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.