Obsah (5)

§ 651§ 64§ 11§ 93§ 67

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2010, Tartu Haldusasja number 3-10-669 Haldusasi A

) § 67 p-des 1 ja 2 ning Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.1 sätestatud nõuete rikkumise eest 12-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Kartserikaristuse kandmise ajaks piirati A. Streltsovile täielikult

§-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 kohaldamist. Käskkirja kohaselt väljendus rikkumine selles, et 30.12.2009 kella 08.35 ajal P-hoone kartseriosakonna kambris nr x ei allunud A. Streltsov vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele anda kartseris arvel olev riietus tagasi ning riietuda ümber oma isiklikesse riietesse seoses toimuva kohtuistungiga. Vahistatu keeldus väljumast oma kambrist ja nõudis kartserikambrisse habemeajamisvahendeid. Kuna vahistatu keeldus kohtuistungile minekuks kambrist väljumast, siis kasutati tema suhtes füüsilist jõudu ning ta paigutati vastuvõtuosakonna kambrisse. 01.02.2010 esitas A. Streltsov Viru Vanglale vaide. Sama juhtumi osas oli A. Streltsov 03.01.2010 esitanud vanglale ka kaebuse, kus taotles 500 000 krooni ulatuses kahju hüvitamist. Kahjunõue tagastati A. Streltsovile 07.04.2010, kuna vangla ei jõudnud taotlust tähtaegselt menetleda ning A. Streltsov oli Tartu Halduskohtule esitanud taotluse, kus taotles 500 000 krooni mittevaralise kahju hüvitamist samadel asjaoludel. Tartu Halduskohus oli haldusasjas nr 3-10-477 võtnud 18.03.2010 menetlusse kaebuse 500 000 krooni suuruse mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas. 08.03.2010 saabus Tartu Halduskohtule A. Streltsovi kaebus Viru Vangla 27.01.2010 käskkirja nr 6-3/175-D peale ja Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes summas 500 000 eurot. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-10-

1. Tartu Halduskohtu 13.05.2010 kohtumäärusega tagastati A. Streltsovi kaebus haldusasjas nr 3-10-669 osaliselt, s. o A. Streltsovi taotlus Viru Vangla tegevusega – 30.12.2009 enne kohtusse minekut ei võimaldatud pesta ja habet ajada ning etapiautoni transportimisel vanglaametnike poolt füüsilise vägivalla kasutamine – tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 500 000 eurot põhjusel, et kohtu menetluses on samade poolte vahel sama asi sama eseme kohta samal alusel (haldusasi nr 3-10-477). Viidatud määruse peale määruskaebust ei esitatud. Ülejäänud nõude osas jäeti A. Streltsovi kaebus käiguta. 25.05.2010 vastuses käiguta jätmise määrusele täpsustas A. Streltsov kohtule esitatud nõuet. Ta soovis Viru Vangla 27.01.2010 käskkirja nr 6-3/175-D õigusvastasuse tuvastamist ning nimetatud käskkirja alusel kartseris veedetud 12 ööpäeva eest mittevaralise kahju hüvitist summas 17 000 krooni. 28.06.2010 määrusega tagastati A. Streltsovi kaebus osaliselt, s. o 17 000 krooni kahjunõude osas, sest kaebajal oli selles osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Halduskohtu 28.06.2010 määrus on jõus, kuna määruskaebust selle määruse peale ei esitatud.
2. Kaebuse kohaselt pidi A. Streltsov sõitma 30.12.2009 kohtusse. Peaaegu nädal enne seda rääkis kaebaja iga päev P-2 sektori valvuritele, et enne kohtusse minekut peab ta ennast pesema ja korda tegema, kuid vanglaametnikud ignoreerisid seda. Kaebaja ei nõustunud 30.12.2009 kella 08.35 ajal kohtusse minemiseks riidesse panemisega ja keeldus saapaid jalga panemast. Kaebajat hakati seepeale kambris nr x maha murdma, et ta etapiautoni viia. Kaebaja keeldus kartserist väljumast enne, kui vanglaametnikud annavad talle habemeajamiseks vajalikud esemed. Kaebajal on endal õigus otsustada, kas ta läheb kohtusse või mitte ja kuidas ta ennast sinna minekuks riidesse paneb. Kinnipeetav peab jälgima hügieeni nõudeid ja kaebaja ei soovinud minna kohtusse habemega.
3. Viru Vangla leidis, et kaebus on põhjendamatu ning vaidles sellele vastu. A. Streltsov oli kohustatud vanglaametniku korraldusele alluma isegi juhul, kui A. Streltsov leidis, et temale antud korraldus ei ole seaduslik. A. Streltsovile antud korraldus ei vasta haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 63 lg-s 2 nimetatud tunnustele, seega ei olnud õigustatud korralduse täitmata jätmine. A. Streltsovi põhjendus, et ta ei soovinud kohtusse minna enne, kui tal on võimaldatud habet ajada, ei õigusta allumatust. Kaebaja kandis kartserikaristust ning Vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 601 kohaselt ei ole kartserikambris lubatud esemete loetelus habemeajamisvahendeid. Seega ei olnud vanglaametnikel kohustus väljastada A. Streltsovile habemeajamisvahendeid tema soovi peale, vaid vanglaametnikud väljastavad habemeajamisvahendid ajal, mil on kartseris viibijale ette nähtud duši kasutamine. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud vanemvalvur R. T.ettekandega nr
4. 2 Rikkumise osas viis distsiplinaarmenetluse läbi inspektor-kontaktisik T. P., kes teavitas kaebajat 05.01.2010 menetluse alustamisest ning andis võimaluse selgituste andmiseks. A. Streltsov seletusi anda ei soovinud. 22.01.2010 koostati distsiplinaar-menetluse protokoll ja kaebajale tutvustati seda 25.01.
5. Karistuse määramisel on arvestatud nii rikkumise raskusega, kaebaja varasema karistatusega kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. HALDUSKOHTU LAHEND
6. Tartu Halduskohus jättis
7. augusti 2010 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli tuginedes

§ 651

lg-le 2 ja § 93 lg-le 1 vanglaametnikul õigus anda kaebajale käskkirjas märgitud korraldus. Kaebaja kandis karistuse ära 09.02.2010 - 20.02.2010. Kaebaja väide, et vanglaametnikud ei täitnud tema palvet ega võimaldanud enne kohtuistungit habet ajada, ei ole asjassepuutuv. Kuna kartseris oli kaebajale võimaldatud duši all käimine üks kord nädalas neljapäeviti ja see oli 24.12.2009, siis võib olla arusaadav, et kaebaja tahtis 30.12.2009 habet ajada, kuid see ei õigusta tema käitumist ja korralduste mittetäitmist. Tõendatud on, et kaebaja eiras vanglaametniku korraldusi, rikkus Viru Vangla kodukorra p-i 8.1.1 ja tema süü on sellega tõendatud ning määratud karistus on õiguspärane ja karistuse määr motiveeritud. Kaebaja omab 60 kehtivat distsiplinaarkaristust ja on seega süstemaatiline korrarikkuja. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki

§ 64lg-tes 1-4 ja 41 kehtestatud nõudeid.

Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud ja kaebajale on antud võimalus anda seletusi. Karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. Puuduvad alused vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. A. Streltsov esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 30. augusti 2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohtu 30.08.2010 otsus tühine. Viru Vangla rikkus

§ 11lg-t 7, kuna ei vastanud õigeaegselt kaebaja vaidele.

Viru Vangla ja halduskohus lähtuvad sellest, et vanglaametnikud oleks justkui tahtnud, et kaebaja paneks selga oma riided. Aga ametnikud ei tahtnud seda tegelikult, vaid tirisid kaebaja vägisi kohtusse, hakkasid tal käsi murdma ja tirisid ta laoni, öeldes, et pane jope selga ja saapad jalga, sest väljas on kõva pakane. Kaebaja keeldus jopet selga ja saapaid jalga panemast, sest ta polnud valmis minema halva väljanägemisega kohtu ette. Halduskohus rikkus RVastS § 18 lg-id 1 ja 2, kuna ei vaadanud läbi kahju hüvitamise taotlust 2 kuu jooksul ning kaebaja õigusi ja vabadusi, kui tagastas tema kahjuhüvitamise taotlused. Arusaamatuks jääb, kus Viru Vangla kodukorras on öeldud, et kaebaja peab väljuma Viru Vangla piirest nendes riietes, mille käsivad selga panna vanglaametnikud. Õigusvastaselt kartseris viibimise tõttu on kaebajal tekkinud maohaavad, gastriit ja söögitoru ärritus.

1. Viru Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja jääb varasemalt halduskohtule antud selgituste juurde ning märgib, et seoses distsiplinaarkaristuse määramisega on asjassepuutumatud kaebaja väited vanglaametnike tegevuse (kohtusse tirimine jne) osas. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
3. augusti 2010 otsus tuleb jätta muutmata ning A. Streltsovi apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohus on õigesti ja põhjendatult jätnud A. Streltsovi kaebuse rahuldamata. Tulenevalt HKMS § 47 lg-st 1 ja TsMS § 654 lg-st 6 ei pea ringkonnakohus vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
4. A. Streltsovi poolt toime pandud distsipliinirikkumine on tõendatud vanemvalvur R. T. ettekandega nr 5310 (tl 56) ja distsiplinaarmenetluse protokolliga (tl 55). Halduskohtule esitatud kaebuses ja selle täiendustes (tl 3, 34) ning halduskohtu istungil (tl 75-76) ei ole kaebaja eitanud seda, et ta ei täitnud 30.12.2009 käigus vanglaametniku seaduslikke korraldusi riietuda ümber oma isiklikesse riietesse ja väljuda kambrist seoses vajadusega minna kohtuistungile, kuhu kaebaja süüdistatavana oli kutsutud. A. Streltsov leidis, et keegi peale tema enda ei saa otsustada selle üle, kas ta on valmis kohtusse minema või ei, ja millal ta kohtusse sõidab. Samuti on üksnes tema enda otsustada, mis riietes ta kohtusse läheb. Lisaks viitas kaebaja sellele, et ta keeldus kartserikambrist väljumast, kuna talle ei antud habemeajamisvahendeid. Kaebaja kandis kartserikaristust ning VSkE § 601 kohaselt ei ole kartserikambris lubatud esemete loetelus habemeajamisvahendeid. Seega ei olnud vanglaametnikel kohustust väljastada 30.12.2009 A. Streltsovile habemeajamisvahendeid kartserisse tulenevalt tema soovist. Vastustaja selgituste kohaselt väljastavad vanglaametnikud kartseris viibivatele isikutele habemeajamisvahendid ajal, mil neile on ette nähtud duši kasutamine.

§ 651

lg 2 kohaselt kartserisse vastuvõtmisel otsitakse kinnipeetav läbi ning talle antakse kartseri arvel olev riietus.

§ 93lg 1 kohaselt kannab vahistatu isiklikke riideid.

Kui kandmiskõlblikud isiklikud riided puuduvad või kui vahistatu ei soovi neid kanda, annab vanglateenistus või arestimaja vahistatule tasuta riietuse. Kuna A. Streltsov oli 30.12.2009 veel vahistatu, kes

§ 93

lg 1 järgi kandis väljaspool kartserit isiklikke riideid, siis oli põhjendatud ka vanglaametniku korraldus kohtusse minekuks oma isiklikud riided selga panna. Eeltoodust tulenevalt rikkus A. Streltsov

§ 67

p-i 1 (kinnipeetaval on kohustus alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele),

§ 67

p-i 2 (kinni peetav isik on kohustatud mitte takistama vanglateenistuse ametnike kohustuste täitmist) ja Viru Vangla kodukorra p-e 8.1.1 (kinni peetav isik on kohustatud täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja, kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja –teenistujate seaduslikele korraldustele). Seega oli A. Streltsovi karistamine distsiplinaarkorras põhjendatud ja õiguspärane. Menetlusnõuete rikkumisi distsiplinaarmenetluse käigus toime pandud ei ole ning halduskohus on õigesti jätnud A. Streltsovi tuvastamiskaebuse rahuldamata. Kuna kaebaja ei ole esitanud halduskohtule taotlust tuvastada Viru Vangla tegevuse õigusvastasus seoses tema vaide menetlemisega, siis ei ole käesoleval juhul asjakohane ka apellatsioonkaebuses toodud väide, et Viru Vangla rikkus

§ 11lg-t 7, kuna ei vastanud õigeaegselt kaebaja poolt 01.02.2010 esitatud vaidele.

1. Halduskohus ei ole otsuse tegemisel rikkunud RVastS § 18 lg-id 1 ja 2, sest nimetatud paragrahv ei käsitle halduskohtu poolt kaebuse läbivaatamise tähtaega, vaid sätestab selle, et haldusorgan peab kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. 4 Lisaks sellele ei pidanud halduskohus käesolevas asjas sisuliselt lahendama kaebaja poolt esitatud mittevaralise kahju hüvitamise taotlusi, sest Tartu Halduskohtu 13.05.2010 ja 28.06.2010 kohtumäärustega tagastati A. Streltsovi kaebus osaliselt, s. o A. Streltsovi taotluste osas mõista Viru Vanglalt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis. A. Sterltsov on asja materjalidest nähtuvalt (tl 32, 33 ja 50) viidatud määrused kätte saanud ja ei ole kaebuse osalise tagastamise määrustele määruskaebust esitanud, mistõttu on tegemist jõustunud kohtumäärustega. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatud ka apellatsioonkaebuses toodud väited, et halduskohus rikkus kaebaja õigusi ja vabadusi, tagastades talle tema kahju hüvitamise taotlused.
2. Väide, et kartserikambri tingimused ei vastanud nõuetele ning kartseris hoidmise tõttu tekkisid kaebajal tervisehäired (maohaavad, gastriit ja söögitoru ärritus), on esitatud esmakordselt alles apellatsioonimenetluses ja ringkonnakohus jätab selle tähelepanuta. Asja materjalidest nähtuvalt (tl 3, 34, 75-76) esitas A. Streltsov halduskohtule kaebuse seetõttu, et ta pidas vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks, kuna kaebaja arvates rikkus hoopis vanemvalvur õigusvastaste nõuete esitamisega tema õigusi, mitte seetõttu, et kartserikambri tingimuste tõttu tekkisid tal tervisehäired. Viimane küsimus saab seega olla üksnes eraldiseisva vaidluse esemeks ega kuulu lahendamisele käesoleva asja raames.
3. Eeltoodust tulenevalt jääb A. Streltsovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata. A. Streltsovi poolt
4. oktoobril 2010 esitatud taotlus võimaldada tal tunnistajaid küsitleda jääb rahuldamata, kuna kaebaja ei ole esitanud ringkonnakohtule taotlust vaadata asi läbi kohtuistungil. HKMS § 32 lg 5 kohaselt tuleb taotlus asja arutamiseks kohtuistungil esitada apellatsioonkaebuses. A. Streltsov seda taotlust apellatsioonkaebuses ei esitanud. Samuti ei ole kaebaja põhjendanud, miks on tunnistajate ülekuulamine kohtuistungil vajalik ja kes need väidetavad tunnistajad võiksid olla. Ringkonnakohus toimiku materjalide põhjal selleks vajadust ei näe (TsMS § 238 lg 1). Halduskohtule esitatud kaebuses ja halduskohtu istungil ei ole kaebaja esitanud taotlust tunnistajate ülekuulamiseks. Einar Vene Agu Timmi 5 Maili Lokk