← Eesti

2-10-46030/20

Obsah (6)§ 646§ 641§ 644§ 197§ 198§ 650

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 05. juulil 2011.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-46030 Tsiviilasi KÜ h

) § 646 lõikele 5, samuti § 197 lõikele 1 ja

  2. Harju Maakohtu 23.02.2011.a istungil tõi hageja välja, et OÜ FEGlikvideeris TEekspertiisiakti punktides 4.6.1, 5.3 ja 5.6 toodud puudusi. Esimese kirja, milles hageja nõudis kostjalt puuduste kõrvaldamist, saatis hageja 23.02.2006.a. Hageja ei ole kostjalt nõudnud puuduste kõrvaldamist garantii korras, kuna tööd olid vastu võtmata.
  3. Kohtule 23.03.2011.a esitatud hagiavalduse täienduses märkis hageja, et tema poolt teavitamiskohustuse täitmist tõendab väljavõte hageja juhatuse otsusest 14.02.2005.a, millele on lisatud samal päeval valminud ekspertarvamus. Nimetatud otsuse alusel lõpetas hageja kostjale tööde eest tasumise, kuni puudused on likvideeritud. 14.02.2005.a koostatud ekspertarvamus ei erine kohtumenetluse käigus TEpoolt koostatud arvamusest. Kostja keeldus puuduste kõrvaldamisest, kuna talle ei makstud.
  4. Hageja esitas kohtule 15.06.2011.a täiendavad seisukohad, millest ta leidis, et kostja viited Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ettekirjutusele ei ole asjakohased. Hageja ei ole esitanud kohtusse nõuet, mis tugineks nimetatud ettekirjutusele. Ettekirjutuses ei toodud välja ainsaid puudusi, mis töödes olid, mis on tõendatud ekspertarvamustega. Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ülesanneteks ehitustegevuse puhul on ohutusealase järelevalve teostamine. Seega ei anna inspektsioon hinnanguid tööde kvaliteedi osas, välja arvatud siis, kui on rikutud ohutusnõudeid.
  5. Hagejale jäi selgusetuks, millisel viisil erineb AKa ekspertiis täielikult TEkoostatud ekspertiisist. Käesoleva vaidluse puhul on olulised vaid OÜ FEGpoolt teostatud tööd, millised on leidnud kajastamist mõlemas ekspertiisiaktis. Kostja ei tee jätkuvalt vahet tööde parandamisel ja garantiitöödel. Töödes ilmnenud puuduste tõttu on tööd seni vastu võtmata ning garantiiaeg ei ole veel kulgema hakanud. Kostja enda kiri hageja juhatusele ei tõenda kostja valmidust puudusi kõrvaldada, kuna kirjas räägitakse vaid võimalusest kõrvaldada puudused garantiiaja jooksul, tunnustamata seejuures hageja viidatud vaegtöid. Hageja rõhutas, et kostja omas igakülgset ligipääsu objektile ehituse lõpetamiseks, kuna kostjal olid võtmed, mida pole siiani tagastatud. Seda on hageja kostjale meelde tuletanud oma 16.04.2005.a nõudekirjas. KOSTJA VASTUVÄITED JA NENDE PÕHJENDUSED Lk

(10)3
  1. Kostja vastas hagiavaldusele 17.11.2010.a ning vaidles sellele vastu. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et tööd teostati oluliste puudustega ja kostja ei nõustunud töid parandama. Kostja palus korduvalt hagejal täpsustada nende tööde nimekirja, mida parandada oli vaja ning lubama kostjat objektile töid parandama. Kostja pikendas garantiitähtaega kahelt aastalt viiele. Hageja keeldus kostja lubamisest objektile ega esitanud kostjale parandatavate tööde nimekirja. Kostja ei nõustunud ka sellega, et OÜ FEGpoolt tehtud tööd olid seotud hageja ja kostja vahel sõlmitud lepinguga.
  2. Harju Maakohtu 23.02.2011.a istungil väitis kostja, et hageja ei ole esitanud kirjalikult ega suuliselt talle ühtegi nõuet tööde parandamiseks. Hagejal ei ole tasaarvestuse tegemise õigust, kuna ta ei ole kostjale puudustest teatanud ega nõudnud nende kõrvaldamist. Hageja ei lubanud kostjat objektile ega lasknud kostjal kõrvaldada neid puudusi, mis olid kirjas ekspertiisiaktis. Tööd olid hageja poolt vastu võetud.
  3. Harju Maakohtu 11.05.2011.a väitis kostja seaduslik esindaja, et ta ei mäleta, millal hageja kostjale teatas töös esinevatest puudustest. Kostja saatis hagejale kirju, milles ta väljendas oma nõusolekut puudused kõrvaldada. Objekt anti üle ning sellele on väljastatud kasutusluba.
  4. 31.05.2011.a esitas kostja täiendava vastuse hagiavaldusele. Kostja leidis, et mõlemad pooled tellisid omavahelise lepingu täitmise käigus ekspertiise, mida teine pool ei aktsepteerinud. 2005.a kevadel pöördus hageja Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poole, kelle ettekirjutusega kohustati kostja viima ehituse kooskõlla projektiga. Muid rikkumisi ja puudusi ei tuvastatud. Kostja täitis ettekirjutuse. Kuna hageja keeldus graafikujärgsete maksete tegemisest, pöördus kostja Harju Maakohtu poole. Kohtumenetluse käigus viis ekspertiisi läbi TS, mistõttu kostja ei nõustunud hageja esitatud AK`a ekspertarvamusega. Kaks ekspertarvamust erinevad teine-teisest.
  5. Kostja tunnistas, et hageja teavitas teda vajadusest kõrvaldada AKa ekspertiisiaktis toodud puudused. Kostja vaidlustas selle ekspertarvamuse. Kohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-06-12537, et kostja on teostatud tööd osaliste puudustega, millised on kõrvaldatavad.
  6. Kostja on korduvalt kirjalikult hagejale teatanud, et ta on nõus parandama kõik tõestatud puudused, millega seoses pikendas kostja garantiitähtaega. Kostjal ei olnud mõttes keelduda kohustuste täitmisest. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on nõudnud kostjalt TEekspertiisiaktis toodud puuduste kõrvaldamist ja uue töö tegemist. Konkurss puuduste kõrvaldamiseks vajaliku ettevõtte leidmiseks on läbi viidud ilma kostjat teavitamata. Hageja on ise kinnitanud, et ta pole kostjalt nõudnud puuduste kõrvaldamist garantii alusel. Seega on hageja kooskõlas

§ 646

lõikega 6 kaotanud õiguse nõuda kostjalt töö parandamist ega nõuda sellest tuleneva kahju hüvitamist. 19. 15.06.2011.a esitas kostja kohtule täiendava vastuse, milles väitis, et TEekspertiisiakti kohaselt olid enamik hageja poolt esitatud fotodel kajastatud puudused kõrvaldatud. Samad fotod on ilmselt hageja esitanud uuesti kohtule. Seega on tõendatud, et kostja kõrvaldas puudused. Ekspert TEei leidnud neid vigu, mis olid väidetavalt olemas 2005.a ja 2006.a. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Lk

(10)4
  1. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub täielikult rahuldamisele.
  2. Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et hageja ja TÜ T sõlmisid 01.07.2002.a töövõtulepingu, millest tulenevad töövõtja kohustused võttis 01.02.2004.a kokkuleppe alusel üle kostja. Pooled ei vaidle selle üle, et Harju Maakohtu 12.06.2009.a jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-06-12537 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja töövõtulepingu tasu 320 000 krooni, millise summa sissenõudmiseks on hageja suhtes algatatud täitemenetlus nr 022/2010/
  3. Pooled ei vaidle selle üle, et riiklikult tunnustatud ekspert TEkoostas tsiviilasja nr 2-06-12537 menetlemise raames töövõtu lepingu alusel teostatud ehitustööde ehitustehnilise ekspertiisi, milles ta tuvastas teostatud töödes mitmeid kõrvaldatavaid puudusi. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja sai kätte hageja poolt talle 27.07.2010.a saadetud tasaarvestuse avalduse, milles hageja nõudis kostjalt ehitustöödes esinenud puuduste kõrvaldamise maksumuse hüvitamist summas 479 900 krooni ning tegi tasaarvestuse avalduse, milles tasaarvestas osaliselt tema poolt kostja vastu esitatud nõude kostja nõudega hageja vastu tulenevalt Harju Maakohtu otsusest tsiviilasjas nr 2-06-
  5. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja poolt esitatud tasaarvestuse avaldus oli seaduslik ning kas sellest tulenevalt on kostja nõudeõigus hageja vastu Harju Maakohtu 12.06.2009.a otsuse alusel lõppenud ning sundtäitmine täitemenetluses on 022/2010/6088 lubamatu.
  6. Hageja on käesolevas asjas väitnud, et ta sõlmis OÜ-ga FEG02.09.2008.a.töövõtulepingu nr 41, mille alusel teostati liftišahtide profiilplekiga katmine ja taastati vihmaveesüsteemi geomeetria ning tööde maksumus oli 479 900 krooni. Tööd teostati eeskätt Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-06-12537 määratud eksperdi suunistele tuginedes. Tehtud tööd valmisid 24.10.2009.a, millal allkirjastati üleandmise-vastuvõtmise akt. Hageja tasus OÜ-le FEG326 333,32 krooni ning ülejäänud osas on tööde eest tasumine ajatatud. Täpsemalt tõi hageja välja, et OÜ FEGlikvideeris TEekspertiisiakti punktides 4.6.1, 5.3 ja 5.6 toodud puudusi.
  7. Töödes esinenud puudustest teavitas hageja kostjat esimest korda juba oma juhatuse otsusega 14.02.2005.a, millele oli lisatud samal päeval valminud ekspertarvamus. Nimetatud otsuse alusel lõpetas hageja kostjale tööde eest tasumise, kuni puudused on likvideeritud. 14.02.2005.a koostatud ekspertarvamus ei erine kohtumenetluse käigus TEpoolt koostatud arvamusest. Kostja puudusi ei kõrvaldanud. Töödes ilmnenud puuduste tõttu on tööd seni vastu võtmata ning seetõttu ei ole garantiiaeg veel kulgema hakanud ja kostja viited sellele on asjakohatud. Hageja pidas asjakohatuteks ka kostja viiteid Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ettekirjutusele, kuna hageja nõue kostja vastu ei tugine sellele ettekirjutusele. Tehnilise Järelevalve Inspektsioonil puudub pädevus hinnata tööde kvaliteeti. Kostja omas objektile igakülgset ligipääsu, kuna kostjal olid võtmed, mida pole siiani tagastatud.
  8. Kostja leidis, et ta on korduvalt palunud hagejal täpsustada nende tööde nimekirja, mida on vaja parandada ning kostja pikendas garantiitähtaega kahelt aastalt viiele. Hageja keeldus kostja lubamisest objektile ega esitanud kostjale parandatavate tööde nimekirja. Kostja ei nõustunud ka sellega, et OÜ FEGpoolt tehtud tööd olid seotud hageja ja kostja vahel sõlmitud lepinguga. Ekspert TEei toonud välja neid vigu, mis olid kajastatud varasemas 2005.a ekspertiisiaktis. Kostja väitis, et hageja ei ole talle esitanud kirjalikult ega suuliselt nõuet tööde parandamiseks ning TEekspertiisiaktis toodud puuduste kõrvaldamist ei ole hageja kostjalt nõudnud. Tööd olid kostja väidete kohaselt hageja poolt vastu võetud ja Lk
(10)5 objektile on väljastatud kasutusluba. Kostja on saatnud hagejale kirju, milles ta on väljendanud oma nõusolekut puudused kõrvaldada. Eeltoodust lähtuvalt on hageja kostja hinnangul

§ 646

lõike alusel 6 kaotanud õiguse nõuda kostjalt töö parandamist ja sellest tuleneva kahju hüvitamist. 26.

§ 641lg 1 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele.

Töö ei vasta lepingutingimustele muuhulgas siis, kui tööl ei ole kokku lepitud omadusi (

§ 641

lg 2 p 1) või töö ei sobi teatud otstarbeks, milleks tellija seda vaja ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma või muul juhul otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (

§ 641

lg 1 p 2).

§ 644

lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.

§ 644

lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.

§ 644

lg 3 kohaselt ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt. 27.

§ 646

lg 1 alusel võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui töö ei vasta lepingutingimustele, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Kui tellija nõuab õigustatult töö parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist (

§ 646lg 5).

Tellija kaotab õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega (

§ 646lg 6).

  1. Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtu lepingu järgi (toimiku
  2. kd, lk 6-11) pidi kostja ehitama hoonele viilkatuse, vahetama vana üldkasutatava elektrivarustussüsteemi uue vastu ja vahetama püstikute terastorud plasttorude vastu. Lepingu punkti 5.5.
  3. kohaselt kohustus töövõtja vastutama tööde kvaliteedi eest. Töövõtja poolsed defektid, mis on esile tulnud tööde teostamise või lõpetamise ajal, kõrvaldab töövõtja enda kulul. Samuti pidi kostja lepingu punkti 5.5.2 alusel kõrvaldama omal kulul garantiiajal tekkinud defektid või hüvitama nende kõrvaldamisega seotud kulud. Lepingu punkti 4.2.
  4. kohaselt algas 24-kuuline garantii alates töö vastuvõtmise aktile alla kirjutamisest.
  5. Käesolevas asjas ei vaidle pooled ka selle üle, et hageja peatas tööde eest maksmise pärast seda, kui töödes ilmnesid puudused. Töödes ilmnenud puudustest teavitamise kohta tegi hageja juhatus 14.02.2005.a otsuse (toimiku lk 148) ning kostjale saadeti AKa poolt 14.02.2005.a koostatud ekspertarvamus (toimiku
  6. kd lk 149-156). Nimetatud ekspertarvamuse kostjale üleandmist tõendab 18.02.2005.a koostatud üleandmisevastuvõtmise akt (toimiku
  7. kd, lk 164). Kostja on oma 31.05.2011.a menetlusdokumendis (toimiku
  8. kd, lk 24) kinnitanud, et ta sai ekspertarvamuse kätte, kuid vaidlustas selle. Kostja poolt ekspertarvamuse vastuseks koostatud 10.03.2005.a kirjast (toimiku
  9. kd lk 165-166, tõlge eesti keelde toimiku
  10. kd, lk 167-168) nähtub, et kostja vaidles puudustele vastu ning Lk

(10)6 väljendas oma kindlust tehtud tööde kvaliteedis. Samas on kostja väitnud, et tema spetsialistide poolt alustatakse eksperthinnangus toodud puudujääkide kõrvaldamist alates 14.03.2005.a ning puuduste kõrvaldamiseks teostatud tööd antakse aktiga üle. Eeltoodud tõenditest nähtub kohtu hinnangul, et hageja teavitas kostjat töödes esinenud puudustest koheselt pärast nende ilmnemist ning hageja kirjeldas kostjale puudusi täpselt, kuna edastas kostjale puudusi tuvastanud erialaspetsialisti arvamuse.
  1. AKa koostatud ekspertiisiaktist (toimiku
  2. kd, lk 149-156) nähtub, et akti koostanud isik tuvastas: „Sarikate märgumine pealispinnalt, veeloigud katuslael, räästa osa katteprofiiliga katmata jätmine on viide ebaprofessionaalsele ehitusteostusele“ (toimiku
  3. kd, lk 154). Samuti on ta leidnud: „Veerenni paigaldus ei vasta projekti joonises nr 13 ette nähtud paigaldussõlmele. Katteprofiili serva ülakatte puudumine ei võimalda sadevett juhtida veerenni. Veetorude läbiviigud läbi parapetiplokkide on kaetud, sadevee voolamine sellest suunast viitab veetorude ebatihedusele“ (toimiku
  4. kd, lk 154-155). Samuti on akti koostaja leidnud, et „liftišahtide katusepealse seinakonstruktsiooniga külgnemised hermetiseerimata. Sadevesi voolab kõigist hermetiseerimata külgnemistest pööninguruumi“ (toimiku
  5. kd, lk 154). Kuivõrd hageja nõudis kostjalt kõigi ekspertiisiaktis tuvastatud puuduste kõrvaldamist, siis nõudis hageja kostjalt ka nende puuduste kõrvaldamist, mis olid seotud veerennide ebaõige paigalduse ning liftišahtide katusepealse seinakonstruktsiooni hermetiseerimisega.
  6. Hageja esitas kostja vastu nõude hüvitada kahe konkreetse parandustöö maksumus. Need kaks tööd olid FEGOÜ 26.08.2008.a hinnapakkumise (toimiku
  7. kd, lk 57) järgi liftišahtide katmine profiilplekiga ning vihmaveesüsteemi geomeetria taastamine, mis seisnes muuhulgas vihmaveerennide demontaažis ja montaažis ning kinnituste paigaldamises. Kohtu hinnangul on tegemist samade puudustega, millised olid välja toodud AKa 14.02.2005.a ekspertiisiaktis ning milliste kõrvaldamist oli hageja kostjalt juba nõudnud.
  8. Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et tsiviilasja nr 2-06-12537 menetlemise raames koostas riiklikult tunnustatud ekspert TEehitustehnilise ekspertiisi kostja poolt teostatud tööde kvaliteedi hindamiseks. Kostja on omaks võtnud, et ekspert tuvastas töödes esinenud puudused, kuid kostja väidete kohaselt oli tegemist teistsuguste puudustega võrreldes AKa arvamuses kajastatuga. Kohus kostja väitega ei nõustu. TEon oma ekspertiisiaktis leidnud, et ekspertiisi teostamise ajaks ei olnud viilkatuse tööd lõpetatud (toimiku
  9. kd, lk 27). Eksperdi hinnangul esinesid töödes mitmed puudused, kuid ekspert pidas võimalikuks nende puuduste kõrvaldamist, mitte katuse kui terviku lammutamist. Liftišahtide osas on TEleidnud, et katusekate ei ole liftišahtide seintele nõuetekohaselt üles pööratud (toimiku
  10. kd, lk 29) ning katust läbivate konstruktsioonide (liftide masinaruumide seinad ja ventilatsioonišahtid) ja katusekatte liitekohad ei olnud piisavalt veetihedad. Aluskate peaks olema viidud katust läbiva konstruktsioonini (toimiku
  11. kd, lk 35). Ekspertiisi teostamise ajal esines lekkeid katust läbivate ja sellega külgnevate konstruktsioonide piirkonnas, milleks on liftišahtide seinad ning tegemist on ehitusdefektiga, mis tuleks kõrvaldada (toimiku
  12. kd, lk 38). Vihmaveerennide osas leidis ekspert, et rennide kalded vajavad korrigeerimist, kuna nad on kohati negatiivse kaldega ja nõutavate kallete puudumisel jääb sadevesi rennidesse (toimiku
  13. kd, lk 37). Ekspert leidis, et rennide ebaõige paigaldamise tagajärjel sattus sadevesi vihmaveerennidest mööda, mille tagajärjel valgus vesi rennilt alla. Kui sadevesi jookseb räästarennidest mööda, tekivad rennide serva jääpurikad, mis võivad kujutada ohtu elanike tervisele (toimiku
  14. kd lk 39, lk 42). Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et ekspert TEtõi oma ekspertiisiaktis liftišahtide ja veerennide osas sisuliselt välja samad puudused, millised olid kajastatud AKa arvamuses ning milliste Lk
(10)7 kõrvaldamist kostjalt hageja oli juba nõudnud. Kohus rõhutab, et käesoleva vaidluse puhul ei oma tähtsust see, milliseid täiendavaid puudusi tõi ekspert TEoma aktis välja ning millistele puudustele viitas Tehnilise Järelevalve Amet, kuna hageja nõue ei puuduta muude puuduste kõrvaldamist. Samuti nõustub kohus hageja väitega, mille kohaselt ei ole Tehnilise Järelevalve Ameti pädevuses lepinguliste tööde kvaliteedi hindamine.
  1. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja on tõendanud, et ta nõudis kostjalt puuduste kõrvaldamist ning kirjeldas ka täpselt, millised puudused kõrvaldada tuleb. Kostja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et ta oleks ise kõrvaldanud liftišahtide ja veerennidega seotud puudused. Kostja poolt täiendavalt esitatud tõenditest (kostja pöördumised hageja poole 28.04.2006.a ja 02.03.2006.a, toimiku
  2. kd, lk 28, lk 31) puuduste kõrvaldamist ei tõenda. Kostja on küll oma 10.03.2005.a kirjas väitnud, et alustab puuduste kõrvaldamist alates 14.03.2005.a, kuid TEkoostatud ekspertiisiaktist nähtub, et selle koostamise ajaks ehk oktoobriks 2008.a veerennide ja liftišahtidega seotud puudusi endiselt kõrvaldatud ei olnud. Kostja väidab, et hageja ei ole tõendanud, et oleks kostjalt nõudnud TEekspertiisiaktis toodud puuduste kõrvaldamist, kuid kohus peab seda kostja vastuväidet asjakohatuks. Hageja teavitas kostjat veerennide ja liftišahtidega seotud puudustest juba 14.02.2005.a. Kostja lubas puudused kõrvaldada, kuid ei teinud seda mõistliku aja jooksul ehk ligi kolme aasta jooksul enne TEekspertiisiakti koostamist. Kostja ei ole ühtlasi tõendanud mistahes hagejapoolsete takistuste tegemist puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas kostjale tõendamiskohustust Harju Maakohtu 23.02.2011.a istungil ning teistkordselt 11.05.2011.a istungil, kuid vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja oma vastuväiteid tõendanud. TsMS § 230 lg 1 alusel on hagimenetluses kumbki pool kohustatud tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid. Kostja ei ole käesolevas asjas tõendanud oma vastuväidet ehk seda, et ta ei saanud puudusi mõistliku aja jooksul kõrvaldada hagejast tulenevate takistuste tõttu.
  3. Käesolevas asjas on ekspertide AKa ja TEpoolt osundatud veerennide ja liftišahtide puuduste kõrvaldamiseks vajalikud tööd teinud ära FEGOÜ (toimiku lk 54-60). OÜ EGhinnangu (toimiku
  4. kd, lk 157) kohaselt olid kõik OÜ FEGpoolt teostatud tööd vajalikud ekspert TEaktis osundatud puuduste kõrvaldamiseks ning kostja ei ole käesolevas asjas tõendanud vastupidist. Hageja tasus OÜ-le FEGpoolt teostatud tööde eest 326 333,32 krooni ning ajatas ülejäänud tööde maksumuse osas tasumise, millise asjaolu üle poolte vahel vaidlus puudub. Seega on hagejal kohtu hinnangul tekkinud kostja vastu nõudeõigus

§ 646lg 5 alusel.

Kuna kostja mõistliku aja jooksul ise puudusi ei kõrvaldanud, oli hagejal õigus lasta töö ise ära parandada ning nõuda töövõtjalt selleks tehtud kulutuste hüvitamist. 35.

§ 197

lg 1 näeb ette, et kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustust täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele (

§ 198

). Tasaarvestuse tulemusena lõpevad

§ 197

lg 2 alusel tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kohus leiab, et hagejal tekkis kostja vastu töös esinenud puuduste kõrvaldamisest tulenev rahaline nõue, mida hagejal oli õigus tasaarvestada vastava avalduse tegemisega kostjale. Hageja tasaarvestas seaduslikult oma nõude kostja vastu kostja rahalise nõudega hageja vastu tulenevalt Harju Maakohtu 12.06.2009.a jõustunud kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-06-12537. Seega tuleb käesolevas asjas hageja nõue kostja vastu rahuldada ning tunnistada hageja poolt kostja suhtes 27.07.2010.a 320 000 krooni ulatuses teostatud tasaarvestus seaduslikuks. Lk

(10)8 Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta on hageja 27.07.2010.a tasaarvestuse avalduse kätte saanud (toimiku
  1. kd, lk 52-53).
  2. Täitemenetluse seadustiku § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kui kohus tunnistab täitemenetluse lubamatuks, lõpetab kohtu täitemenetluse sama seaduse § 48 p 3 alusel. Kohus leiab, et käesolevas asjas on tuvastatud hageja õigus tasaarvestada oma rahaline nõue kostja vastu kostja sundtäitmisele kuuluva nõudega hageja vastu. Tasaarvestuse tulemusena on kostja nõue hageja vastu lõppenud, mistõttu tuleb sundtäitmine hageja suhtes täitemenetluses nr 022/2010/6088 tunnistada lubamatuks.
  3. Seoses kostja vastuväidetega, mis puudutavad puuduste kõrvaldamist garantii korras, peab kohus vajalikuks selgitada järgmist.

§ 650

kohaselt rakendub töövõtu garantii pärast tööde nõuetekohast valmimist ja vastuvõtmist tellija poolt. Käesolevas asjas on kostja väitnud, et tööd olid valminud ja vastu võetud hageja poolt, kuid vastava väite tõendamiseks ei ole kostja kohtule ühtegi tõendit esitanud. TEpoolt koostatud ekspertiisiaktist nähtub üheselt, et ekspertiisiakti koostamise ajaks 2008.a oktoobriks töid veel lõpetatud ei olnud. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 4.2.3 nägi garantiiaja kulgemise algusena ette pooltevahelise tööde vastuvõtmise akti allkirjastamist. Kostja ei ole välja toonud, millal nimetatud akt tema hinnangul allkirjastati ning kostja ei ole antud akti kohtule esitanud. Kuivõrd lepingulised tööd tuli üle anda üleandmise-vastuvõtmise aktiga, ei ole käesoleva vaidluse puhul asjakohane, millal anti katusele kasutusluba, kuna pooltevaheline leping ei näinud ette tööde üleandmise akti asemel kasutusloale tuginemise võimalust. Samas leiab kohus, et isegi juhul, kui garantiitähtaeg oleks kulgema hakanud, oleks kostjal lasunud kohustus kõrvaldada garantiitähtaja jooksul töödes ilmnenud puudused omal kulul (

§ 650lg 1, § 230 lg 1), kuid kostja ei ole hageja poolt soovitud puudusi kõrvaldanud.

Seega ei vabasta kostja võimalikud viited garantiile teda kohustusest hüvitada hageja kulutusi tehtud tööde parandamisele.

  1. Käesolevas asjas on kohus hagi tagamisena oma 30.09.2010.a määrusega peatanud täitemenetluse täiteasjas nr 022/2010/
  2. Kohtu 22.10.2010.a määrusega on hagi tagamisena tühistatud täiteasjas tehtud täitetoimingud, millega on arestitud hageja pangkontod. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselgelt vajalik ja pool, kelle kasuks lahend tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõude tühistamist ning kohtu hinnangul tuleb hagi tagamise abinõud jõusse jätta käesoleva lahendi täitmist tagavate abinõudena, kuna need on lahendi täitmise tagamiseks ilmselgelt vajalikud.
  3. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Anu Uritam Lk

(10)9 Kohtunik Lk
(10)10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.