KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 25. märts 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-731 Haldusasi Raul

) §-s 130 jj §-des reguleeritud vahistamise. Väärteomenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku sätteid omavahel võrreldes võib järeldada, et sarnasteks instituutideks saab pidada kriminaalmenetluses ja väärteomenetluses rakendatavat isiku kuni 48 tunniks kinnipidamist, kuid mitte isiku vahistamist ning isiku kinnipidamist. Ka vangistusseadusest ei tulene, et väärteomenetluse käigus kinni peetud isik on vahistatu. Kuivõrd halduskohus jõudis väära järelduseni, et R. Rebanets oli alates 26.03.2010 kella 10:00-st vahistatu staatuses, viis see omakorda ebaõige järelduseni, et Lõuna Prefektuuril oli juba alates sellest ajast kohustus tagada R. Rebanetsi toitlustamine. Halduskohus on ekslikult leidnud, et seisukohta, mille kohaselt vahistamist väärteomenetluses tuleb samuti käsitleda eelvangistusena, toetab VangS §

1. VangS §-st 89 ei tulene mitte see, et väärteomenetluse käigus kinni peetud isik on vahistatu, vaid see, et isiku kinnipidamine võib olla tema arestimajja vastuvõtmise aluseks. Samas, ka selle konkreetse sätte tähenduses saab eelvangistust kandvaks isikuks pidada ainult seda isikut, kes on arestimajja sisse võetud. Väärteomenetluse käigus kinnipidamine võib olla isiku arestimajja (VangS § 89 mõistes eelvangistusse) vastuvõtmise aluseks. Samas ei ole sellise isiku arestimajja paigutamine kohustuslik. Pärast kinnipidamist 26.03.2009 kell 10:00 ei paigutatud R. Rebanetsit arestimajja, vaid ta osales menetlustoimingutel seoses väärteoga, mille toimepanemises teda kahtlustati. R. Rebanets paigutati Võru arestimajja alles 26.03.2009 pärastlõunal, s.o kell 15:25.. Kuivõrd arestimaja peab toitlustama vaid arestimajja paigutatud kinnipeetavaid isikuid, mitte kõiki politseiametnike poolt menetlustoimingute tegemiseks kinni peetud isikuid, siis ei tulnud R. Rebanetsile ajal, mil tema suhtes viidi läbi menetlustoiminguid ning ta ei olnud arestimajja paigutatud, toitu pakkuda. Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et lähtudes tunnistaja selgitusest toidu tellimise, arestimajja kohaletoomise ning selle kinnipeetavatele jagamise asjaolude kohta, on alust pidada usaldusväärseks R. Rebanetsi väidet, et 26.03.2009 õhtul jäi ta arestimajas söömata. Antud asjas on ainukeseks tõendiks 15.09.2010 kohtuistungil tunnistaja K. K. antud ütlused. Kuigi nendest ütlustest ei nähtu tõsikindlalt, et R. Rebanetsile anti 26.03.2009 õhtul Võru arestimajas süüa, ei kinnita ütlused ka R. Rebanetsi väidet, et talle süüa ei antud. Kuivõrd R. Rebanetsi väite, et ta ei saanud 26.03.2009 õhtul süüa kinnituseks puuduvad tõendid, ei olnud halduskohtul võimalik tuvastada, et see väide vastab tõele. Ebaõige on halduskohtu järeldus, et Lõuna Prefektuuril oli kohustus 09.06.2009 hommikul kindlustada R. Rebanetsi toitlustamine vaatamata sellele, et etapeerimine toimus enne hommikusööki. Määruse nr 150 kohaselt on arestimajal kohustus kinnipeetavatele toitu pakkuda vaid kindlatel kellaaegadel ning toitlustamise kohustus väljaspool neid kellaaegu puudub. Kõnealusel ajal arestimajas kehtinud päevakava kohaselt oli hommikusöök kell 08.30-09.
2. Asjas puudub vaidlus selle üle, et Tartu Vangla etapeeris R. Rebanetsi Võru arestimajast Tartu Vanglasse 09.06.2009 kell 08:19, s.o enne hommikusöögi aega. Seetõttu ei olnudki arestimajal võimalik talle hommikusööki pakkuda. Õiguslikku alust ei ole R. Rebanetsi väitel, et arestimaja oleks pidanud tagama talle hommikusöögi varasemalt või 3 andma talle kuivtoidu paki. Arestimajal ei ole kohustust hoolitseda vangla käsutuses olevate kinnipeetavate heaolu, sh nende toitlustamise eest. Alates Võru arestimajast äraviimise hetkest oli R. Rebanets Tartu Vangla käsutuses. Seega pidi viimane hoolitsema ka tema toidu ja muude vajaduste rahuldamise eest. Halduskohtu poolt Lõuna Prefektuurilt väljamõistetud rahaline hüvitis ja selle suurus ei ole põhjendatud.
3. R. Rebanets apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud, kuigi sai allkirjalehe kohaselt Tartu Ringkonnakohtu 15.11.2010 määruse Lõuna Prefektuuri apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise ja vastuse nõudmise kohta ning Lõuna Prefektuuri apellatsioonkaebuse kätte 18.11.
4. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Tartu Halduskohtu 01.10.2010 otsus tuleb tühistada osas, millega mõisteti Lõuna Prefektuurilt R. Rebanetsi kasuks hüvitisena välja 1000 krooni (63,91 eurot). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab Lõuna Prefektuurilt R. Rebanetsi kasuks mittevaralise kahju hüvitisena välja 19,17 eurot (300 krooni). Ülejäänud osas tuleb Tartu Halduskohtu
6. oktoobri 2010 otsus jätta muutmata.
7. Ringkonnakohus nõustub vastustaja väitega, mille kohaselt on ebaõige halduskohtu seisukoht, et alates
8. märtsi
9. a kella 10.00-st, mil R. Rebanets peeti VTMS § 44 lg 1 p-i 3 alusel kinni kahtlustatuna KarS §-s 262 sätestatud väärteo (avaliku korra rikkumine) toimepanemises, tuli teda käsitleda vahistatuna

§ 130jj paragrahvide mõistes ehk eelvangistuses viibiva isikuga.

Halduskohus on ringkonnakohtu arvates alusetult võrdsustanud VTMS §-des 44–46 reguleeritud isiku kuni 48 tunniks kinnipidamise ning

§-s 130 jj paragrahvides reguleeritud vahistamise. Isiku väärteomenetluse käigus kinnipidamist ja isiku kriminaalmenetluse käigus vahistamist ei saa võrdsustada seetõttu, et

tunneb lisaks vahistamisele samuti eraldi instituudina isiku kahtlustatavana kinnipidamist (

§ 217jj ).

Vastavalt

§ 130

lg-le 1 on vahistamine kahtlustatavale, süüdistatavale või süüdimõistetule kohaldatav tõkend, mis seisneb isikult kohtumääruse alusel vabaduse võtmises.

§ 217

lg 1 järgi on kahtlustatavana kinnipidamine menetlustoiming, mis seisneb isikult kuni 48 tunniks vabaduse võtmises. Tulenevalt VTMS § 44 lg-st 1 võib isikut, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta on toime pannud väärteo, kuni 48 tundi kinni pidada. Kui isiku kahtlustatavana kinnipidamine võib nii kriminaal- kui väärteomenetluses kesta maksimaalselt 48 tundi, siis vahistada võib isiku reeglina kuni kuueks kuuks (

§ 130

lg 3), erandjuhtudel ka kauemaks (

§ 130lg 31). Ka Vang

S-st ei tulene, et väärteomenetluse käigus kinni peetud isik on vahistatu. Nimelt sätestab VangS § 4, et vahistatu VangS-i tähenduses on isik, kellele on tõkendina kohaldatud vahistamist ja kes kannab eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas. Seda seisukohta, et VTMS § 44 lg 1 p-i 3 alusel isiku kinnipidamine on võrdsustatav kriminaalmenetluse käigus toimuva vahistamisega, ei toeta ringkonnakohtu hinnangul ka VangS §

1. VangS § 89 sätestab, et isik võetakse vanglasse või arestimajja vastu isiku kinnipidamise või väärteoprotokolli koopia, kahtlustatavana kinnipidamise protokolli koopia, kohtumääruse koopia või kohtuotsuse koopia ning isikut tõendava dokumendi või selle puudumisel politsei koostatud isikusamasuse tuvastamise dokumendi alusel. Seega ei tulene VangS §-st 89 mitte see, et väärteomenetluse käigus kinni peetud isik on vahistatu, vaid see, et isiku 4 kinnipidamine võib olla tema arestimajja vastuvõtmise aluseks. Samas, ka selle sätte tähenduses saab eelvangistust kandvaks isikuks pidada ainult seda isikut, kes on arestimajja nö. sisse võetud.
2. VTMS § 44 lg 2 järgi isiku kinnipidamise korral toimetatakse ta politseiasutusse või isiku kinnipidamiseks pädeva kohtuvälise menetleja ametiruumi või politseiarestimajja, võetakse temalt ütlused väärteo toimepanemise kohta ning koostatakse isiku kinnipidamise protokoll või väärteoprotokoll ja toimetatakse kinnipeetud isik asja arutamiseks maakohtusse, kui ta on toime pannud väärteo ning kohtuväline menetleja peab vajalikuks aresti kohaldamist. ASkE § 1 lg-te 1 ja 2 kohaselt täpsustab arestimaja sisekorraeeskiri arestimajas kinni peetavate isikute (kinnipeetu) kinnipidamise tingimusi ja korda arestimajas ning kinnipeetu kohta käivaid sätteid kohaldatakse kõigile arestimajja paigutatud isikutele. ASkE § 4 lg 2 järgi on arestimajja paigutamise aluseks kahtlustatavana kinnipidamise protokolli koopia, isiku kinnipidamise protokolli/väärteoprotokolli koopia või kohtu otsuse koopia vangistuse/aresti mõistmise kohta. Asja materjalidest nähtuvalt (tl 26) paigutati R. Rebanets Võru arestimajja 26.03.2009 koostatud kinnipidamise protokolli järgi kell 15.25 Tartu Maakohtu Võru Kohtumaja 26.03.2009 otsuse alusel, millega määrati R. Rebanetsi karistuseks 10 ööpäeva aresti. Asjaolu, et 26.03.2009 kell 10.00 koostati kohtuvälise menetleja poolt R. Rebanetsi kohta isiku kinnipidamise protokoll selleks, et viia Võru Politseijaoskonnas läbi vajalikud menetlustoimingud ning toimetada isik asja arutamiseks maakohtusse, ei tähenda seda, et juba seda hetke tuleks pidada R. Rebanetsi arestimajja paigutamise hetkeks. Samuti ei tähenda see ka seda, et R. Rebanetsit tulnuks seetõttu alates 26.03.2009 kell 10.00 pidada ASkE § 1 lg-te 1 ja 2 mõistes arestimajas kinni peetavaks isikuks, kellel oli ASkE § 31 p 2 alusel õigus saada arestimajas korrapäraselt ja toiduhügieenile vastavat toitu.
3. Eeltoodu tõttu on ebaõige halduskohtu järeldus, et Lõuna Prefektuuril oli alates 26.03.2009 kell 10.00 kohustus tagada R. Rebanetsi kui eelvangistust kandva isiku (vahistatu) toitlustamine Võru arestimajas tulenevalt VangS §-st 90 lg 1, mille järgi kohaldatakse eelvangistuse kandmisele ka VangS peatükke 1, 2 ja 7, s.h VangS § 47 lg 1, mis räägib kinnipeetava toitlustamisest vanglas. Nagu juba eelpool märgitud, ei kuulu väärteomenetluse käigus ja VTMS § 44 lg 1 alusel kinni peetud isikud tingimata arestimajja või vanglasse paigutamisele ja ka R. Rebanetist ei paigutatud 26.03.2009 kell 10.00 arestimajja, vaid ta toimetati politseiasutusse või isiku kinnipidamiseks pädeva kohtuvälise menetleja ametiruumi menetlustoimingute tegemiseks (ütluste võtmine väärteo toimepanemise kohta jms). Kuivõrd arestimaja peab toitlustama vaid arestimajja paigutatud kinnipeetavaid isikuid ning mitte politseiametnike või teiste väärtegusid menetlevate ametiisikute poolt menetlustoimingute tegemiseks kinni peetud isikuid, siis ei tulnud R. Rebanetsile ajal, mil tema suhtes viidi läbi menetlustoiminguid ning ta ei olnud arestimajja paigutatud, toitu pakkuda.
4. Vaidlust ei ole selles, et alates 26.03.2009 kell 15.25, kui R. Rebanets paigutati kohtuotsuse alusel Võru arestimajja karistust kandma, tuli Võru arestimajal teda toitlustada. Seega oli Võru arestimajal kohustus tagada R. Rebanetsile 26.03.2009 õhtusöök. Selles osas nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et lähtudes 15.09.2010 toimunud kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja selgitusest toidu tellimise, arestimajja kohaletoomise ning selle kinnipeetavatele jagamise asjaolude kohta (tl 62-63), on usaldusväärne kaebaja väide, et 26.03.2009 õhtul jäi ta Võru arestimajas söömata, millega alandati tema väärikust ja mis tingib ka mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise vastustajalt. Võru arestimaja töötaja K. K. poolt 15.09.2010 antud ütluste kohaselt kohapeal toitu ei valmistatud ning see telliti päeva peale ära juba hommikul 7.30 vastavalt sellele, kui palju sel 5 ajal arestimajas kinni peetavaid isikuid oli. Tunnistaja selgitas, et kui pärast lõunat tuleb kinnipeetavaid juurde, siis nende jaoks enam toitu juurde tellida ei saanud ja õhtuks oli kinnipeetavatele ette nähtud pakk teed, supilusikatäis suhkrut ja või, mida kinnipeetav sai süüa koos hommikul välja jagatud leiva ja saiaga, kui ta oli osa sellest õhtuks alles jätnud. Leiba ja saia hommikul tagavaraks ei jäeta. Tunnistaja, kes küll 26.03.2009 ise tööl ei olnud, leidis, et tavaliselt on ikka kõigile midagi antud ja küll ka kaebajale vähemalt pakk teed leiti. R. Rebanets selgitas esitatud kaebuses ja 26.08.2010 toimunud istungil, et kuna teda 26.03.2009 hommikul arestimajas kinni peetava isikuna kirjas ei olnud, siis õhtul talle sellesama põhjendusega süüa ei antud ning teistele toodi söögiks suhkrut, võid ja teed (tl 47). Nii R. Rebanetsi varasemad selgitused kui ka tunnistaja hiljem antud ütlused Võru arestimaja kinnipeetavatele toidu tellimise ja jagamise asjaolude kohta on kokkulangevad. Ainuüksi see, et 26.03.2009 lõunast arestimajja paigutatud kaebajale võidi õhtuks leida pakk teed, ei tähenda, et sellega saaks lugeda täidetuks arestimaja kohustuse toitlustada arestimajas kinni peetavat isikut, s.o antud juhul kohustuse anda ka R. Rebanetsile 26.03.2009 õhtusöök.
5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et Lõuna Prefektuuril oli kohustus 09.06.2009 hommikul, mil Tartu Vangla viis R. Rebanetsi Võru arestimajast ära, kindlustada tema toitlustamine vaatamata sellele, et etapeerimine toimus enne arestimaja päevakavas märgitud hommikusöögi aega. Vastustaja poolt viidatud määruse nr 150 § 3 lg-s 6 märgitu, et kinnipeetavale antakse toidunormile vastavat toitu kolmes osas, vähemalt kolm korda päevas kindlatel kellaaegadel, ei välista arestimaja kohustust võimaldada hommikusöök ka sellele arestimajas kinnipeetavale, kelle kohta on teada, et ta etapeeritakse enne, kui on saabunud arestimaja päevakavas märgitud hommikusöögi aeg. Politseiprefekti
6. aprilli
7. a käskkirjaga nr 61 kinnitatud „Lõuna Politseiprefektuuri arestimajade päevakava“ p 1 järgi oli
8. a juunis Võru arestimajas hommikusöök ette nähtud kell 08.30–09.
9. Tartu Vanglasse etapeeriti R. Rebanets kell 08.19, s.o enne hommikusöögi aega. Kaebaja oli sel hetkel arestimajas kinnipeetav isik ning arvestades tunnistaja ütlusi, mille kohaselt hommikusöögiks jagati kinnipeetavatele arestimajas leiba, saia ja piima, mitte ei valmistatud toitu kohapeal, oleks arestimaja teades, et kaebaja 09.06.2009 hommikul etapeeritakse, pidanud tagama ka selle, et R. Rebanets saab talle ettenähtud hommikusöögi või vähemalt osa sellest enne etapeerimist kätte. Kaebaja selgituste kohaselt (tl 3 ja 63) toimus 09.06.2009 etapeerimine selliselt, et pärast Võru arestimaja sõideti läbi veel ka Valgast ja Viljandist, ning Tartu Vanglasse jõuti alles lõuna ajal, kus kaebaja siis ka süüa sai. Tartu Vangla kodukorra kohaselt on olenevalt osakondadest vanglas hommikusöök ette nähtud ajavahemikul 06.15-08.00 ning kodukorra p 8.9 järgi antakse vanglas kinnipeetavale kuivtoidupakk üksnes lõunasöögi asemel ja seda siis, kui kinnipeetav saadetakse enne lõunasöögi toimumist kohtuistungile. Seega ei saa eeltoodust järeldada, et R. Rebanetsi 09.06.2009 hommikusöögi oleks pidanud andma näiteks Tartu Vangla.
10. Nagu juba eelpool märgitud, nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et arestimajas kinni peetava isiku põhjendamatu ilmajätmine toidust on käsitletav selle isiku väärikuse alandamisena ning sellega põhjustati kaebajale rohkem kannatusi kui need, mis paratamatult kinnipidamisega kaasnevad, mistõttu tuleb selle eest kaebajale välja mõista ka rahaline hüvitis. RVastS § 9 lg 2 sätestab, et mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kuna ringkonnakohtu hinnangul tuli Lõuna Prefektuuril tagada R. Rebanetsile 26.03.2009 õhtusöök ja 09.06.2009 hommikusöök, mitte aga kaebaja toitlustamine lisaks 09.06.2009 hommikusöögile ka 26.03.2009 terve päeva jooksul, siis vähendab ringkonnakohus oma otsusega vastustajalt kaebajale väljamõistetava hüvitise suurust. Arvestades tunnistaja poolt kirjeldatud Võru 6 arestimaja menüüd (hommikul leib, sai ja piim ning õhtul veel lisaks suhkur, või ja tee) ning selle võimalikku rahalist väärtust ja toiteväärtust, perioodi, mille jooksul kaebaja oli õigusvastaselt ilma söömata (26.03.2009 alates õhtusöögi ajast 17.30-18.30 kuni järgmise päeva hommikusöögini kell 08.30-09.30 ja 09.06.2009 hommikust kuni lõunani) ja sellisest toidust ilmajäämisest tekkinud võimalikke ebameeldivusi kaebajale, mõistab ringkonnakohus kahe toidukorra võimaldamata jätmise eest vastustajalt kaebaja kasuks välja 19,17 eurot (300 krooni).
11. Arvestades seda, et apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, tuleks HKMS § 92 lg 2 alusel osa vastustaja poolt apellatsioonkaebuse esitamisel kantud menetluskulust R. Rebanetsilt Lõuna Prefektuuri kasuks välja mõista. Kuna R. Rebanets oli esimese astme kohtus vabastatud maksujõuetuse tõttu riigilõivu tasumisest halduskohtule kaebuse esitamisel, siis jätab ringkonnakohus Lõuna Prefektuuri poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud HKMS § 92 lg 10 alusel tervikuna vastustaja enda kanda. Agu Timmi Einar Vene 7 Maili Lokk