Obsah (4)

§ 24§ 92§ 84§ 93

MÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Tallinna Halduskohus Monika Laatsit 6. juuli 2011. a, Tallinn 3-11-1328 S.B.i kaebus Riikli

§ 24lg 1 p 4).

2. Mõista Riiklikult Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuselt S.B.i kasuks välja 643,75 eurot (kuussada nelikümmend kolm eurot ja seitsekümmend viis senti) menetluskulude katteks (

§ 92lg 5).

Edasikaebamise kord

1. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada S.B.ile
2. mail 2011 kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15,97 eurot (viisteist eurot ja üheksakümmend seitse senti) selle kandmisega kaebaja Nordea panga kontole nr xxxxxxxxxxxx (

§ 84lg 4 p 4).

4. Saata määrus menetlusosalistele. Määruse peale võib esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul määruse saamisest arvates. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 24lg 3; § 471).

ASJAOLUD

1. S.B. esitas
2. mail 2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse
3. mai
4. a käskkirja nr 18 tühistamiseks. Vaidlusaluse haldusaktiga tunnistati kehtetuks kaebuse esitaja eesti keele oskuse tunnistus (kõrgtase) nr AA
6. Kohus võttis kaebuse
7. juuni
8. a määrusega menetlusse.
9. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus teatas
10. juunil 2011 kohtusse saabunud kirjalikus seletuses, et tunnistas kaevatud käskkirja tagasiulatuvalt kehtetuks. Vastustaja palus menetluse lõpetamisel jätta menetluskulud kaebaja kanda, sest kaebaja oleks võinud vastustajat teavitada käskkirjaga seotud probleemidest ning sel juhul oleks vaidlus lahenenud kohtu abita ja täiendavate kulutusteta. 1
11. Kaebaja oli
12. juulil 2011 kohtunõudele esitatud vastuses nõus menetluse lõpetamisega ja palus vastustajalt välja mõista õigusabikulud ja tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. KOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 24

lg 1 p 4 alusel lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Kuna vastustaja on kaevatud haldusakti kehtetuks tunnistanud ja kaebajal asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi ei ole, lõpetab kohus haldusasja menetluse. 6.

§ 84

lg 4 p 4 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse põhjusel, et kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud. S.B. tasus kaebuselt riigilõivu 15,97 eurot (30. mai 2011. a maksekorraldus, tl 6), mille saab kaebajale tagastada. 7.

§ 92

lg 5 kohaselt kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse sama seaduse § 24 lg 1 p 4 sätestatud alusel.

§ 93

lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

§ 93lg 5 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Advokaadibüroo Hansa Law Offices on esitanud S.B.ile

1. juunil 2011 arve nr 860, mille kohaselt tuli kaebajal tasuda õigusabi eest 1000 eurot (koos käibemaksuga). Arve tasumist kinnitab advokaadibüroo
2. juuni
3. a kuupäeva kandev kassa sissetuleku order nr
4. Kohtukulude nimekirja kohaselt kulus õigusabile 7 tundi ja 15 minutit, millest tasustatav aeg on 6 tundi ja 40 minutit (tl 30-32). Kohus leiab, et taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Arve on kaebajale esitatud
5. juunil 2011 ja kaebaja on selle tasunud samal päeval. Seega ei saanud arve koostamisel ja selle eest tasumisel arvestada kohtukulude nimekirjas toodud hilisemate toimingutega (Tallinna Halduskohtu
6. juuni 2011 nõudega tutvumine, kliendiga nõupidamine, kohtule vastamine jne). Pärast
7. juunit 2011 osutatud õigusabi eest tasumise kohta ei ole kaebaja tõendeid esitanud. Kuni
8. juunini 2011 (k.a) osutati kaebajale kohtukulude nimekirja kohaselt õigusabi 5 tunni ja 15 minuti ulatuses. Õigusabikulude tunnihind oli taotluse kohaselt 125 eurot. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 643,75 eurot. Kuna asi ei ole mahukas ega õiguslikult keerukas ning kaebuse ainuke väide on käskkirja motiveerimatus, oleks see mõistlik summa ka juhul, kui arvestada menetluskulude väljamõistmisel pärast
9. juunit 2011 tehtud toimingutega. Vastustaja põhjendus, et kaebaja oleks saanud kulusid vältida, kui oleks kohtu asemel pöördunud käskkirja andnud haldusorgani poole, ei ole asjakohane ega takista menetluskulude väljamõistmist. Käskkirja vaidlustamisele ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust ette nähtud ja seetõttu ei saa kaebajale ette heita seda, et ta ei pöördunud asja lahendamiseks esmalt vastustaja poole, vaid otsustas oma õigusi kaitsta kohtus. Kaebajale tekitas eelkõige kulusid vastustaja eksimus, mida vastustaja ise ka tunnistab. Seetõttu ei oleks õige jätta menetluskulusid täies ulatuses kaebaja kanda. Monika Laatsit 2