lg 6 ja 442 lg 6) Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele
Kohtuotsus saata menetlusosalistele. Asjaolud ja hageja nõue 03.05.2011 esitas V M seaduslik esindaja M M Viru Maakohtule hagi kostja A M vastu elatise nõudes ning menetluskulude väljamõistmise nõudes. Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 12.05.2011. Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja on seadusliku esindaja M M ülalpidamisel. Kostja on hageja vanem. Hageja taotleb elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt perioodil 03.05.2010-03.05.2011 summas 134.21 eurot ja igakuist elatist summas 139.01 eurot. Hageja taotleb elatise väljamõistmist kostjalt hageja ema kasuks kuni hageja 18-aaastaseks saamiseni. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad sünnitunnistusest (tl 6), hageja ema pangaväljavõttest (tl 7- 18), notariaalsest lepingust lapsele elatise maksmiseks summas 2000 krooni (tl 19-27). Kostja vastus Kostja tunnistas tema vastu esitatud nõudeid. Kostja sõnul tasus ta elatist pidevalt summas 127,82 eurot (2000 krooni). Kostja esitas enda panga väljavõtte (tl 43), kulu tõendavad dokumendid (tl 44-45, 48-57), abielutunnistuse (tl 46), tema ülalpidamisel oleva lapse sünnitunnistuse ( tl 47), töötasu tõendi (tl 58). Maakohtu otsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 440 lg 1 kohaselt kui hageja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
lg 4 kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemisel ära jätta otsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Sel alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastava seadusesäte on hageja hagiavalduses esile toonud. 2 Perekonnaseadus (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või olla igakuine elatis ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja A M on elatise tasunud alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud kuupalga alammäära. Kostjalt A M kuulub V M kasuks väljamõistmisele elatis summas 139,01 eurot alates hagi esitamisest 03.05.2011. Kostja on kohustatud elatise tasuma igakuuliselt ettemaksuna tema enda soovil 18-kuupäevaks V M seadusliku esindaja M M arveldusarvele nr XXX AS Sampo pank. Lisaks tuleb tal tasuda elatise võlgnevus perioodil 03.05.2010-03.05.2011 summas 134.21 eurot V M seadusliku esindaja M M arveldusarvele 18.augustiks 2011. Kohus märgib, et asjaolu kas hageja seaduslik esindaja avab lapsele eraldi arveldusarve või mitte ei oma antud asjas tähtsust kuna kostja on kohustatud väljamõistetud summas lapsele elatist tasuma. Kohtukulude jaotusest
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.
lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtule esitatud notariaalsest kokkuleppest lapsele elatise maksmisest nähtub, et kostja on kohustatud tasuma igakuuliselt hageja ülalpidamiseks 127,82 eurot (2000 krooni). Kostja väitel pole hageja seaduslik esindaja tema poole pöördunud täiendava abi saamiseks ning kokkulepitud summas on ta elatist tasunud. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. Kohus juhindus
Kristel Vedro Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.