← Eesti

2-11-12788/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Määruse kuupäev

  1. mai 2011 Tsiviilasja number 2-11-12788 Kohtuasi M A avaldus a poja SI nimel kinnisvaratehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja M A(ik xxx, elukoht Xxx) Puudutatud isikud SI , isikukood xxx, elukoht: Xxx I I , isikukood xxx elukoht: xxx Eestkosteasutus Rae vald (Rae Vallavalitsuse kaudu, asukoht: Aruküla tee 9, 75301 Jüri, Rae vald, Harjumaa) AlaealiseleSI riigi poolt menetluse ajaks määratud esindaja vandeadvokaat Aavo Aadli (OÜ Advokaadibüroo Aavo Aadli, aadress Mustamäe tee 18, Tallinn 10617) Resolutsioon
  2. Rahuldada M A avaldus. Anda kohtu nõusolek SI pärandiosaks oleva korteriomandi 1 aadressil xxxTallinn ½ suuruse mõttelise osa võõrandamiseks ja kinnisvaratehingute tegemiseks järgmistel tingimustel: 1) korteriomandiosa müügist saadavast rahast tuleb eelkõige tasuda pärandaja võlad, hüvitada avaldajale pärimismenetluses ja käesolevas kohtuasjas kantud kulud, samuti korteriomandiosa valitsemisega seotud kulud; 2) korteriomandiosa müügist saadavast rahast tuleb SI ülalpidamiskuludeks jätta 4500 eurot, kusjuures seda raha ei pea paigutama kontole, mida saab käsutada ainult kohtu nõusolekul; 3) ülejäänud osa korteriomandiosa müügist saadavast rahast, kui seda ei ole vaja SI ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab SI seaduslik esindaja M A paigutama vastavalt PKS § 186 lg Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut.
  3. Jätta SI menetluskulud (riigi õigusabi tasu)riigi kanda.
  4. Avalduselt tasutud riigilõiv jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord
  5. Kohtumääruse peale on sellega mittenõustumisel menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
  6. Kohtumäärus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.
  7. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse jõustumisest.
  8. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot. Menetluse käik
  9. M A on a SI ema, st seaduslik esindaja.
  10. A SI isa K I (ik xxx) suri .
  11. K I pärandvaraks on korteriomand aadressil xxxTallinnas (kinnistu registriosa nr xxx). Selle pärijateks on võrdsetes mõttelistes (½) osades SI ja I I a (ik xxx).
  12. 18.03.2011 pöördus avaldaja M A kohtusse avaldusega, milles palub kohtu luba alaealisele kuuluva vara osa müügiks. 8.04.2011 täpsustas avaldaja kohtu nõudel avaldust järgmiselt: SI elab koos avaldajaga Harjumaal
  13. klassis. Ta soovib kooli lõpetamise järel jätkata õpinguid kodulähedases koolis ja elada pere juures Vaidas. SI ei ole kunagi saanud kasutada ega vallata oma pärandvara ning mingit kokkupuudet ega suhtlust tal teise kaasomanikuga samuti ei ole. Vara kasutamise eest ei ole teine kaasomanik SI ka mingisugust rahalist kompensatsiooni maksnud. Kohtutäitur Kaire Kumm on pärandvara inventuuri käigus tuvastanud, et SI on pärinud ½ oma isa võlgadest summas 894,76 € (kogu võlg on 1789,52 €), mille tasumist kohtutäitur puudutatud isikult nõuab. SI endal aga puuduvad vähimadki sissetulekud olemasolevate võlgade tasumiseks ja pärandaja poolt jäetud kohustuste täitmiseks. Seepärast oleks võimalik päranduseks saadud ½ mõttelise osa korteriomandist võõrandamisega tagada võimalus täita alaealisele SI pärandina jäetud võlakohustustest. Samuti oleks alaealisele kuuluva kinnisvara osa võõrandamine seotud asjaoluga, et SI ei saa ega hakka seda vara ka lähema kolme aasta jooksul kasutama ega valdama, sest jätkab gümnaasiumiõpingute jooksul avaldaja juures 2 elamist ja koolis käimist. Avaldaja palus anda talle kohtu nõusolek alaealisele SI kuuluva ½ mõttelise osa kinnisomandi aadressil xxx Tallinn võõrandamiseks ja kinnisvaratehingute tegemiseks.
  14. Telefonilisel ärakuulamisel kinnitas avaldaja kohtunikule 30.05.2011, et jääb avalduses esitatud asjaolude juurde ja palub avaldus rahuldada.
  15. Puudutatud isik I I a kinnitas 30.05.2011 kohtule esitatud kirjas, et on avalduse rahuldamisega nõus ja on huvitatud sellest, et mõlemad pärijad, st nii tema kui ka SI seaduslik esindaja (so avaldaja) saaksid pärandina saadud korteri võõrandada (müüa).
  16. Alaealisele riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas kohtule motiveeritud seisukoha, milles leidis järgmist: Avaldaja on esitanud avalduse kohtult nõusoleku saamiseks avaldaja alaealisele pojale (SI ) kuuluva ½ mõttelise osa korteriomandi xxx Tallinn (registriosa nr xxx) võõrandamiseks. Avalduse põhjenduste kohaselt päris ülalnimetatud kinnisasja SI ½ ulatuses oma isalt, 0 .a. surnud K I , kusjuures teise ½ pärijaks on surnud isiku lesk I I . Pärandvara inventuuri käigus selgus, et pärandaja vastu on esitatud nõudeid kokku ca 28 000 krooni (1789,52 EUR) ulatuses, millest pool tuleks tasuda SI . Kuivõrd SI ei ole võimeline seda võlga tasuma, siis on vajalik korteriomandi osa võõrandamine. Esindaja kohtus SI 24.05.2010.a. SI kinnitas, et ta soovib korteriomandi võõrandamist, et sellest tehingust saadavast rahast maksta ära pärandaja võlad ning ülajäänud raha kasutada hiljem oma edasiste õpingutega seotud kulutuste katmiseks. SI selgitas, et ta ei olnud oma isaga lähedastes suhetes, korteris xxx Tallinn on ta varem käinud aastaid tagasi väiksena, kui seal elas tema vanaema (pärandaja ema). Teist pärijat I I SI ei tunne, kuid teab, et ka tema soovib pärandina saadud kinnisasja võõrandamist. Vestluses avaldajaga kinnitas viimane, et ta on kulutanud juba palju raha seoses pärimismenetlusega, tal puuduvad võimalused pärandaja võlga oma poja eest tasuda, ka ei ole võimalik korteriomandit teiselt pärijalt välja osta. Samas ei ole SI ega ka kaaspärijal rahalisi vahendeid korteriomandi ülalpidamiseks ja remondiks. Esindaja vestles ka Tallinna notar Margus V , kelle menetluses pärimisasi on. Käesolevaks hetkeks pärimismenetlus lõpetatud ei ole ning pärimistunnistust välja antud ei ole. Kinnistusraamatus on korteriomandi xxx Tallinn omanikuna sisse kantud endiselt surnud isik K I . Pärijateks on võrdsetes osades SI ja I I . Notari selgituste kohaselt on pärijatel siiski võimalik korteriomand võõrandada ilma, et nad hetkel oleksid korteriomandi kaasomanikena kinnisturaamatusse sisse kantud. Asjas on esitatud kohtutäitur Kairi Krummi poolt läbi viidud pärandvara inventuuri akt 28.12.2010.a., mille kohaselt tõepoolest kuulub pärandvara hulka korteriomand Xxx. Lisaks sellele on üleskutsemenetluses tuvastatud võlgu ca 28 000 krooni ulatuses. Lähtudes eeltoodud asjaoludest on SI esindaja seisukohal, et korteriomandi võõrandamine on antud olukorra lahendamiseks parim viis. SIl ei ole rahalisi võimalusi korteriomandi endale jätmiseks ning selle kasutusele võtmiseks, selleks tuleks tasuda pärandvaral lasuvad võlad ja teine kaasomanik välja ostja, aga samuti korter kapitaalselt remontida. Lisaks sellele puudub SI huvi nimetatud korteri vastu. Esindaja on seisukohal, et korteriomandiosa turuhinnaga võõrandamisega SI huve ja õigusi ei kahjustata, kui müügist saadud raha ei kulutata puudutatud isiku huvide vastaselt. Allakirjutanu arvates tuleb müügist saadava rahaga täita eelkõige pärandina saadud kohustused, samuti on mõistlik sellega katta ka SI huvides avaldaja poolt tehtud ja veel tehtavad kulutused pärimismenetluses ning käesolevas kohtuasjas, aga ka kõik korteriomandiga kuni selle müügini seotud kulud ja müügikulud. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et SI on juba 17-aastane ning saab aasta pärast täisealiseks. SI soovib alates käesoleva aasta sügisest jätkata õpinguid (tõenäoliselt Tallinnas). Seetõttu on mõistlik, et SI oleks vaba võimalus kasutada korteriomandi müügist saadavat raha esimese 3 õppeaasta jooksul nii eluruumi üürimiseks kui ka toidu jms ülalpidamiskulude katmiseks, aga ka vaba aja veetmiseks ca 500 eurot kuus (alates septembrist maini kokku 4500 eurot). Ülejäänud raha, mis laekub korteriomandi müügitehingust, on SI huvidest lähtudes mõistlik paigutada pangakontole SI nimele märkega, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut kuni 20.05.2012.a. s.o. SI täisealiseks saamiseni. Kui PKS § 130 ja 186 lg 1 järgi peab lapsevanem paigutama lapse raha, mida ei ole vaja ülalpidamiskulude katteks, pangakontole ning seda raha saab käsutada üksnes kohtu nõusolekul, siis PKS § 186 lg 3 kohaselt võib kohus anda nõusoleku eestkostetava vara teistsuguseks paigutamiseks. Nimetatud PKS sätetest tulenevalt on allakirjutanu arvates võimalik jätta korteriomandiosa müügist saadavast rahast 4500 eurot SI ülalpidamiskuludeks kuni täisealiseks saamiseni ning seda ei ole vaja piiratud käsutusõigusega pangakontole paigutada. Lähtudes eeltoodust on SI esindaja seisukohal, et
  17. SI pärandiosaks oleva korteriomandi xxxTallinn ½ suuruse mõtteline osa võõrandamiseks nõusoleku andmine on põhjendatud;
  18. korteriomandiosa müügist saadavast rahast tuleb eelkõige tasuda pärandaja võlad, hüvitada avaldajale pärimismenetluses ja käesolevas kohtuasjas kantud kulud, samuti korteriomandiosa valitsemisega seotud kulud;
  19. korteriomandiosa müügist saadavast rahast tuleb SI ülalpidamiskuludeks jätta 4500 eurot, kusjuures seda raha ei pea paigutama kontole, mida saab käsutada ainult kohtu nõusolekul;
  20. ülejäänud osa korteriomandiosa müügist saadavast rahast tuleb paigutada vastavalt PKS §-le 186 lg
  21. Eestkosteasutus oli samuti seisukohal, et avalduse rahuldamine on põhjendatud ja a huvides. Eestkosteasutuse esindaja saatis kohtule kirjaliku motiveeritud seisukoha. Kohtumääruse põhjendused
  22. PKS § 131 lg 1 kohaselt peab vanematel olema kohtu nõusolek lapse nimel tehingute tegemiseks, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. PKS § 187 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnistamisõigust. 10.Kohus, kuulanud ära avaldaja, tutvunud alaealisele määratud esindaja seisukohaga ja eestkosteasutuse seisukohaga, uurinud kõiki asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust. Tsiviilasjas 2-10-49708 andis kohus 28.10.2010 avaldajale nõusoleku K I pärand vastu võtta avaldajal a poja SI nimel. Arvestades avaldaja poolt esile toodud avalduse põhjendusi, milliste kohaselt soovib ta SI osana pärandvarast saadu (so korteriomandi xxxTallinn ½ suuruse mõtteline osa) võõrandada (müüa) ning selle raha eest kustutada a poolt isalt päritud võlgade osa, ülejäänut aga kasutada a huvides, on põhjendatud M Al lubada müüa tema pojale SI kuuluv pärandina saadud osa (korteriomandi xxxTallinn ½ suuruse mõtteline osa), kuna see on a huvides. Kinnistu müügist saadud raha eest tuleb avaldajat kohustada kasutama vastavalt käesoleva määruse resolutsioonile, mis tuleneb PKS sätetest, ja millised on põhjalikult välja toonud alaealisele menetluses määratud esindaja. Kohus nõustub täielikult esindaja käsituses toodud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks siinjuures üle korrata. Menetluskulude jaotamine 4
  23. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend a huvides ja kohus määras alaealisele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad riigi kanda, avalduse esitamisel tasutud riigilõiv aga avaldaja kanda. Raivo Einula Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.