← Eesti

2-11-27350/3

Obsah (10)§ 415§ 416§ 187§ 122§ 129§ 162§ 1741§ 174§ 173§ 468

2-11-27350 KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-11-27350 Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuli 2011, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Leanika Tamm Kohtuasi A

§ 415

lg 2) Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama

§ 416nõuetele.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtule 13.06.2011.a. esitatud hagiavalduses palub A D seaduslik esindaja, T D mõista V D välja igakuine elatis lapse, A D kasuks summas 139,01 eurot. Hageja seaduslik esindaja soovib, et menetluskulud jääksid tervikuna kostja kanda. Kostja ei ole kohtule vastanud ega esitanud vastuväiteid hagile. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja esitas taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja hagiavaldusele ei vastanud ega hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tulenevalt Perekonnaseaduse (PKS) § 96 Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased) Tulenevalt PKS § 97 p 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps; Tulenevalt PKS § 99 lg 1 ja 2 Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 2

(4)2-11-27350 Tulenevalt PKS § 100 lg 1,2 ja 4 ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Tulenevalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 90 (vastu võetud 11.06.2009, jõustunud 01.07.2009) §1 on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 278,02 eurot. Seega ei saa igakuine elatisesumma olla väiksem kui 139 eurot ja 01 senti. Hageja on esitanud nõude elatise saamiseks 139,01 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega ning kostjalt tuleb välja mõista elatis hageja kasuks igakuiselt summas 139,01 eurot. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja

§ 129

lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks summas 139,01 eurot, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1251,09 eurot. Menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja ei ole hageja kohtule esitanud.

§ 174

lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Viivitamatu täitmine Vastavalt

§ 468lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. 3

(4)2-11-27350 Leanika Tamm kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.