Obsah (5)
§ 101§ 97§ 99§ 98§ 1162-11-936 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iko Nõmm, Margo Klaar, Gaida Kivinurm Määruse tegemise aeg ja koht 12.04.2011, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-936 Tsiviilasi A. A. hag
§ 101lg 1 alammäära.
Kostja annab hagejale ülalpidamist 1/3 ulatuses hageja vajadustest, sest hageja viibib ½ aastast tema juures. Kostja peab lisaks hagejale üleval veel oma tütart A. A. ja A. A. tütart M. A., kuna M. A. vanemad ei ole võimelised M. A. üleval pidama. Kostja ei ole võimeline andma suuremas ulatuses ülalpidamist, sest tema ainukeseks sissetulekuks on töötasu H. igakuiselt 278,02 eurot. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada asjaoluga, et vanem oleks ülalpidamiskohustust ka suuteline täitma. Väljamõistetud elatis ei tohi panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit. Maakohtu otsus ja selle põhjendused 3. 14.03.2011 otsusega jättis Pärnu Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 4. Perekonnaseaduse (
) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ning alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).
§ 97
p 1 järgi ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
§ 99
lg 1 ja 100 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis).
§ 101
lg 1 sätetel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 5.
§ 98
lg 1 järgi kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. Eeltoodud sätte alusel asus kohus seisukohal, et eelõige tuleb kostjal üleval pidada hagejat ja kui tema varalised võimalused lubavad, siis tuleb tal lisaks hagejale üleval pidada A. A. ja M. A.. Kostja on seisukohal, et ta ei ole võimeline kõiki ülalpeetavaid üleval pidama. Seega tuleb tal täita oma ülalpidamiskohustust eelkõige hageja ees. 6. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr 90 töötasu alammäära kehtestamine § 1 järgi on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 278,02 eurot. Pool töötasu alammäära on 139,01 eurot. Elatis summas 139,01 eurot kuus on elatise alammäär vastavalt
§ 101
lg 1 sätetele nii käesoleval ajal kui ka 22.04.2010 poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamise ajal. Ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada õigustatud isiku vajadusi. Riigikohus on lahendi 3-2-1-127-09 p-s 10 asunud seisukohale, et elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Seejuures peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 02.10.2008 lahend nr 3-2-1-66-08, p 18). Seega tuleb hagejal tõendada, et tema vajadused võrreldes 22.04.2010 aastaga on suurenenud. Hagi kohaselt on vajadusteks 199,90 eurot kuus. Kohtuistungil selgitas hageja seaduslik esindaja, et hageja vajadused on muutunud, kuna toiduainete hinnad on tõusnud võrreldes 2010.a. 7. Hageja ei ole tõendanud kui palju on võrreldes 2010.a muutunud tema vajadused toidule seoses toiduainete hindade tõusuga. Kui hageja esitas 11.01.2011 kohtule hagi, siis näitas ta oma vajadused hagi esitamise aja seisuga. Hagi esitamise ajal on hageja vajadused kokku ühes kuus 2
(4)199,9 eurot. Kostjal on kohustus Pärnu Maakohtu 22.04.2010 lahendi järgi tasuda elatist igakuiselt summas 95,87 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud, et hageja vajadused on igakuiselt 199,9 eurot. Kostja ja hageja seaduslik esindaja peavad andma hagejale ülalpidamist ½ ulatuses lapse vajadustest tulenevalt
§ 116
lg 1, mis sätestab, et vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.
- Hageja on jätnud tõendamata oma vajaduste suuruse muutumise võrreldes 2010.a lahendi tegemise aja seisuga. Hageja ei ole tõendanud, millised olid tema vajadused, kui 2010.a sõlmisid kostja ja hageja seaduslik esindaja kompromissi elatise vaidluses. Kohtule on esitatud 22.04.2010 kohtulahend, millest ei selgu, millised oli hageja vajadused lahendi tegemise ajal. Osundatud Riigikohtu lahendis viidatakse, et kumbki pool peab tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. Hageja ei ole tõendanud oma vajaduste suurenemist, seega tuleb hagi nimetatud alusel jätta rahuldamata. Kumbki pool ei ole toonud esile, et ühe või teise poole varalised võimalused on muutunud võrreldes aprilliga 2010.a. Seega nimetatud asjaolu, ei saa olla hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise aluseks. Kohtuistungil avaldas hageja, et kohtusse pöördumise ajendiks oli asjaolu, et kostja on võlgnevuses 22.04.2010 lahendiga välja mõistetud elatise tasumisega. See asjaolu ei anna alust hagi rahuldamiseks.
- Kohus nõustus kostjaga, et käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb arvestada kui palju aega hageja viibib ühe või teise vanema juures ning milliseid kulutusi see vanematele kaasa toob. Riigikohtu lahendi 3-2-1-66-08 p-s 20 on asutud seisukohale, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Eeltoodust tulenevalt ei ole vanemate varalise seisundi võrdsuse korral õige mõista lahus elavalt vanemalt välja poolt lapsega koos elava vanema näidatud lapsele tehtavatest kuludest, kui laps viibib märkimisväärse osa ajast ka lahus elava vanema juures ja vanem kannab märkimisväärse osa lapse ülalpidamiskuludest. Kui lapsel on vahelduv elukoht ja laps viibib mõlema vanema juures sama suure osa ajast, võib tekkida ka olukord, kus mõlemad vanemad täidavad ülalpidamiskohustust vahetult ning elatist ei tulegi välja mõista.
- Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja viibib osa ajast kostja juures. Kostja on seisukohal, et hageja viibib tema juures ½ aastast ning ta kannab seoses sellega 1/3 hageja kuludest lisaks elatisele. Hageja seaduslik esindaja leiab, et hageja ei ole kostja juures nii palju, kui kostja väidab. Hageja esindaja ei vaidlustanud, et hageja on kostja juures nädalavahetused, aga suvevaheajakohta arvas, et tegelikult on hageja kostja juures ½ suvevaheajast. Tunnistajana üle kuulatud A. A. andis ütlusi, et pool ajast, samuti koolivaheaegadel on hageja kostja juures. Kostja tasub hageja kooliekskursioonid, ostab riided ja jalanõud, annab taskuraha. Kui hageja tuleb nädalavahetustel kostja juurde, siis on ta täielikult kostja ülapidamisel.
- Tunnistaja ütlustega ning hageja seadusliku esindaja omaksvõtuga on tõendatud, et hageja viibib kostja juures oma ajast vähemalt 1/3 ning on sel ajal täielikult kostja ülalpidamisel. Tegemist on märkimisväärse osaga ajast, millal hageja viib kostja juures ning on tema ülalpidamisel.
- Kohtule esitatud nõude järgi on hageja vajadused 199,9 eurot kuus. Kostja katab sellest 1/3 vabatahtlikult, kui hageja viibib kostja juures. Pärnu Maakohtu 22.04.2010 määruse alusel on kostjal kohustus maksta elatist 95,87 eurot. Arvestades, et lisaks 96,87 eurole kuus peab kostja hagejat veel üleval 1/3 ulatuses tema koguvajadustest, on ilmne, et kostja kannab rohkem kui poole hageja vajadustest. Eeltoodu alusel tuleb jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus
- Hageja ei nõustunud Pärnu Maakohtu 14.03.2011 otsusega ja esitas selle peale 31.03.2011 apellatsioonkaebuse. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 3
(4)- Ringkonnakohus tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et A. A. apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
- Käesoleval juhul esitas hageja kohtusse kostja vastu elatise suurendamise hagi, milles palus suurendada väljamõistetud 95,87 euro suurust igakuist elatist 139,01 euroni. Järelikult oli tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mille alusel saaks väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud või rikkunud ärakuulamise õigust. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eespool toodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Iko Nõmm Margo Klaar Gaida Kivinurm 4
(4)