← Eesti

2-10-25858/37

Tsiviilasi nr: 2-10-25858 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-10-25858 Määruse tegemise aeg ja koht 19.04.2011, Tallinn Kohtukoosseis Kaupo Paal, Mare Merimaa, Ande Tänav Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Osaühingu Audiitorbüroo C.A.S. hagi OÜ MUUSIKA LADU vastu 319,56 euro saamiseks ja OÜ MUUSIKA LADU vastuhagi 358,54 euro saamiseks Harju Maakohtu 02.03.2011 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ MUUSIKA LADU apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Osaühing Audiitorbüroo C.A.S. (registrikood 10060575, asukoht Tallinn), seaduslik esindaja Ülle Sikk-Kuusmaa Kostja: OÜ MUUSIKA LADU (registrikood 10493340, asukoht Tallinn), tehinguline esindaja Meelis Leis Kirjalik menetlus Menetluse liik Resolutsioon:

  1. Keelduda OÜ MUUSIKA LADU apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus peale käesoleva kohtumääruse jõustumist apellatsioonkaebuse esitajale.
  2. Toimetada käesolev kohtumäärus OÜ-le MUUSIKA LADU kätte ja edastada Osaühingule Audiitorbüroo C.A.S..
  3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. 1

(3)Tsiviilasi nr: 2-10-25858 Asjaolud
  1. 02.09.2010 esitas hageja Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista kahju hüvitamiseks 12 000 krooni, menetluse käigus vähendas hageja oma nõuet 5000 kroonini. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.01.2010 audiitorteenuse osutamise lepingu nr 3-11/28.2010 ja kostja valis
  2. a majandusaasta aruande audiitoriks Ülle Sikk-Kuusmaa. Audiitor asus kostjaga sõlmitud lepingut täitma. 24.05.2010 teatas kostja juhatuse otsusest audiitor tagasi valida. Hageja esitas kostjale 24.05.2010 12 000 krooni suuruse vastunõude. 25.05.2010 ütles kostja lepingu hagejaga üles, viidates poolte kokkuleppele. Lepingu ülesütlemiseks puudus poolte kokkulepe ja mõjuv põhjus. Hagejal ei olnud võimalik lepingut täita kostja tõttu. Hagejal jäi saamata töötasu ja lepingus kokkulepitud tulu.
  3. Kostja vaidles hagile vastu.
  4. 26.10.2010 esitas kostja vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista kahju hüvitamiseks 5610 krooni. Kostja oli õigusalaste teadmiste puudumise tõttu sunnitud hageja vastunõudele vastamiseks pöörduma KL CONSULT ÕB poole ja tal tekkisid sellega seoses kohtuvälised õigusabikulud.
  5. Hageja vastuhagi ei tunnistanud.
  6. Harju Maakohus tegi 02.03.2011 otsuse, millega jättis hagi ja vastuhagi rahuldamata. Kohus leidis vastuhagi osas, et kostja esitatud tõendid ei kinnita seotust hageja tegevusega, samuti puudub seos väidetava kahju suuruse tõendamiseks esitatud dokumentidega. Ainuüksi maksekorraldus nr 1735 (toimik lk 196), milles ei kajastu seotus hagejaga, ei tõenda kahju võimalikku põhjuslikku seost. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib siis, kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi, tehakse midagi, mis ei ole lubatud, või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktilise vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2) kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3) kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4) kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Kohus jättis poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel nende endi kanda.
  7. Kostja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale 01.04.2011 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada kohtuotsuse osas, millega jäeti vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda ning teha uus otsus, millega mõista hagejalt kostjale välja õigusabikulud 358,54 eurot. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt, kui kohus leiab, et vastuhagi jäeti õigesti rahuldamata, hagiga seotud menetluskulud hageja kanda ja vastuhagiga seotud menetluskulud kostja kanda. Määruse põhjendused
  8. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas 2
(3)Tsiviilasi nr: 2-10-25858 seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Kostja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud vastuhagi, milles nõudis hagejalt 5610 krooni (358,54 euro) väljamõistmist. Kuna kostja rahaline nõue ei ületa 2000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kaupo Paal Mare Merimaa Ande Tänav 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.