Obsah (4)

§ 108§ 101§ 11§ 94

2-11-3133 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 03. juuni 2011. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-3133 Tsiviilasi Haapsalu Töö

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled on oma tegevusega tõendanud, et nende vahel oli kokkulepe, et kostja tasub hagejale viimase poolt kolmandale isikule osutatud teenuste eest. Kostja on andnud nõusoleku teenuste eest tasumiseks. Hageja leiab, et kostja on oma kohustust rikkunud, sest ei ole tasunud H. R.’le osutatud teenuste eest.

§ 108

lg 1 järgi kui võlgnik rikub tasu maksmise kohustust, siis võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Samuti on võlausaldaja

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 alusel õigustatud nõudma rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. 20.01.2011 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 48,69 eurot. Hageja on seisukohal, et ta oli kohustatud osutama vältimatut sotsiaalabi H. R.’e, mille kostja on kohustatud hagejale hüvitama. 04.04.2011 kohtule esitatud nõude täpsustamise avalduses selgitab hageja viivise arvutamise korda ja kostja poolt arvete osalist tasumist. Hageja suurendas viivise nõuet ja palub viivistena välja mõista 51,45 eurot. Kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde ja palus hagi täies ulatuses rahuldada. 2 Hageja esitas kohtule tõendina arve nr 187b/tl 10/, arve 24 /tl 11/, arve 52 /tl 12/, arve 95 /tl 13/, arve 166 /tl 166/, kliendi aruanne /tl 18/, Haapsalu Linnavalitsuse

1. veebruari 2004.a. korraldus nr 176 /tl 81/, konto väljavõte /tl 95/. Kostja kirjalikud vastuväited, kostja poolt esitatud tõendid ja kostja seisukoht kohtus Kostja esitatud hagi ei tunnista. Hageja ei ole sotsiaalhoolekande asutus. Kostja toetas teenuste osutamist erakorraliselt. Hagejal puuduvad volitused H. R. esindamiseks. Kostja ei ole hagejat delegeerinud enda nimel sotsiaalhoolekande teenuseid osutama. H. R. side Risti vallaga on juhuslik ja lühiajaline. Sotsiaalhoolekandeseaduse (edaspidi SHS) § 4 lg 3 alusel on vältimatut abi õigus saada igal Eestis viibival isikul. Hagejale kuluv varjupaik eri ole SHS § 11 13 mõistes majutusasutuseks. Varjupaigateenus on erakorraline sotsiaalteenus, mis saab kesta vaid lühiajaliselt. Sotsiaalteenuseid määrab isikule tema tahte alusel kohalik omavalitsus. Risti vald on taganud H. R.’le vältimatu sotsiaalabi. Kostja ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Kostja hea tahte väljendus kolmanda isiku suhtes ei anna alust väita, et kostja on nõustunud võlasuhtega. Hageja on vabatahtlikult majutanud isiku endale kuuluvasse hoonesse ja olnud talle mitme aasta vältel tööandjaks. Tegemist on tavapärase pikaajalise üürisuhtega. Kostja palus tõendina arvestada H. R. avaldust /tl 70/, Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord ja tingimused Risti vallas /tl 72-75/, Eluruumi alaliste kulude piirmäärad toimetulekutoetuste arvestamisel /tl 76-77/. Kohtuistungil jäi kostja oma vastuväidete juurde ja palus jätta hagi rahuldamata. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära hageja ja kostja, leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle alljärgnevate asjaolude üle: - H. R. on rahvastikuregistri järgi Risti valla elanik, kuid faktiliselt elas Haapsalu linnas. - H. R. vajas vältimatut sotsiaalabi alates
2. septembrist 2008 kuni 01.03.
3. - Uuesti vajas H. R. vältimatu abi teenust
4. maist 2009 kuni 04.07.2009, mil H. R. läks kinnipidamiskohta. Pooled vaidlevad selle üle, kas H. R. vajas vältimatu abi teenust
5. märtsist 2009 kuni 30.04.2009 või mitte. Hageja on kohtule esitanud oma nõude kinnitamiseks arve nr 187b/tl 10/. Poolte vahel ei ole vaidlust, et ajavahemikul
6. september 2008 kuni
7. oktoober 2008 vajas H. R. vältimatu abi teenust. Nimetatud arve summas 5160 krooni on kostja hagejale tasunud 26.02.
8. Kostja ei vaidle, et H. R. vajas varjupaiga teenust 09.01.2009 kuni 31.01.
9. Kostja on tasunud hageja poolt esitatud arve nr 24 /tl 11/ summas 2274,01 krooni 26.02.
10. 3 2009 aasta veebruaris H. R.’le osutatud varjupaiga teenuse eest esitas hageja kostjale arve nr 52 summas 3020 krooni, millest kostja on tasunud 19.03.2009 aastal 2600 krooni. Kostja kohtus antud selgituste kohaselt tasusid nad majutuse eest /tl 104/. Hageja poolt esitatud arve nr 95 varjupaiga teenuse eest ajavahemikul 01.03.2009 kuni 30.04.2009 on kostja poolt tasumata, sest kostja leiab, et sel ajavahemikul ei vajanud H. R. vältimatu abi teenust. Hageja poolt kostjale esitatud arve nr 166 H. R.’le osutatud vältimatu abi eest ajavahemiku 01.05.2009 kuni 04.07.2009 on tasutud 04.08.2009 summas 5538 krooni. Kostja on kandnud 01.06.2009 hagejale üle H. R. toimetulekutoetuse mai kuu eest summas 1000 krooni. Eeltoodust tuleneb, et hageja nõuab kostjalt arve nr 52 tasumist summas 420 krooni H. R. toitlustamise eest veebruaris 2009, ning vältimatu abi teenuse eest märtsi-aprillis 2009 arve 95 alusel 6115 krooni, 975 krooni toitlustamise eest mai –juuli 2009 arve 166 alusel. Kostjal on hagejale tasumata arvete alusel 7510 krooni. Hageja on tasaarvestanud kostjaga 1000 krooni 7510 kroonist so H. R. toimetulekutoetus, mis on tasutud kostja poolt hagejale 01.06.
11. Seega hageja nõue kokku 6510 krooni s.o. 416,06 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud. Kostja selgituste kohaselt vajas H. R. vältimatut abi, kuid vältimatu abi ei saa olla igavene. Vältimatut abi saab osutada vaid asjaolude äralangemiseni, mis tingivad vältimatu abi vajaduse. Kostja leiab, et vältimatu abi vajadus oli kuni ajani, mil H. R.’le hakati maksma toimetulekutoetust. Toimetulekutoetus kanti otse hageja kontole, sest H. R.’d kostja ei usaldanud /tl 97/. Kostja on võtnud õigeks, et kuni eluruumi leidmiseni nad maksid hagejale H. R. eest üüriteenuse komponenti /tl 97, 105/. Eeltoodu alusel on kostja enda poolt kohtuistungil omaks võetud, et ta nõustus tasuma hagejale H. R. eest majutuskulutusi kuni eluaseme leidmiseni. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et H. R. oleks leidnud endale eluaseme enne 04.07.2009 kui ta asus karistuse kandmisele kinnipidamiskohta. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasu teenuse eest, mis vaidlusalustel arvetel on märgitud varjupaiga teenusena. Kostja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, milline oli muutus H. R. elukvaliteedis, mis annaks kohtule alust arvata, et isiku olukord muutus sedavõrd, et ta ei olnud enam vältimatu abi vajajaks. Kostja väidetel ei vajanud H. R. vältimatut abi perioodil 01.03.2009 kuni 30.04.
12. Samas leiab kostja, et H. R. vajas enne nimetatud perioodi vältimatut abi ja vahetult peale seda perioodi. TsMS § 5 lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostja ei ole oma väite kinnituseks, et perioodil 01.03.2009 kuni 30.04.2009 H. R. ei vajanud vältimatu abi võrreldes eelneva ja järgneva perioodiga. Kostja on võtnud õigeks, et ta pidas põhjendatuks maksta hagejale eluasemekulusid H. R. eest. Kostjal on tasumata hagejale varjupaiga teenuse eest arve 95 alusel. Samas on kostja õigeks võtnud teenuse vajalikkuse H. R.’le. Seetõttu tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks arve 95 alusel varjupaiga teenuse eest 5200 krooni. Kostja on seisukohal, et isik ei vaja vältimatut abi, kui talle makstakse toimetulekutoetust. Hageja on kohtule esitanud konto väljavõtte, kust nähtub, et kostja on tasunud hagejale H. R. 4 toimetulekutoetuse 2009 mai kuu eest. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta maksis H. R.’le toimetulekutoetust mõne muu ajavahemiku eest kui mai
13. Kostja on palunud tõendina arvestada H. R. avaldust /tl 70/. 18.03.2009 H. R. avalduse kohaselt palub ta Risti Vallalt toimetulekutoetust. Kostja ei ole TsMS § 5 lg 2 sätetest tulenevalt esitanud tõendeid, kas selle avalduse alusel maksti H. R.’le toimetulekutoetust või mitte. Ainuke tsiviilasjas esitatud tõend on hageja konto väljavõte /tl 95/, kust nähtub kostja ülekanne hagejale selgitusega - H. R. toimetuleku toetus mai eest. Muu ajavahemiku kohta tõendid puuduvad. Eeltoodust tuleneb, et hoolimata asjaolust, et H. R. maksti toimetuleku toetust 2009 mai eest, pidas kostja siiski ka sel ajavahemikul vajalikuks teda pidada vältimatu abi saajaks hageja poolt osutatava teenuse alusel, sest poolte vahel ei ole vaidlust, mis puudutab perioodi 01.05.2009 kuni 04.07.
14. SHS § 4 lg 3 järgi vältimatut sotsiaalabi on õigus saada igal Eestis viibival isikul. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et H. R. on sageli kinnipidamiskohas viibiv isik ja tema puhul kuuluvad kohaldamisele SHS § 28 sätted. SHS § 28 kohaselt kinnipidamiskohast vabanenutele ja teistele sotsiaalabi vajavatele isikutele osutatakse vastavalt nende vajadustele käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalteenuseid või antakse sotsiaaltoetusi või vältimatut sotsiaalabi, samuti osutatakse abi töö leidmisel, määratakse tugiisik, vajadusel luuakse varjupaigad. Kohtu hinnangul nii hageja kui kostja pidasid H. R.’d isikuks, kellel on õigus vältimatule abile. Kostja on nimetatud asjaolu omaks võtnud 30.03.2011 toimunud eelistungil /tl 90/, 18.04.2011 toimunud istungil / 96-97/ ja 17.05.2011 toimunud istungil /tl 104/. Pooled ei vaidle selle üle, et H. R. on Risti valla elanik, kuid faktiliselt elas Haapsalus Tulbi põik 3 asuvas hagejale kuuluvas varjupaigas. Haapsalu Linnavalitsuse korraldusega 26.02.2004 nr 176 on märatud ja volitatud Haapsalu linnas vältimatu sotsiaalabi osutajaks ka MTÜ Haapsalu Tööotsijate Ühing. Kostja väidetel ei ole ta delegeerinud hagejat enda nimel sotsiaalhoolekande teenuseid osutama /tl 51/. Samas on kostja seisukohal, et isikul on õigus ja vabadus saada teenust kohalikust omavalitsusest, kuhu ta on registreeritud /tl 96/. Kostja enda selgituste kohaselt tasus arveid seetõttu, et H. R. vajas vältimatut abi ja seda abi oli sellisel viisil teostada kõige mugavam. Haapsalu linnas kehtib Haapsalu linna õiguskord, Risti vallas Risti valla õiguskord /tl 104/. Nimetatud kostja väidetest tuleneb, et kostjale sobis hageja poolt H. R.’le vältimatu abi teenuse osutamine, sest nii oli kostjale endale mugavam. Kostja on avaldanud, et Risti vallal endal puudub vajadus varjupaiga loomiseks. Selliste juhtumite puhul nagu oli H. R.’ga on Risti vallal olemas turvatuba /tl 52/. Viimatised kostja väited kinnitavad, et kostja soovis kasutada hageja poolt H. R.’le osutatavat vältimatu abi teenust, sest vastasel juhul oleks kostja osutanud H. R.’le vältimatu abi teenust Risti valla turvatoas. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et vaatamata kirjaliku lepingu puudumisele hageja ja kostja vahel, on kostja avaldanud tahet astuda hagejaga lepingulisse vahekorda.

§ 11

lg 1 sätetel lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Seadus ei sätesta vältimatu abi teenuse osutamisele kohustuslikku vormi. SHS § 9 lg 2 kohaselt väljaspool oma elukohta viibivale isikule korraldab sotsiaalteenuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist valla- või linnavalitsus, kelle halduspiirkonnas ta viibib, kooskõlastatult isiku elukoha valla- või linnavalitsusega. Haapsalu Linnavalitsuse 26.02.2004 korraldusega nr 176 on määratud ja volitatud hagejat osutama sotsiaalabi Haapsalu linnas. Seega oli hageja vastavalt SHS § 9 lg 2 mõttele volitatud kostjaga kooskõlas5 tama vältimatu abi andmise H. R.’le. Poolte vahel ei ole vaidlust, et nende vahel käisid pidevad läbirääkimised H. R.’le osutatava teenuse üle. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et hageja osutas H. R.’le vältimatu abi teenust omal initsiatiivil vastu kostja tahtmist. Kohus ei arvesta tõendina kostja poolt esitatud Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise korda ja tingimusi Risti Vallas /tl 72-75/, sest nimetatud korra § 4 reguleerib sotsiaaltoetusi lastega peredele, § 5 toetus kütte varumiseks, § 6 toetus ravikulude hüvitamiseks ja abivahendite soetamiseks vähekindlustatud tööealistele isikutele, mittetöötavatele vanadus- ning töövõimetuspensionäridele ka § 7 ühekordseid toetusi. Kõik nimetatud korras olevad toetused ei oma puutumust käesoleva vaidlusega. Samal motiivil ei arvesta kohus tõendina kostja poolt esitatud eluruumi alaliste kulude piirmäära toimetulekutoetuse arvestamisel. Samuti ei osanud kostja 17.05.2011 toimunud istungil selgitada tõendi puutumust käesoleva vaidlusega /tl 107/. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus põhinõude kostja vastu ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 416,06 eurot. Hageja poolt esitatud viivise nõue summas 51,45 eurot tuleb rahuldada järgmiste sätete alusel.

§ 101

lg 1 p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 94

lg 1 ja 113 lg 1 sätetel kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei ole viivise nõudele ega selle arvutusele ning summale vastuväiteid esitanud. Kuna hagejal on

§ 101

lg 1 p 6 alusel õigus viivist nõuda, siis tuleb hageja poolt esitatud nõue viiviste osas rahuldada. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses, seega kohtukulud jäävad kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. 6 Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144. Ruth Sild Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7