2-10-40076 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Mare Merimaa, Tiit Kollom Määruse tegemise aeg ja koht 18.04.2011, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-40076 Tsiviilasi T.
§ 99
lg l kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtuvalt.
§ 102kohaselt peab kohus arvestama ka kohustatud isiku varalist seisundit.
Seega on ülalpidamiskohustuse muutmiseks alust juhul, kui õigustatud isiku vajadused või kohustatud isiku võimalused on muutunud.
- Pärnu Maakohtu 26.06.2008 määruse nr 2-08-11192/507 kohaselt on kostjal kohustus tasuda hageja seaduslikule esindajale poja ülalpidamiseks 3001,50 krooni ehk 191,83 eurot kuus ja kanda 50% poja hobidega ja mistahes lastelaagritega seotud kuludest. Hageja seaduslik esindaja taotleb elatise suurendamist põhjusel, et kulutused hageja peamisele hobile, s.o peotantsule, on suurenenud, samuti on kasvanud elukallidus ning hageja seadusliku esindaja kulutused eluasemele. Kohus ei kahtle hageja vajaduste suurenemises seoses edasijõudmisega peotantsus, kuid nimetatud kulude võrdset kandmist hageja seadusliku esindajaga on kostjalt võimalik nõuda ka Pärnu Maakohtu 26.06.2008 määruse alusel.
- Ebaõige on hageja seisukoht, et kohus peaks kostja selgitused tema majandusliku olukorra suhtes jätma tähelepanuta.
§ 102
lg l kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles ta ei ole võimeline, enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, teisele isikule ülalpidamist andma. Sama seaduse lg 2 kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse suhtes eelkirjeldatud alusel ülalpidamiskohustusest Apellatsioonkaebus
- Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi. Alternatiivselt palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Menetluskulud jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et T. T. apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
- Käesoleval juhul esitas hageja seaduslik esindaja 18.08.2010 kohtusse Pärnu Maakohtu 26.06.2008 kompromissi määrusega kokkulepitud elatise 3001,50 krooni (191,83 euro) 2
(3)suurendamist 4600 kroonini (293,99 euroni) kuus. Järelikult oli tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. See asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. 11. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mille alusel saaks väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud või rikkunud ärakuulamise õigust. See asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eespool toodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Ulvi Loonurm Mare Merimaa Tiit Kollom 3
(3)