KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-15131 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Reet Allikvere Tsiviilasi Otsuse tegemise a

) ning hetkel kehtivat kaubamärgiseaduse redaktsiooni, siis kehtisid samad registreerimisest keeldumise alused. 25.04.1994 jõustunud seadusega ratifitseeritud „Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni“ artikkel 6 quinquies B

§-s 9 märgitud õiguskaitset välistavad asjaolud ning küsitav on kaubamärgi SuPer Alko %+kuju registreerimine ka

§ 10lg 1 p-de 3 ja 7 järgi.

6. Patendibüroo Turvaja OÜ ning OÜ Patendi- ja Kaubamärgibüroo Koitel arvamuste kohaselt ei ole tähis alko kaitsevõimeline, kuna sõna alko on üldlevinud lühend sõnast alkohol, mida kasutatakse tavapärases keelekasutuses (

§ 9

lg 1 p 4); sõna alkohol alguosa alko kasutatakse teiste alkoholiga seotud liitsõnade moodustamiseks, nt. alkomeeter, alkohoolik; seetõttu puudub tal eristusvõime (

§ 9

lg 1 p 1); alko, tulenevalt tema otsesest seosest alkoholiga, näitab osutatavate teenuste liiki. Samuti ei ole tegemist oluliselt muudetud tähisega, et tal puuduks otsene seos osutatavate teenustega. Tarbijal tekib toidu- ja joogikaubanduses tähise Alko tajumisel otsene assotsiatsioon alkoholi ja alkoholikaubandusega (

§ 9lg 1 p 3); sõna alko on paljude isikute poolt laialt kasutatav viide alkoholile, tegemist on tavapärase 2

§ 10lg 1 p-des 3 ja 7 sätestatuga.

1. Hageja taotles tuvastada tähise alko (sõnana) õiguskaitset välistavad asjaolud ning tunnistada tühiseks hageja ainuõigus tähise alko (sõnana) kasutamiseks kaubamärgi SuPer Alko+kuju (registreering nr 37454) puhul. Kostja vastuväited
2. Kostja hagi ei tunnistanud. Tuvastusnõude kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude kindlakstegemiseks saab

§ 41

lg 5 kohaselt esitada üksnes jätkumenetlusena Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Tööstusomandi Apellatsioonikomisjoni otsusega mittenõustumisel. Eeltoodust nähtuvalt puudub TsMS § 368 ja

§ 41lg 5 ning § 59 lg 1 kohaselt hageja tuvastusnõude menetlemiseks ja rahuldamiseks alus. 10. Su

Per Alko+kuju kaubamärgiregistreeringu nr 37454 ainuõiguse tühistamise nõudel sõna alko osas puudub seaduslik alus, kuna

§ 52

lg 1 kohaselt on võimalik kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamine kogu kaubamärgi reproduktsiooni suhtes ja seetõttu juba menetluslikult ei ole võimalik kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamine üksnes märgi teatava osa (antud juhul sõna alko) osas.

1. Hagi on ka aegunud.
2. On ebaõige hageja osundus, et sõna alko viitab otseselt alkoholile. Seda tõendavad kostja poolt esitatud materjalid, mis näitavad tähise AL-KO kasutamist erinevate masinate (s.h muruniidukid) ja seadmete kaubamärgina. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
3. Maakohus jättis Fenomen Trade OÜ hagi AS Helter-R vastu tähise alko (sõnana) ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks kaubamärgi SuPer Alko+kuju koosseisus rahuldamata ning tähise ALKO õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamiseks läbi vaatamata. Menetluskulud jäid hageja kanda.
4. Hagi on aegunud. Kehtinud

§ 24

lg 2 nägi ette, et asjast huvitatud isik võis esitada taotluse apellatsioonikomisjonile 5 aasta jooksul, arvates kaubamärgi registrisse kandmise päevast, kui registreerimisel rikuti

§-de 7 ja 8 nõudeid. Vaidlusalune kaubamärk kanti registrisse 03.03.2003. Kuni 01.03.2009 kehtinud

§ 52

lg 5 alusel oli hagi esitamise õigus 5 aastat registreeringu tegemise kuupäevast alates. Seega oli hagejal hagi esitamise õigus kuni 03.03.

1. Ainuõiguse tühistamise nõude puhul ei oma tähtsust asjaolu, millal hageja kostja kaubamärgist teada sai, seadus seob aegumise kaubamärgi registreeringu tegemise ajaga.
2. Kooskõlas Riigikohtu otsusega 3-2-1-142-08 annab

§ 72

lg 1

§ 52lg-s 5 sätestatud hagi aegumise tähtajale tagasiulatuva jõu.

Hagi aegumise viieaastane tähtaeg algas kostja kaubamärgi registreeringu tegemise kuupäevast arvates. Kostja kaubamärk registreeriti 03.03.2003, hagi esitati 07.04.2009, seega oli hagi esitamise viieaastane tähtaeg lõppenud ajaks, mil hageja hagi esitas. Käesoleval ajal kehtiv

§ 52lg 2 p-ga 1 kehtestatud tühistamishagi 5 aastase esitamise tähtaeg alates 3

§ 7

sõnastusest tulenevalt tuleb õiguskaitset välistavate asjaolude hindamisel lähtuda kogu tähisest, mitte vaid selle koosseisu kuuluvast ühest sõnast. Kehtiva

§ 52

lg 1 võimaldab hagi esitamist kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul, kui hagi alus oli olemas ka registreeringu tegemise ajal. Kuna kaubamärki tuleb hinnata tervikuna selle järgi, milline üldmulje temast asjaomasele tarbijagrupile kujuneb, ei saa vaidlustada kaubamärgi koosseisu kuuluvat ühte osa kaubamärgist, mistõttu puudub hagi rahuldamiseks alus.

1. Kostja kaubamärgi koosseisu kuuluv sõna alko ei ole kaubamärk ega tähis, vaid sõna. Eesti keeles sõna alko ei eksisteeri. Isegi juhul, kui mingi elanikkonna osa kasutab alkot alkoholi sünonüümina, ei ole see ikkagi tavapärane keelekasutus. Slängi sõnaraamatust ei saa järeldada hageja poolt soovitut, et alko oleks tavakeelekasutuses. Et lugeda mingit sõna tavapärases keelekasutuses olevaks, peaks seda kasutama sellisena valdav osa elanikkonnast või asjaomasest tarbijaskonnast. Eesti Keele Sõnaraamatus (ÕS 1999.Eesti Keele Instituut“ lk 53) sõna alko puudub. Google väljavõttes on seoses alkoga viited Soome alkoholi tootvale äriühingule ja ettevõtetele, millel puudub seos alkoholiga.
2. Hageja leiab, et kostja kaubamärgi koosseisus sõnaosa alko registreerimine on vastuolus ka

§ 10

lg 1 p 3 ja 7 (registreerimise ajal kehtinud

§ 8

lg 1 p 3 ja p 10), mis sätestab suhtelised kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused. Selle asjaolu on hageja esitanud seoses Soome äriühingule Alko Inc. nimele registreeritud kaubamärgiga ALKO“.

§ 52

lg 1 alusel on hagi esitamise õigus asjast huvitatud isikul.

§ 8

lg 1 p-s 10 märgitud asjaolu tuvastamise puhul ei ole hageja asjast huvitatud isikuks. Hagejal puudub õigus hageda Soome äriühingule Alko Inc. kuuluva kaubamärgiga ALKO seotud õigusi. 19.

§ 52

alusel kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguse tühiseks tunnistamise hagi esitamisel kuulub tuvastamisele õiguskaitset välistava asjaolu olemasolu või selle puudumine. Ka

§ 41

lg 2 alusel tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse (TOAK) vaidlustamise korral tuleb tuvastada õiguskaitset välistava asjaolu olemasolu või selle puudumine.

§ 41lg 5 kohaselt saab sellise nõude esitada TOAK otsust vaidlustades.

Seega esitas hageja kaks nõuet, mõlema nõude lahendamiseks peab kohus tuvastama, kas kostja nimele registreeritud kaubamärgi SuPer Alko+kuju registreerimise ajal esinesid õiguskaitset välistavad asjaolud või mitte. Kuna

§ 52

näeb ette asjaolude, mille alusel hageja hagi esitas, puhul kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamise hagi esitamise võimaluse, jättis kohus tuvastushagi läbi vaatamata. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus 20. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud jätta kostja kanda. 21.

§ 72

lg 5 kohaselt enne 01.05.2004 Patendiameti tehtud otsuse vaidlustamisel ja uue otsuse tegemisel kohaldatakse Patendiameti otsuse tegemise ajal kehtinud kaubamärgi registreerimisest keeldumise aluseid ja lähtutakse asja uue menetlemise ajal kehtivast menetlusnormist. Seega on ilmne, et enne 01.05.2004 kehtinud seadusest kuulub kohaldamisele üksnes see osa, milline sätestab kaubamärgi registreerimisest 4

§ 24lg-s 2 sätestatule.

Kuivõrd vastava taotluse esitamine ei kujuta endast kaubamärgi registreerimisest keeldumise alust, ei võimalda

§ 72lg 5 eelviidatud kehtivuse kaotanud sätte kohaldamist edasises menetluses.

Hagi aegumise küsimuse otsustamisel tuleb lähtuda menetlusnormist, milline kehtis hagi esitamise ajal, so 07.04.

1. Seega saab hagi olla aegunud üksnes juhul kui see on esitatud hiljem kui viie aasta jooksul pärast seda, kui hageja sai kaubamärgi kasutamisest teada. Hageja on äriühinguna registrisse kantud 16.11.
2. Tulenevalt TsÜS § 26 lg-s 1 sätestatust ei saa juriidiline isik omada tsiviilõigusi ja kohustusi, sh saada teada mingisugustest asjaoludest enne, kui juriidilisel isikul tekib õigusvõime. Eeltoodust on ilmne, et hageja sai kostjale kuuluvast kaubamärgist teada mitte varem kui 16.11.2007, mistõttu aegub hageja nõue kostja vastu 16.11.
4. Kohus on tõlgendanud hageja nõuet sellisena, justkui vaidlustaks hageja üksnes ühte kaubamärki koosseisu kuuluvat osa kaubamärgist, ning on leidnud, et selliselt ei saa kaubamärki osaliselt vaidlustada. Kohus on oluliselt eksinud menetlusõiguse vastu, asudes seisukohale, et hagi rahuldamise alus puudub, kuivõrd hageja nõude formuleering on mõneti ebatäpne. Hageja möönab, et hagiavalduses esitatud nõue võinuks olla esitatud täpsemas sõnastuses, samas on hagi alus ilmne. Hageja on piisava põhjalikkusega selgitanud ning tõendanud, miks hageja taotleb kostja ainuõiguse tühiseks tunnistamist. Hageja nõude ebatäpne sõnastus ei tähenda aga seda, justkui oleks hagi ese ebaõige. Hageja on nõude esitamisel tuginenud

§ 52lg-le 1, mis on hagi esemeks Ts

MS § 363 lg 1 p 1 tähenduses. Hageja on vaidlustanud kostja ainuõiguse kaubamärgile Super Alko + kuju (hagi ese) ning on põhjendanud oma nõuet sellega, et kaubamärgi koosseisu kuuluv sõna alko ei ole kaitsevõimeline (hagi alus).

1. Kohus on rikkunud TsMS § 436 lg-eid 2 ja 3 ning § 230 lg-t 2 asudes seisukohale, et eesti keeles sõna alko ei eksisteeri, viidates eesti Keele Sõnaraamatule (ÕS 1999, lk 53). Nimetatu tõendit kohtule esitatud ei ole. Rajades kohtuotsuse tõendile, mida menetlusse ei ole esitatud ning mille osas pooltel ei olnud vastavalt ka võimalik arvamust avaldada, on kohus oluliselt eksinud TsMS §-s 7 sätestatud hagimenetluse võistlevuse põhimõtte vastu. Isegi kui hüpoteetiliselt eeldada, et tegemist oleks olnud lubatava tõendiga, on nimetatud allikast tulenev teave on aegunud. 2006 ilmunud „Eesti Õigekeelsus Sõnaraamat ÕS 2006“ veebiversiooni väljatrüki kohaselt on alko eesti keeles esinev liitsõna osa. Seega esineb alko eesti keeles iseseisva tähendust omava sõnana. Eeltoodu valguses on sisuliselt ebaõige ka kohtu seisukoht, et alkol tavakasutuses tähendust ei ole. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et tähis alko (sõnana) näitab ja kirjeldab tavapärases keelekasutuses ja äripraktikas eelkõige alkoholiga seotud kaupade või teenuste liiki, samuti on nimetatud tähis muutunud tavapäraseks igapäevases keelekasutuses või heauskses äripraktikas alkoholiga seotuse tähistamiseks
2. Väär on kohtu seisukoht, et kuivõrd

§ 52

lg 1 alusel on hagi esitamise õigus asjast huvitatud isikul, siis

§ 8

lg 1 p 10 (kuni 30.04.2004 kehtinud seadus) märgitud asjaolu tuvastamise puhul ei ole hageja asjast huvitatud isikuks, mistõttu hagejal puudub õigus hageda Soome äriühingule Alko Inc. kuuluva kaubamärgiga ALKO seotud õigusi.

§ 52

lg 1 mõtteks ei ole see, et isik peaks ära näitama õigustatud huvi konkreetsel

§-de 9 ja 10 alusel ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks. Seega on kohus põhjendamatult leidnud, justkui saaks

§-s 10 nimetatud aluse esinemisel

§ 52lg-s 1 nimetatud hagi esitada üksnes isik, kelle õigustest tulenevalt nimetatud alus esineb. 5

§ 52lg 1 alusel kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamise nõude.

Kohus jättis hageja tuvastusnõude läbi vaatamata viitamata TsMS §-s 423 sätestatud alusele, milline võimaldanuks kohtul jätta vastav tuvastusnõue läbi vaatamata. Hageja esitatud nõuded ei vasta ka TsMS § 423 lg 1 p 4 kriteeriumile, milline võimaldaks jätta läbi vaatamata nõude, kui kohtu menetluses on juba asi samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Hageja esitatud kahe nõude esemed on erinevad - ühes nõudes palub hageja asjaolude tuvastamist, teises aga kostja ainuõiguse tühisuse tuvastamist. Vastus apellatsioonkaebusele

1. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
3. Maakohus määras tsiviilasja hinnaks käesolevas asjas 50 000 krooni ja hinna määramist ei ole pooled vaidlustanud. Ringkonnakohtul ei ole alust määrata apellatsioonimenetluses tsiviilasjale teistsugust hinda.
4. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
5. Maakohus kohaldas õigesti hageja tühistamisnõudele aegumist. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et 01.03.2009 jõustunud

§ 52

lg 2 p-l 1 ei ole tagasiulatuvat jõudu nende nõuete osas, mis olid 01.03.2009 juba aegunud. Kuni 01.03.2009 oli kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamise hagi esitamise aegumistähtaeg 5 aastat kaubamärgi registreerimisest. Kostja kaubamärk registreeriti 03.03.2003 ja 5-aastane tähtaeg möödus 03.03.2008. Analoogselt on uuest seadusest tuleneva aegumise kohaldatavus reguleeritud ka

§ 72

lg-s 9, mille kohaselt kehtib uus aegumisregulatsioon üksnes juhul, kui eelneva kaubamärgiseaduse redaktsiooni kohane aegumisperiood ei olnud möödunud. Analoogne on tsiviilõiguse üldine aegumise regulatsioon. VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt kehtestati uus aegumise regulatsioon üksnes aegumata nõuetele. Ilma selgesõnalise rakendussätteta ei saa muuta ja pikendada juba aegunud nõuete aegumistähtaega. 31. Maakohus jättis õigesti hageja tuvastusnõude läbi vaatamata põhjusel, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 423 lg 2 p 2). Kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude esinemise tuvastamine on eelduseks kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühistusnõude lahendamisel. Seega on antud juhul tegemist asjaoluga, mitte iseseisva nõude esemega. Iseseisva tuvastusnõude kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude kindlakstegemiseks saab

§ 41

lg 5 kohaselt esitada üksnes jätkumenetlusena Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi Tööstusomandi Apellatsioonikomisjoni otsusega mittenõustumisel. Sellist nõuet hageja käesolevas asjas esitanud ei ole. 32. Hageja märgib apellatsioonkaebuses, et vaatamata nõude ebatäpsele sõnastusele, on ta vaidlustanud kostja ainuõiguse kogu kaubamärgile ning on põhjendanud oma nõuet sellega, et kaubamärgi koosseisu kuuluv sõna alko ei ole kaitsevõimeline. Seega 6

§ 52

lg 1 kohaselt on võimalik kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamine kogu kaubamärgi reproduktsiooni suhtes, mitte üksnes märgi teatava osa (antud juhul sõna ALKO) osas. Seega eeldab

§ 52lg 1 õiguskaitse välistatust terve kaubamärgi osas.

Hageja poolt viidatud mittekaitstava osa määramine on võimalik vaid Patendiameti poolt kaubamärgi administratiivses registreerimismenetluses (kehtiva

§ 38

lg 3 ja 4, varasema

12 lg 6). 34. Eeltoodut kinnitab ka

§ 12

lg 1 p 2, mille kohaselt kaubamärgi õiguskaitse ulatuse aluseks on registrisse kantud kaubamärgi reproduktsioon. Antud põhimõte välistab kaubamärgi reproduktsiooni jagamise/lahutamise osadeks ning nende eraldiseisva käsitluse. Kui kaubamärgi sees olev üks sõna ei oma iseseisvat kaitsevõimet, ei muuda see kaubamärki kui tervikut kaitsevõimetuks. Kohus saab kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise hagimenetluses anda vajaliku hinnangu kaubamärgiregistreeringu õiguskaitse ulatuse kohta, kuid märgi õiguskaitse osaline tühistamine reproduktsioonil kujutatud elementide osas ei ole

§ 52lg 1 alusel võimalik.

1. Eeltoodu tõttu ei ole käesolevas vaidluses tähtsust sõna alko kasutusel ja tähendusel eesti keeles, mistõttu jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse sellekohased arutlused tähelepanuta..
2. Maakohus leidis õigesti, et hageja ei ole õigustatud isikuks

§ 8lg 1 p 10 asjaolu tuvastamisel, kuna tegemist on kolmanda isiku Alko Inc. kaubamärgiga. Vastavalt Ts

MS § 3 lg-le 1 saab kohtusse pöörduda oma eeldatava ja seadusega kaitstud huvi kaitseks. Hageja ei ole õigustatud isikuks pöördumaks kohtusse väitega, et SUPER ALKO % + kuju kaubamärgi registreerimisel on rikutud kolmanda isiku õigusi või huve. 37. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda. Gaida Kivinurm Malle Seppik Reet Allikvere 7