) §-le
§-le
) § 2 lõike 1, § 18 lõike 1, § 23 lõike 1 ja § 25 alusel põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus ning ilma seadusliku aluseta on välismaalasel keelatud Eestis viibida. Vaidlust ei ole selle üle, et N.M.l puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. 11.
sätestab, et kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni käesoleva seaduse § 24 lõigete 11, 2 või 3 järgi. 12. Kohtul tuleb isiku VSK-s kinnipidamise tähtaja pikendamisel lisaks kaaluda, kas isiku kinnipidamine on lähtudes põhiseaduse §-s 20 sätestatud igaühe õigusest vabadusele ja isikupuutumatusele ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamise ning Eestist väljasaatmise eesmärgi suhtes proportsionaalne meede.
lg 11 kohaselt väljasaadetav vabastatakse väljasaatmiskeskusest, kui 18 kuu jooksul välismaalase väljasaatmiskeskusesse paigutamise otsuse tegemise päevast arvates ei ole väljasaatmist täide viidud. Välismaalase väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja hulka ei loeta välismaalase poolt esitatud rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemise aega. N.M. paigutati väljasaatmiskeskusesse 23.11.2009 kohtumääruse alusel ja tema varjupaigataotluse võttis PPA menetlusse 07.12.2009. Kuna N.M. viibis väljasaatmiskeskuses alates 07.12.2009 kuni 12.08.2010 seoses varjupaigataotluse menetlemisega, ei ole praeguseks möödunud
lg 11 sätestatud maksimaalne 18 kuuline tähtaeg möödunud.
lg 2 sätestab, et väljasaadetav vabastatakse väljasaatmiskeskusest vahi alla võtmise määruse alusel.
lg 3 sätestab, et väljasaadetav vabastatakse lahkumisettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või isikule viibimisaluse andmise otsuse alusel. Käesoleval juhul ei ole teada, et sellised alused esineksid. Kohtu hinnangul ei esine ka selliseid asjaolusid, millest tulenevalt saaks väita, et isiku väljasaatmiskeskuses viibimise tähtaja pikendamise näol oleks tegemist ebaproportsionaalse meetmega. Kuna N.M. saabus Eestisse ebaseaduslikult võib väljasaatmiskeskusest vabastamine ohustada või oluliselt raskendada tema väljasaatmist Eesti Vabariigist. Ka ei ole väljasaatmine praegusel hetkel muutunud võimatuks. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus taotluse ning annab loa pikendada N.M. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kahe kuu võrra. Daimar Liiv Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.