KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 06.07.2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-1672 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri t

§ 23lg 1/.

Käesolev määrus ei ole kaevatav. ASJAOLUD

1. 05.07.
2. a sai Tallinna Halduskohus PP PVB taotluse Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiva Iraagi kodaniku S. B. E.’I (sündinud xx xx xxxx. a Bagdadis, IRQ) väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeeluseaduse (edaspidi

) § 23 lg 1 alusel. Kohus võttis taotluse menetlusse sama päeva määrusega.

1. Taotlusest ja sellele lisatud materjalidest nähtuvad järgmised asjaolud: - Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna teenistuse töötajad pidasid S. B. E.’I Tallinnas 04.07.
2. a kell 16:50 kinni seoses kahtlusega isiku Schengeni viisaruumis viibimise seaduslikkuses ja toimetasid ta 48 tunniks Politsei- ja Piirivalveameti väljasaatmiskeskusesse. Selle kohta on koostatud isiku kinnipidamise protokoll. - S. B. E. saabus 04.07.2011 reisilaevaga „Victoria“ kruiisireisijana ning Põhja Prefektuuri Kriminaalbüroo pöördus kriminaalasja raames tunnistajana laevalt kaasavõetud S. B. E. dokumentide õigsuse kontrolliks Piirivalvebüroo poole. Dokumentide ning isiku riigis viibimise seaduslikkuse kont- rollimisel selgus, et kod. S. B. E. on Rootsi Kuningriigist deporteeritud ning ei oma õigust naasta Rootsi Kuningriiki 4 aastat.
3. PP PVB põhjendab taotlust neil asjaoludel järgmisega:

§ 2lg 1 keelab välismaalasel viibida Eestis seadusliku aluseta.

S. B. E. Schengeni viisaruumi sisenemise asjaolud vajavad täiendavat kontrollimist, kuna isik on Rootsi Kuningriigist deporteeritud. Kuna isiku enda sõnade kohaselt on ta abielus Rootsi KR kodanikuga, mille kohta tal puuduvad tõendid, siis tema täpse staatuse ning Rootsi Kuningriigis ning Schengenis viibimise aluse uurimine võtab aega. Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid ei pea Põhja Prefektuur proportsionaalseks S. B. E. viibimist vabaduses, kuna on ilmnenud täpsustamist vajavaid andmeid riigi julgeolekukaalutlustel.

§ 23

lg 1 alusel isiku paigutamine Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) väljasaatmiskeskusesse on haldusmenetluse korras kohaldatav abinõu, mida rakendatakse Eestis ebaseaduslikult viibiva isiku suhtes, keda pole olnud võimalik

§ 18lg 1 sätestatud tähtaja jooksul riigist välja saata.

Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et andmete kontrollimine Rootsi Kuningriigi ametivõimude kaudu võib võtta rohkem aega kui 48 tundi ning kuni kindlate alustõendite saamiseni puuduvad isikul Eestis viibimiseks ning Eestisse saabumiseks seaduslikud alused vastavalt välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 43, palubki taotleja paigutada S. B. E. PPA väljasaatmiskeskusse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist ja edasiste menetlustoimingute teostamiseks vastavalt saabuvale täiendavale informatsioonile.

1. Kohtuistungil: PP PVB esindaja Rene Sommer jäi kirjaliku taotluse juurde. Täiendavalt oli tal lisada, et 06.07.2001 vormistati isiku suhtes Eestis seadusliku aluseta viibiva ja viibinud välismaalase arvestuskaart ja koheselt sundtäidetav Ettekirjutus Eestist lahkumiseks, samuti on saadud Rootsist kinnitus, et isik on juunis 2011 Rootsist deporteeritud ja tal on keelatud Rootsi siseneda 4 aasta jooksul (kõik nimetatud dokumendid on kohtule esitatud). S. B. E. kinnitas, et ta saab asjaoludest aru ja mõistab kujunenud olukorda. Samas ta rõhutas, et ta ei soovi Eestis varjupaika ega tahtnudki siia tulla. Ta on rootslannaga abielus ja soovib vaid oma dokumendid edastada Rootsi saatkonnale, et saaks uuesti Rootsi siseneda. Ta soovib, et tal võimaldataks vabatahtlikult lahkuda – las Rootsi võimud võtavad ta uuesti kinni. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ning hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et PP PVB taotlus S.B. E.’i PPA väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks on ülaltoodut arvestades

§ 2

lg 1, § 14 lg 3, § 18 lg 1 ja § 23 lg 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 6. Asja materjalidest nähtuvalt S. B. E. saabus Eestisse ja viibib Eestis ebaseaduslikult, kuna isikul puuduvad välismaalaste seaduses § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ning ta kuulub Eestist väljasaatmisele. Käesoleval ajal puudub alus väita, et isiku väljasaatmine on perspektiivitu. Praegu vajab üksnes täiendavat väljaselgitamist, kuhu ja kuidas saab isiku saata – kas deporteerida tema kodakondsusjärgsesse riiki, Genfi konventsiooni alusel esimesse Schengeni riiki või on tal siiski alust Rootsi minna. Seega, ehkki isikul on kehtiv reisidokument, ei ole tema kohene väljasaatmine hetkel võimalik.

§ 23

lg 1 kohaselt, kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia käesolevas seaduses sätestatud tähtaja jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. 2 7. Kohus ei pea ebaproportsionaalseks S. B. E.’i viibimist väljasaatmiskeskuses, kuna ebaseaduslikult Eestis viibival isikul puuduvad Eestis kaitsmist väärivad sidemed, legaalne sissetulek ja tervisekindlustus ning isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda, samuti panna toime uusi väärtegusid vms. Seega on esitatud taotlus põhjendatud ning tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 29 lg 1 kohaselt rahuldada. Hurma Kiviloo Kohtunik 3